Raamatud aprill 2023

Aprillis said ka mõned raamatud loetud. Ikka õhtusel ajal, kui poja juba magas ja mul silm veel lahti püsis. Vahel püsis, vahel mitte. Aprillis on see varajaste hommikute aeg (kell 5.15) ja seetõttu tuli ka ööuni varakult (kella 18) paiku,aga päev oli siiski inetnsiivne, siis jäin ikka ise magama või niisama lebasin voodis ja nautisin momenti. 

Aprillis 2023 lugesin läbi viis raamatut:

• "Wayfairi võõrastemaja" Christine Nolfi; 312lk; 09.04.2023 ⭐️⭐️⭐️
• "Ilusalongi saatusejumalanna" Anna Jansson; 318lk; 14.04.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Evelyn Hugo seitse abikaasat" Taylor Jenkins Reid; 389lk; 19.04.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "See tüdruk" Ruth Ware; 403lk; 25.04.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Paha koer" DCI Kett #2 Alex Smith; 256lk; 27.04.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️

Ja tundub, et olen endiselt graafikus. Või natukene graafikust ees. Aga üsna palju sõltub minu jaoks sellest, millised raamatud ka kätte saan. Päris ühe õhtu raamatuid mul enam pole, aga kahe õhtu omad on ikka, kui raamat meeldib. 

Kaks esimest raamatut juhtusid lihtsalt kätte, kui raamatukogus käisin ja olid täiesti okeid. Midagi erilist polnud, aga sel momendil meeldisid. "Evelyn hugo seitse abikaasat" oli mulle juba ammu soovitatud ja see läks küll ludinal, oli huvitav ja kaasahaarav. Meeldis! Järjekorraga jõudis minuni ka Ruth Ware "See tüdruk". Vaatan, et olin täitsa neli tärni andnud. Seda ma aimasin, et selles loos on miskit mäda, aga tegijat niimoodi ära ei arvanud, nii et oli ikka huvitav ka. Samas lõpuks on need põnevikut kõik veidi sarnased. Ajaviide. Viimane raamat oli ühes sarja raamat (I osa oli "Ajalehetüdrukud") ja krimkad lähevad ikka ruttu. Kui Goodreadsi's veidi uurisin selle kohta, siis nüüd on inglise keeles väljas ka esimesele osale eelnev raamat, mid räägib, kuidas siis läks nii... Seda tahaks ka lugeda. 

Käesoleval kuul loodan, et "Seitse õde" sari jõuab lõpuni. Viimane raamat on juba ilmunud ja olen ootel!

Raamatud märts 2023

Hei-hei. Käes on mai keskpaik ja teen kiirelt märtsi raamatute postituse.  Väljas tibab vihma ja seetõttu tubdki ideaalne korraks laptop avada ja paar rida kirja panna. 

Kui ma praegu seda nimekirja vaatan, mis ma lugesin, siis ega suurt ei mäleta (ülla-ülla eks). 

Aga 2023 a märtsis lugesin läbi viis raamatut (ehk olen täitsa graafikus):

• "Armastus ja haputainas" Helene Holmström; 416lk; 04.03.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Mälestuste toad" Jenny Eclair; 447lk; 11.03.2023 ⭐️⭐️⭐️
• "Minu teine mina" Sarah Bonner; 257lk; 20.03.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️
• "Mäe tippu ja tagasi" Triin Sinisaar; 160lk; 23.03.2023 ⭐️⭐️⭐️
• "Mälestused temast" Colleen Hoover; 368lk; 29.03.2023 ⭐️⭐️⭐️⭐️

Kõige rohkem meeldis mulle "Armastus ja haputainas", minu joks oli mõnus ajaviiteraamat. Lugesi läbi ka viimase Colleen Hooveri raamatu, mis on eesti keeles ilmunud. Meeldis rohkem kui eelmine, mis ma lugesin, aga mingis mõttes on need päris esimesed, mida lugesin, rohkem meeldinud. Lõpplahendus oli selge ja kuidagi roosamanna. Mitte, et selles midagi halba oleks, aga pole nii reaalne ja eluline lihtsalt. "Minu teine mina" oli ilmselt midagi põneviku sarnast ja praegu mõtle, et kolm tärni oleks juba küll olnud. Kõige vaevalisemalt läks "Mäe tippu ja tagasi", aga võib-olla ei olnud ma peaga päris lugemise juures. "Mälestuste toad" mäletan, kuidas raamat algas.. ja tean, et lugesin läbi, aga mis edasi sai? 

Märtsis oli lugemist üsna vähe ja natukene vaevaline, sest väsisin ise õhtuks ära. Ja nagu ikka valin siis une.

Aprill 2023

 

Märtsi raamatud on endiselt kirjutamata (rääkimata aprilli omadest), aga hetkel võtan hoopis aja, et ruttu aprilli kokkuvõte teha. 

