Tuesday, July 17, 2018

See üks pasta, mida ma söön.

Eile oli see õhtu, kui oli minud kord sõbrannadele süüa teha. Üsna ruttu olin otsustanud, et teen neile ühte enda lemmiktoitu, mida sia kunagi palju teha, aga viimasel ajal pole söönud. Tore toit selles suhtes, et sobib ka LC ja LCHF, kui pasta ära jätta. 
Ma olen seda siin korduvalt maininud, aga panen lihtsalt retsepti kirja, et seda sõbrannadega jagada. 
Ma ei tea, kuidas seda toitu nimetada... pastawokiroog kookosega? Kanapasta wokiga?

Vaja läheb: 
- kanakintsuliha/kanagilee
- wok köögiviljad
- kookospiim
- chicken thai wok maitseaine
- tagliatelle 
- sool, pipar, õli

Tükelda kana ja maitsesta veidi soola-pipraga. Seejärel lisa palju chicken thai wok maitseainet ja sega käega lõigatud kanaliha, et maitseaine imenduks juba sisse. 
Pane pann sooja ja lisa pannile või. Prae kanaliha ära.

Wok-pannile lisa külmutatud juurikad. Minu lemmikud on sellised, vahel lisan ka midagi muud sekka (oleneb kogusest).
Prismast.
Kui kana on ilusasti kuldpruun või veidi krõbe, siis lisada see juba köögiviljadele ja peale valada kookospiim. Segada hoolikalt läbi.


Kui roog keema tõuseb, siis jätta podisema, vahepeal segada. Maitsta, kas maitseainet on piisavalt, vajadusel lisada,. Minu meelest podiseb kuskil 20-30minutit. Peaks jääma selline natukene kreemjas, aga kui kasutada näiteks lahjat kookospiima, siis ei tasu seda ootama jääda.

Kui hakkab valmima, siis potti lisada vesi ja see lasta keema, lisada sool ja veidi õli ja sobiv kogus tagliatelle lintpastata. Keeta vastavalt korraldusele (u 6minutit). Kurnata. 



Serveerida wok ja pasta.
Imemaitsev!


----
Magustoiduks tegin kodujuustu-küpsise maiust. Polnud küpsetamiseks tuju. 
Ehks segasin vahukoore ja kodujuustu, lisasin magustajat ja vahustasin kuni oli minu maitsele OK.
Magustoidukaussidesse lisasin purustatud küpsist, siis kodujuustu.vahukoort ja mingeid marju/moosi, jälle küpsist ja jälle kodujuustu-vahukoort. Lisaks leidisn kreekapähkleid. 
Magustoit on varem paremini õnnestunud, aga oli söödav. :)

Monday, July 16, 2018

Trennipäevik 09.07.-15.07.2018


28. nädal

Ma olen üsna lootusetu juhtum selle koha pealt, et trennipäevikut igapäevaselt kirjutaksin ja pühapäeval siis kokkuvõttele vaid punkti lisaksin. Aeg-ajalt püüan olla tubli ja siis esimesel päeval kirjutan ära, aga edasi jääb ikkagi kõik kirjutamata ja nädalalõpul tuleb ragistada ajusid.
Kui ma Polari kella kasutasin, siis see luges ka tõuksimisel samme.. mängil määral. Kellad on ikka erinevad. Praegu Garmin loeks ehk siis, kui ma tõesti mälest üles kõnniks, aga nii aeglaselt, et kell läheb pausile.  Ühest küljest on kurb, et tavaliselt tööpäeval mul neid samme nii vähe on, samas ei saa öelda, et ma ei liiguks, tööle käin ju sportlikult. Ja kui ma veel tõuksitrenni juurde teen, siis ma ei arva et peaksin minema veel eraldi samme koguma. 