Kui instasse kokkuvõtet tegin ja pilte sivisin, siis selfidega oli küll kehvasti. Lõpuks valisin sellesama siin. Taustaks meie välikäimla ja mitte veel rohelised puud ja muru. Aga tuju oli hea, jope roosa ja poja kiikus kiiges. Pilt kuskilt aprilli soojalaine ajalt, aga võis tuuline olla.

Aprill läks siuh-säuh. Oli niiiii külm ja lumine ning imeilus päikseline. Tuuled on tavalised, aga nii pikalt sooja ei mäletanudki. Eriti selles osas, et seda ilma sai kodus nautida. 

Nartsissid naabri krundil. Kuidagi need sibulad sinna on saanud ja mina kolmandat kevadet vaatan, et valged nartsissid keset heina.

Ja siis enda hoovis on ühed kollased nartsissid üsna vana kompostihunniku lähedal. Mina neid sinna ei istutanud, aga seal nad kasvavad.

Pisike poseerib minu sünnipäevalilledega. Taustal näha ka mõnda kurgitaime.

Need nelgid olid üks hommik kummuli. Ja ilusad on nad siiani (kaks nädalat!)

Sünnipäev oli (nagu ikka) 22.04 ja pidu ei teinud. Hetkel on sellised ajad möödas, pole tahtmist. Küll aga mõned külalised käisid, kes küsisid, kas võib õnnitlema tulla ja muidugi võis. Nii et sain mõned ilusad kimbud, paar potilille, mõned lilleseemned ja ka ühe orhidee. Kusjuures minu esimene orhidee.

Sünnipäeval oli imeilus päikseline ja soe ilm. Imeline.

Ma olen mõelnud, et tahaksin ühte linaratast, millele saab kinnitada lastetooli, et siis pojaga ringi vurada. 

Minu meelest on tore, kui soojal ajal saab ka teisi liikuda kui autoga (ja kui jala on natukee liiga aeglane). 

Minul on ju tõuksid. Abikaasal üks maastikuratas, mida ta ise ütleb, et see on hullult kerge, aga ikkagi puhas meestekas ja minu meelest ei ole kerge. Ja siis aprilli keskel sõprade juures sünnipäeval olles tulid jalgarattad jutuks ja nendel pidi üks naistekas seisma. Ja nad olid valmis seda lahkelt mulle laenama. Ja nii nädalapäevad hiljem ma sellega koju vurasin. Mitte üldse kaugelt - Elvas oli see. Aga meie kodutee on ju künkast üles. Lisaks sellised osad Elva linnast, kus ei ole ei kõnniteed (rääkimata rattateest või kergliiklusteest) ega miskit. Natuke ehk tudisesin seal ja mõtlesin, et sadula peaks 0,5cm madalamaks panema, aga muidu oli täitsa tore (ja palav). Nüüd on rattatool ka juba küljes, aga sõitma pole veel saanud, sest poja kiivri jõudmisega läks aega ja vahepeal läks külmaks. 

Pildistasin kivihunnikut. 

Tegelikult oli nii, et sügisel sai sinna üks kana maetud. Kivid said muidugi peale, et keegi teda kaevaa ei läheks... 

Aga kas seal oli ikkagi auk? Kaugemalt alustatud ja jõudis matmispaigani välja?

Ilusad kollased roosid.

Sünnipäevaks tegin endale ikka Napoleoni kooki. Ikka oma lemmikut ja parimat. 

Minu jaoks on minu enda tehtud versioon lihtsalt parim. Ja nii ka seekord.

Peaaegu oleks koogi tegemisega alustanud kolmapäevaõhtul, kui olin ajaga jännis ja mõtlesin, kas tõesti hakkan seda uneajast tegema... Kuni abikaasaga rääkides sai selgeks, et on alles kolmapäev!

Niisiis alustasin hoopis neljapäeval. Lehttaigen oli ikka Pagaripoistest, aga olin selle siis külmkappi pannud.. ja noh raske oli neid põhjasid teha. Päris mitu läks vussi. Ja ahi küpsetas ebaühtlaselt. Võtsin teise taigna ka välja, et hiljem juurde teha. 

Reede hommikul tegin aga keedukreemi, mis pole ka kunagi veel nii vussi läinud. Hakkas põhja kõrbema ja läks tükki. Oeh. Õnneks oli potte, kuhu ümbervalada ja sain ka tükid mikserdatud (kui põhja hakkab kõrbema, siis samas potis seda teha ei saa, sest muidu võtad selle kõrbenud osa põhjast ja siis on täitsa vussis). Siis selgus, et pohlasid mul ka pole, sest metsas ma polnud käinud.. Õde oli ühe moosi toonud. Okeid pohlad leidsin siis Tartus Prismast. Lootsin paremat valikut, aga sai hakkama. Sel aastal tahaksin ikka ise metsa minna.

Kook sai lõpuks valmis ja oli ikka imehea. Pilti ma ilmselt ei teinud.

Esimest korda käisime kõik koos Maamessil. Mina (ja poja) üldse esimest korda. Läksime kohe reede hommikul. Parkimiskoha saime üsna kaugele. Poja oli esialgu kärus. aatasime suuri masinaid, mina tahtsin kindlasti loomi näha. Nagu näha, siis nägime ka. Rahvast tuli aina juurde ja ma ei teagi, kes sellest rahvast enne väsis kas mina või poja, aga varem me auto juurde läksime. Vahepeal oli ta ka kandekotti kolinud. Ja teel auto juurde kadus meil lutikett. :( 

Õnneks oli mul kodus vana alles, sest seda vana olin ma varem ära kaotanud ja siis olin uue tellinud. 

Vaikselt hakkas keldrist ka vesi otsa saama,

aga pumbatud sai seda ikka aprilli lõpuni. Vahepeal lihtsalt ülepäeva. 

Ja kohe kui vihma sadas veidi rohkem, siis tuli uuesti vett. Ju maapind veel nii vett täis. 

Kõige ilusam kana.

Siis kui redis oli juba tõusnud.

Vihmavee kogumine. 

Selline selfi oli ka valikus.

Ja till kasvuhoones.

Sinililled! Ise olen need istutanud ja nii tore on kevadel neid vaadata. :)

Pisike pirnipuu otsas.

Draakon õunapuu otsas.

Ikka näputoit.

ildil mingi puder. Pudru sööme pigem harvem, aga sööme ikka.

Raamatuid lugesin ka!

27.04 oli pulma-aastapäev. Ja kuna kaasa oli pikalt tööl, siis läksin pojaga metsa. Lemmikjärve äärde. Tegime ühe tiiru ümber järve ja nautisin natukene seda paika.

Neli aastat tagasi oli ka väga soe aprill ja kuu lõpuks hakkasid puud juba lehte minema ja rohi oli roheline.

Seda ma mäletan. 

Palav oli pikas kleidis Raadi pargis pilte teha. Kontsad vajusid maa sisse. Sõrmed läksid paistes. Pärast käisime Emajõe ääres jalutaas, sõime jäätist. Niii palju rahvast oli, kõik nautisid seda +25 C ilma.

Tööhoos olin ka. Sügisel jäi suht riisumata. Lehepuhuriga sai suurem lehesodi kokku pandud.

Ja päris riisumata ma ei taha jätta. Sest lehti ma kasuta ju aias.

Aga mina arvasin, et lõhkusin fiskarsi reha ära (sest et oranž eks). Sain tedaa, et nii ei olnudki!

Kui see katkil äks, siis võtsin musta fiskarsi rea ja sellele murdus ainult üks pii (?)

Kuu alguses sai poja üheksa kuu vanuseks. Pikkust oli siis 73cm ja kaalu oli kümps! 

Aprillis tulid sõnadeks emme ja njam-njam. Muidu jutustab ka üsna palju. Edniselt turnib ja ronib ja möllab. Hakkas pepu ees alla tulema. Nii tubli! Ma ei tea, kas me seda juttu rääkisime talle kaks kuud või vähem, aga näedsa, õppis ära ja nii tublisti alguses veidi pusis, aga siis kohe automaatselt ja kiiresti pepu ette ja libistab end alla. No magamistoas saab ta aru, et voodi on madal ja seal alati ei pea, aga tihti ka seal. Aga kui ta nn enda võrevoodis turnib, siis sealt tahab ta endiselt peakat teha. Ei saa aru miks. Aga eks ma olen kohal ei turnida. Viimastel nädalatel on seal turnimist vähemaks jäänud, sest on sahtlid ja kapiuksed ja uks. Uste kinni lükkamine ja lahti tegememine on kohe eriti lemmikud. Ja igasugused juhtmed ja elektripistikud (turvatud), samuti puldid. Niisama enam söögitoolis istuda ei taha. Tasakaal aina parem. Käputamine ikka nii kiire, et kasse õnnesub ka kätte saada. Kui üksi kööki kihutab, siis kohe kassitoidu juurde. Hambaid on veel kaks. Aprillis läks üle kahele uinakule. Ärkamised muutusid varajasemaks ja ööuni ka. Üldiselt jääb magama ikka rinnast süües ja saab lihtsalt vankrisse tõstetud. Mahub endiselt vankrikorvi (see meil 80cm), vahel sõidab ka kärus. Niisama korvis enam ei ole, ajab end püsti. Kärus pole magama jäänud. Autos on ka juba suure poisi tool ja sõidab ikka seljaga sõidusuunas, aga vahel on raske, kui me kahekesti oleme. Häll on meil teises autos, sest kaalust lähtudes võib ta ka veel sellega sõita, aga vot sinna teda saada on juba natukene raske.. ja seda hälli tirida mina enam ei jaksa. Poes käies on ostukärus kenasti, aga kui jõudis kätt arenguhüpe ja emme periood, siis pigem süles ja tuli siis ühe käega toimetada nii poes kui mujal. 

Aprilli jäi esimene kiikumine ja üsna pea oli kiik ka kodus olemas. Nüüd saab igapäevaselt kiikuda.

Käisime ühe korra võimlemas.

Käime igapäev kanu vaatamas ja võimalusel pai tegemas. 

Aprilli alguses ei osanud uued kanad veel kuuti minna ja tuli neid õhtuti juhendada. 

Poja istus siis heina otsas kuni kanad kuuti said. Tal oli väga lõbus vaadata, kui me neid mööda lauta taga ajasime. 

Pärast päevatudusid istub poja ka pissipotil. Kui õigeaegselt jõuame (ei jää pärast ärkamist liiga kauaks nunnutama), siis tuleb piss ka potti. Vahel istub ka muul ajal. Ja täitsa edukalt. Nii tubli on. Peaasi, et potti ei karda.

Aprillis värvisime mune. Poja ka - temale andsin keedetud muna ja mustikad ja nii tuli välja ilus lilla muna.

Rabarber kasvab väga jõudsalt. Murulauk kasvuhoones - nii hea omleti sisse panna. Talisibul tuli peenra pealt. Lisaks saime ka kasemahla - esialgu külmus ära, sest läks külmaks ja siis hakkas rutuga jooksma ja jäi ruttu ka kinni.

Draakon vike mõnglike. Kuigi puugirohud on peal, siis tuppa tulles tuleb ikka puugikontrolli teha.

Pisike karvakera. Pidevalt leiad kuskilt karvatuuste.

Kammida end ei lase, aga sasipuntraid lõikame ikka ära.

Lilled ka! Tublid kasvavad nagu hetkega. Siniliiliad kenasti puhmas. Ja sinililled. Ühed mul ka lillad,

Ja kuu lõpus oli perekondlik talgupäev. 

Sel korral oli eesmärk koristada esimest kuuri-lauta (keskmine). See sai ikka väga palju puhtamaks. Teha veel o, aga nüüd saab jälle ka ise vaikselt nokitseda. Ja on jälle mulda, mida aeda viia.

Vana katus ära saagida - tehtud (viimane) ja riita said ka (esimene). 

Kohe hommikul läks meil aiakärul rehv katki, sest sõit oli ühe naela. 

Veel sai vanarauda ära viidud. Asju korrastatud. Väljapuud lõigatud.

Töödejuhataja sorteeris ka purgikaaned ära.

Laudas tulid väja lubjakotid (mina pidasin neid väetiseks.. aga noh väetisekotte on seal ka).

Ja köögitoimkond! Kohupiimakoogi olin teinud eelmisel päeval. Hommikul koorisin kartuleid (ema kooris veidi juurde), tegin kotletitaigna. Ja muid ettevalmistusi. Ema jõudis täpselt nii, et tuligi kööki. Ja ämm tuli ka õigel ajal tuppa ja sai köögis tööle rakendatud. Toit oli lihtne - keedukartul ja kotletid (nii ahjus kui pannil), juurde salat ja kaste.

Järgmisel päeval korrastas ema peenrad.

Ja natukene pani midagi maha ka (äkki oli sibul).

Märts 2023

 

Siuh-säuh ja märts sai läbi. Uskumatu millist ilma see märts pakkus. Lumi sulas ja siis jälle sadas, sai jälle lumevangis oldud ja sahka oodatud. Aga see oli vahva, et poja sai kelguga sõita. Ja talle meeldis. 

Märts oli väga kodune kuu. Seda nii lumeolude suhtes kuu esimeses pooles, kui ka see, et kuu keskel tuli pojale nohu ja see kestis 15 päeva! Esialgu tundus, et nädalaga hakkab ikka mööda minema, aga ju tuli mingi teine viirus kohe uuesti peale. Kuu lõpus avati taas Vspa, aga märtsis me sinna ei jõudnudki. Küll aga sai näiteks Gardestis käidud. Esimest korda! Meil oli kinkekaart, mis vajas realiseerimist, enne kui see ununeb. Keset nädala oli seal küll väga vähe rahvast ja pood oli tõesti tohutu. Meie siiski kõikjal ei uudistanudki, sest kõige mõistlikum tundus võtta ikka aias vajaminevaid asju. Abikaasa valis ka erinevaid seemneid. Poja sai endale aias kühveldamise asjad (mis veel ootavad veidi, et ta kohe kogu mulda suhu ei kühveldaks). Nööri ja kindaid ja maasikatele väetist (jah, ma väetan maasikaid). Karlovast käisime ka läbi. Aga üldiselt saigi sellise linnaskäigu poja ühel äkveloleku tsüklil tehtud. 

Ema käis külas! Ta väga ei oodanud, et mul on plaan mahla kuumutamiseks ja mustikakeedise tegemiseks, aga tehtud said. Nimelt suve lõpus korjasin ma marju sügavkülma, et teeks veel mahla... aga kuidagi selle tegemiseni ei jõudnud. Smuutisid olen söönud minimaalsed ja seetõttu on ka mustikaid justkui üle olnud. Aga mustikakissell mulle väga maitseb. Seda saab muidugi ka sügavkülmas olevatest mustikatest teha (mida ma nüüd olengi teinud), aga hea, kui sügavkülma ruumi saab. Ja purgid hoopis keldrisse. Samal ajal sai tehtud veel lihapirukaid (väga head ikka). Ja leib. Leiva ma unsutasin ahjust välja võtta (ahi oli väljas), aga sobis süüa küll. Mõned korrad on leib nätske tulnud ja olen mõelnud, et võob-olla peaks korra leiva samm-sammult retsepti järgi läbi tegema. Sest ma lisan ju asju tunde järgi ja usaldan seda tunnet. Väljaarvatud vee hulk, kui alustan leivategu. Täna tahtsin teha leiba, aga unustasin eile alustada ja nii ta jälle läks..

Poja sai kuu alguses juba kaheksa kuu vanuseks. Uh. Seismine ja sammud on toe najal olnud üha kindlamad ja kukkumisi vähem. Meeldib mängida ustega. Ja kardinatega. Märtsis alguses oli kasv 72cm ja kaal 9400gr ehk oli kuu ajaga kosunud 600gr. Toiduks endiselt rikkalik rinnapiim ja lisaks näputoit ehk üldiselt see, mis ma ise söön, aga mis vahel vajab kohandamist. Hommikuti sööme enamasti omletti, harvem putru ja veel harvem pojale sobilikke pannkooke. Putru teen vahel hoopis õhtuks. Näiteks mõtlesin, et võiks hirsiputru teha (sai tehtud ka), aga ei kujutanud üldse ette, et see nii kaua aega võtab ja polegi nii lihtne. Käputaisel on ta väga kiire. Eriti kui näeb kassi. Või kasside krõbinaid. Kõik ikka kätte ja otse suhu. Kuu lõpus vaatasin, et väga asjalikult võtab asju pöidla ja nimetissõrme vahele (ja paneb suhu). Seda on näiteks kamapallidega hea harjutada. Terve märts sai ikka korrutatud, et "pepu ees" ehk kuskilt alla ronimine. Diivan oli mingi aeg meil pooleldi lahti, et tal oleks hea ronida. Unesid oli rohkem kolm, aga vahel ka kaks. Vahepeal umbes kuu (?) ärkasime kella kuue aeg, vahel ka varem. Siis tuli kella keerata ja kuigi nn aeg jäi samaks, siis tore oli vahepeal näha, et kell näitab juba seitset. Aga uned on sõltunud siis ärkamiseajast ja lihtsalt väsimusest ja unede pikkusest. Ideaalis võiks olla esimene uni ju 1,5h ja siis mängibki kenasti välja.. Päevased tudud olid märtsis ikka vankris. Üldiselt jäi juba süües magama ja tuli lihtsalt soojakotiga vankrisse tõsta. Mõned harvad korrad ärkas selle peale üles ja soovis jalutamist. Ja mõni ükskik kord uuesti magama ei jäänudki (ehk miniuni). Jalutamas sai siiski käidud, nii kuidas oli endal tahtmist ja kuidas oli ilm. Puristab ikka hoolega. Vannist tahtis ise välja ronida. Hambaid märtsis juurde ei tulnud, ikka kaks. Aga need on teravad. Teeb endiselt kalli-kalli ja suu lahti teeb musi ka, kuigi vahel lõpetab selle nii, et hambad tulevad ka mängu. Eriti meeldib talle minu nina musitada. 

Kanad ja Siimuke. Siimukesega ei ole leppimist olnud. või oli, aga märtsis ründas taas? Appi, ma ei mäleta. Igal juhul oli seis jälle selline, et üksi päeval ma lauta ei lähe. Ma saan ise ka aru, et nii see edasi minna ei saa. Ja tuleb Siimust meie kanakarjas loobuda. (alati võib ju uuele kukele ka Siim nimeks panna..). Lihtsalt nii ei saa, et mul ei ole võimalik ise lauta või kanaaeda minna. Rääkimata sellest, kui poja mööda õue ringi hakkab käima. Kanakari sai aga Linnu talust uuendust. Tahtsin sinna mõnusal kevadisel päeval minna ja et äkki leiame mõne kollase akna.. No reaalsuses sadas väljas lund, oli kõle ja niiske. Nii et sõitsime vaid sinna ja tagasi. Juurde tuli neli pruuni ja üks valge proua. Ideaalis võiks uued kanad öösel õrrele istuma panna, siis minevat kohanemine ludinal.. Aga kuna me startisme kohe hommikul ja Abikaasa pidi õhtul kodust ära ka olema, siis erilist varianti polnud. Viisime kanad kohe lauta. Õhtul oli naabrinaine ka ikka abis ja suunasime uued kanad ka kuuti. Poja istus heintel ja jälgis mängu. Põrandalt leidsin ka kaks muna. Muidu kanad munesid märtsis üsna vähe (ok, neid on ka vähe). Ja kuudis enam muneda ei tahtnud, vaid otsisid laudas mõne pesakoha. Võimalik on mingid munad on siiani avastamata. Muide, sel aastal sain eriti ilusad kanad. No millega võrrelda eks. Aga sulgi ikka jagub ja üks oli kohe väga-väga ilus.Kuidagi rahulikud on nad ka, ei jookse niimoodi eest minema (veel).

Kuskil märtsi keskel algas suur sula. Ikka nii, et keldris oli järgmine päev pea 10cm vett ja sauna tagant laudani oli vulisev ojake. Abikaasa oli tööl. Nii et vedasin ise aga voolikud laiali, nii palju, et saaks vee võimalikult kaugele. Ja panin pumba tööle. Ja see kestab siiani. Mõni üskkik päev on vahele jäänud (see ei tähenda, et vett poleks keldris olnud). Aga esimestel päevadel sai seda ikka mitu korda päevas teha. Kanaaia juures, kui oli veel suur lumi, siis lume all oli vesi ja hea, et see madalama koha peal mul üle kummiku ei tulnud. Sissesõidutee oli ka selline, et jahm. Aga eks nii see kevad ja lume sulamise aeg on. Lihtsalt lund oli palju. Lõpuks sai ka uus 25m voolik ostetud ehk nüüd saab korralikult vee kaugemale suunata. Möödunud kevadel jäi kaevuvesi normi, aga sel aastal mitte. Nii et hetkel ostame poest vett. Kohvimasinas ikka võimalusel allikavesi. Lähiajal tahaks need lähedal asuvad allikad ka üle vaadata. Esialgu olid ju märtsis ööd nii külmad, et kõik voolikud tuli õhtuks kokku korjata, kui oli soov hommikul uuesti pump tööle saada.. Kui plusskraadid tulid, siis seda enam ei teinud. 

Keldris kaevasin ära ja kanasõnnikut sai sinna ka. Üks kasvuhoone vajab veel pesemist ja teine vajab uut kile (olemas!). Lisaks on külvatud till ja redis. Murulauk on juba pea väljas pistnud. Toas söön hoolega rohelist sibulat niisama leiva peal või lisan omleti sisse. Toas on külvatud tomatid ja kurk. Kaks esimest kurki külvasin juba päris ammu ja need olid päris suured juba.. aga ümberistutamisega murdsin kuidagi ühe taime ära. 

Lisaks juhtus selline asi, et kõik varajasemad seemned olid talveks õue jäänud. Küll otsese lume eest varjul, aga tuisuga jõudis see lumi sinna ka. Provisin neid külvata ikka. Mingid kurgisordid ei tulnud üldse üles. Tomatiga pigem 50:50. Seetõttu sai ka Gardestist uusi seemneid ostetud. Sel aastal jätsin taimedel väiksemad potid vahele ja kui oli aeg ümberistutada, siis panin kohe suuremasse potti. Viimati ülvatud taimed veel ootavad seda, aga muld sai ka otsa.  

Natukene jõudsin väljas riisuda, aga reha läks üsna katki. Mõtlesin, et peaks raudrehaga jätkama. Aga siis läks külmaks ja tuli lumi maha. Mutt(või mutid) on palju tööd teinud ja niiiii palju mullahunikuidon, mida tahaks kokku ajada ja siluda. Aga muld oli nii raske märtsis lõpus, et ei jõudnudki selleni. Sõstraid ja tikreid lõikasin küll tagasi. Aga kõikide põõsasteni ei jõudnud. Ja lehtpuutuhka puistasin ka. 

Valduste vaatamine.

Laudakass Präänik.

Meie kiisud.

Ikka sama armsad. 

Pisikesel on olnud juba üks puuk. 

Kuigi täpilahus on peal.

Linnumajas üks uus linnuke..

Päris tükk aega istus seal linnumaja otsas.

Veel üks Präänik.

Kelle jäljed lumel..

Nii sai tehtud mahlad ja keedised keldrisse.

Väike vend tegi ja tõi ära uued lõikelauad.

Veebruaris kirjutasin talle, et kolm väikest on läbi läinud..

saime siis uued, mis pole nii väikesed.

Nii ilusad!

Kui ema oli külas, siis nägin heki sees leevikesi. 

Pilt on väga kaugelt tehtud ja telefon siiski pea 3a vana.

Pärast sauna toa poole.

Paljud eelsitavad, et saun oleks majas, et ei peaks üle õue jooksma.

Mina eelistan, et saun oleks eraldi. 

Võib-olla kui sauna jaoks oleks täiesti eraldi majaosa, et ole mingit elutoas istumist

ja saunas käimine ei häiriks majarahvast, siis oleks ka samas majas ok. Aga selline variant, et käid saunas ja siis rätik ümber istud elutoas diivanil, see mulle ei meeldi. 

Ja üle õue on nii tore joosta.

Üks vall maantee ääres. See oli minust kõrgem. 

Veebruar 2023

Veebruar läbi!Läks nagu niuhti. Kuigi mõni päev ei läinud ka. Täistuisanud tee tõttu lime lumevangis rohkem kui korra. Valla teehooldus jõudis meieni alles õhtul. Liuväli oli ka rohkem kui korra. Ja muidu sadas lund muudkui juurde (ja sulas) ja sadas juurde. 

Jalutamas käisin iga päev, kuigi kilometraaž tuli väiksem kui kuu varem. Teeolud olid lihtsalt kehvad. Ja mõni päev jalutasin maja ümbruses teeradadel.

Kuu lõpus jõudsin juuksurisse - sellest ka see pilt. Sirged juuksed! Tegelikult on blondid triibud ka, aga neid ei lasknud kõige pealmistesse juustesse teha, sest ma tean, et ma ei lähe juuri värvima. Juuksuris oli tore, mul on väga vahva juuksur!

Veebruar algas ju üldse noroviirusega, aga sellest ma vist kirjutasin jaanuari postituses, sest Poja haigestus esimesena ja see jäi jaanuarisse. Õnneks läks meil üsna kergelt. Abikaasa arvas, et tema pääses, aga samal ööl kolistas kell 4 töölt koju. 

Muidu olen ka teinud3x nädalas trenni. Õhtuti lugenud. 

Poja sai seitsme kuu vanuseks!

Oi kuidas see aeg alles läheb. 3.02 oli kaalu 8730gr ja pikkus 71cm. Kaal oli veidi lagenud viirushaiguste tagajärjel. Aga ei midagi hullu. Lisaks on ta nii aktiivne, et see kaal ei saagi kogu aeg tõusta. Veebruaris jätkasime näputoiduga 2-3x päevas. Mulle tundub, et omlett ja leib on erilised lemmikud, kuid samas proovib vist kõike, mida taldrikule saab. Puuvilju eriti ei ole andnud, pole näinud vajadust, jõuab ka nendeni. Putru sööb ka, aga eks see pudru söömine peoga on natukene raske. Kui veebruari alguses oli ta veel põlvili ja sirutas ennast pikaksk, et laualt või riiulist asju haarata, siis üsna ruttu hakkas ta end ise toe najal püsti ajama. Paar päeva õnnestus see inimtoe najal ja seejärel ka diivani, laua, riiuli.. see oskus tuli nii kähku! Ise oli ta väga õnnelik. Alguses kukkus ka ikka päris palju, sest lasi lahti ja tasakaalu polnud või väsis lihtsalt ära. Aga mida päev edasi, seda paremaks läks tasakaal. Ja muudkui asjatas. Käputamises on ta juba väga kiire. Istumisasend igati tipptopp, aga ega ta eriti ise ei istu, teeb muid asju lihtsalt. Kardinatega meeldib mängida, samuti lambanaha ja minu treeningmatiga. Kui elutoast välja saab, siis tihti on esimene suund ahju juurde. Kui kööki jõuab, siis läheb kassitoidu juurde. Magamistoas oli oht, et kukub voodist alla, niisiis kolisime põrandale. Nüüd on tal hoopis astmed ja ta saab võrevoodisse ronida. Samal ajal, kui alla ronib, tuleb õppida "pepu ees". Neid peakaid on ikka olnud. Magas üldielt olm und, vahel harva kaks und. Uni oli küllaltki hea, aga mingi aeg tulid miniuinakud, ilmselt hammaste tõttu. Ja kaisutudud muutusid lühikeseks - 30minutit ja silm on lahti, tee mis tahad. puristamisperiood tuli uuesti. Suus on kaks hammast. Kasside karvadest saab väga kõvasti kinni ja kuu lõpus oli saanud käele ühe kriimu. Millal täpsemalt ei teagi, sest justkui üksi ta kasside juures ei ole. Võimlema jõudsime ühe korra ja ujuma kaks korda. Kui füsio juures käisime, siis näitas kohe kõik oma trikid ette ja seal nii kenasti ei potsatanud istuli, kui oli püsti olnud (või sauvalt pikali), vaid pani ühe käe ja/või põlve enne maha ja vaatas, kas on turvaline. Varsti pärast seda hakkas kodus ka nii tegema. 

 

Pisike jänks, kes aeg-ajalt pojale seltsiks on. Talle vahepeal väga meeldis seda jänksi lutsutada. 

Seetõttu võttis jänks ka keeva vee vanni ja istus sügavkülmas. 

Juuksuris!

Üks kord hakkasin pildiseeriat "Kevade märgid" tegema. Päiek paistis, linnud laulsid, jääpurikad tilkusid,

panin isegi voodipesu õue kuivama..

Ja siis varsti vaatasid sellised vallid vastu. Okei, see pilt on küll maantee äärest ja ilmselgelt on seda lükatud. Aga need tuisuvaalud, mis tekivad, mida lükkama peab, on ikkagi tohutud. 

Üks lemmikvaade ka. 

Draakon!

Draakon on vähem sööma hakanud. Selle järgi tahtsin arvata, et talv on läbi..

Lisaks tema toidueelistused olid väga kummalised. Päris palju tahtis süüa aurutatud porgandit, bataati, brokkolit ja lillkapsast. Konservist ei hoolinud vahepeal kohe üldse. Isegi krõbinaid sõid parema meelega. 

Vahel käib ta ikka jalgade juures magamas, tuleb ka mule puusale või reiele, aga kui poja tahab tema poole minna, siis üldiselt paneb plehku. Ja see on okei. 

Pisike.

Tal on nii palju karvapesasid tekkinud, et võiks arvata, et kevad tuleb!

Möödunud aastal oli imevähe. Kõige rohkem esikäppade ja kere vahel. Võimalusel püüan neid ära lõigata, aga ei saa öelda, et meil eriti hea koostöö oleks. Kaela juurest on ta karv juba selline natukene auklik. 

Otsisin ühest kuurist vana kelgu välja. Päris raske teine, aga miinuskraadide puhul sõidab ikka lumel küll. Ja puude toomine on nii veidi lihtsam kui et kaks puukorvi käe otsas.

Vabariigi aastapäeval lehvis ikka lipp ka!

Pojal oli just siis tuduaeg, kui Abikaasa läks lippu heiskama. Aga vot ärkas täpselt üles ja vaatas ka, kuidas lipp üles jõuab. 

Üks päev tegin kohupiimaküpsiseid.

Näevad jah välja nagu saiakesed, aga tegelikult on kohupiimaga.

Süüteroose tegin ka suurema hulga.

Üks päikesetõus on kohe-kohe.

Keldri katuse all elab ka keegi, kes tahtis, et tema käikudesse paistaks valgust, 

niisiis tegi väikese augu.

Ma ei tea, kas seal elab keegi nirk või nugis.. või meie laudatriibik, sest kassijäljed on seal ka.

Aga keegi seal on.

Üks ord pärast ujumist sai Tartus jalutada ka. 

Viimastel kordadel on vanker kaasas olnud, et poja saaks endale sobival ajal pika une teha. 

Auto tiksus mul samal ajal Kvartali parklas. Ilm oli ka üsna külm (hommikul oli meil -20 C), aga päikesekäes vist oli vaid -9 C. 

"Milliseid raamatuid siis täna vaatame.. ?"

Üks teine päikesetõus.

Poja ikka hoolitseb selle eest, et ma päikesetõusu näeksin.

Mulle väga meeldis see aeg, kui ta magas 7.45ni, aga see läks mööda. Mis teha. Veebruaris ärkas pigem seitsme aeg ja pigem enne seitsme kui pärast. 

Lumine puu.

Leiba küpsetasin ka. Igal nädalal.

Hakkasin kaks leiba korraga tegema. 

Kuu lõpus läks täiesti nässu ehk jäi ülinätske. Aga hommikul oli mul rutiin ka sassi läinud

ja ilmselt seal see kala oligi. 

Onju kevadine?

Päike hakkas loojuma.

Karvik.

Sõbrapäeval kohv enda parima sõbraga.

Ehk iseendaga.

Draakon on ka mu suur sõber.

Ja Pisike teeb vahel veel vanu trikke.

Lemmikvaade mitte nii päikselise ilmaga..

Lauda triibik.

Kummaline kass. Käib linnutoitu söömas. Reaalselt olen teinud fotojäädvustuse, kuias ronib mööda seina üles, et kätte saada. Ja siis seda, mis on maha pudenenud. Naabritädi toob mulle mingeid väikeseid pallikesi, et ma neid linnukestele annaks, mul on tunne, et just neid pallikesi see kassike tahabki.

Ühest küljest on ta nagu julge ja sõbralik. Samal ajal aga uriseb. Laudas ma teda enam õhtuti näinud ei ole, aga et ta seal käib, seda me teame.

Vastalpäev!

Poja sai ka endale kelgu. Leidsin selle fb marketplace'st ja Abikaasatõi päev enne ära.

Vastalpäev oli veidi külm ja tuuline, aga pakkisin ta sisse ja tegime vastlasõitu meie sissesõsiduteel

Samuti käisime laudas.

Kanad on üsna vähe munenud. On olnud päevi, kui on puhas null. Või on midagi olnud, aga kui mina pole hommikul lauta jõudnud, siis keegi on munaga üks null teinud. Parematel päevadel oli siiski  kolm muna. Aga kanakesi on ka vaid neli. Eks kevadel tuleb juurde vaaata, Hauduma ei ole keegi läinud.

Pisike põõnab võimalusel ikka läpaka peal.

Nii harva kui see võimalik on. 

Tegelikult võtan muudkui hoogu, et hakata fotosid sorteerima google kontol ja seeläbi ka telefonis ja arvutis, aga see tundub niiii suur töö. Pidevalt mõtlen, et kustutaks telefonis enne ebaõnnestunud fotod ära, aga ma ei jõua selleni eriti, sest enne on telefon need juba üleslaadinud. Ja üldse teen viimasel ajal rohkem videoklippe, sest need ei jää udused. 

Kudumisega ma veebruaris hoogu sisse ei saanud.