Esmaspäev - transport  tõuks 5km + 3,8 km ja väga vaevalised 3,33km (kokku u 13km). Käisin Tannel ringtreeningus ja kui alguses tundus kõik roosiline, siis trenni lõpuks ei saanud jooksusammu sissegi võtta, rääkimata kõigest muust. Ilmselt tegin mingite jalavahetushüpete vms liiga, kuigi hüpete ajal seda tunda ei olnud. Soojendus oli korralik ja raske. Trenn muidu mõnus. Trenn kokku u 55min. Kodus tõmbasin põlveel elastiku ümber ja olin üsna õnnetu, ööselgi oli valus.
Sammud: 8354

Teisipäev - põlve tõttu oli olemine õnnetu, kõndimine vaevaline, lonisin selle elastikuga. Aga tööle ja koju pidin saama - 5km +4,35km. Koju jõudes oli elastikust küll, võtsin ümbert ära ja jalg oli ka palju-palju parem. Tõuks teeb imesid! Kuna raamatukogu oli vaid 18ni lahti, siis pidin seal ära käima, nii sain veidi samme koguda  4km kõndisin.
Sammud: 9841

Kolmapäev - jalg oli juhei! Käisin tööl 5km + 5km. Kodus puhkasin tunnikese ja siis läksin Luunja poole sõitma. Muidu mulle Luunja kerglikklustee meeldib, aga see Jaama tänavat mööda linnast välja suundumine... kõnnitee-sõidutee üleminekud on nii ebatasased, nii palju teede ristumiskohti, kus suurtematel ja kiirematel liilejatel on üksküik... uh, vaevaline. 
Aga sõitsin Luunjasse, keeraisn otsa ringi, läksin Kabina poole, läbi Ihaste kergliiklusteele ja koju. Tegelikult üsna korralik ring ja saaks ka kiiretsi sõita, kui poleks seda 3km algust ja siis seda Ihaste lõiku. Trenn oli 20,18km 1h6min avg 147x', avg speed 18,15km/h . Esimesed kilomeetrid olidki kõige aeglasemad, edasi olin veidi 3+ minutit ja see oli ok, pulss oli ok. 
Sammud: 3756

Neljapäev - Käisin tööl 5km + 5,4km. Puhkasin jälle tunnikese ja läksin Tõrvandi-Ülenurme ringile, mida olin ka möödunud nädalal sõitnud. Selles suhtes tundub mõistlik, et siis ma saan oma aegasid võrrelda. Suund oli siis Annelinnast mööda kergliiklusteed Ihaste sillale, siis mööda Ringtee tänavat üles kuni suure viadukti alla ning pööre vasakule Tõrvandi poole ja mööda kergliiklustee dkunis ee suundus vasakule möödus tanklast ja jõudis Ülenurmele ja edasi jälle vaskaule ja Tartu poole ja mööda Ringtee tänavat alla ja tuldud teed tagasi. 
Ilm oli palav, aga ma ei kurda. Tuult oli, aga teisest suunast kui nädal varem. Kokku oli sõit 23,33km 1h14min avg speed 18,88km/h, avg 155x'. Kui Luunja ringil praktiliselt tõuse polnudki, siis sellel ringil on kõige pealt viadukt ja siis terve see Ringtee tänav.  Ma olin kuskil 3min kiirem kui nädal varem. Jah, möödunud nädalal oli tuul minnes täiega vastu ja tõsiselt raske oli sellest tõusust end üles pressida, aga pärats tõusu lükkas tuul tagant. Sel korral sellist tunnet polnud, tõusu tuul ei seganud, aga Tõrvandi poole minnes oli vastu. Ja tagais kodu poole minnes oli laskudes ka vastu ehk ei saanud kiirust nagu soovisin, lisaks sain punased foorid ja pidin kogu hea hoo maha pidurdama.  Ometi oli kõige aeglasem kilomeeter see üles minek ja kiirem alla. Ja eelmine nädla alustasin lõikudega, sel nädalal mitte... lõigud veel tegemata.
Lisaks käisin veel poes - 2,35km. 
Sammud: 9169

Reede - käisin tööl 5km. Oli plaanis pikk trenn, aga tuli ootamatu masaaži võimalus (mis eelmisel õhtul välja ei mänginud) ja see oli trenni eest, sest see massaaž... nojah.  Kõik oli väga hea, lihtsalt VÄGA valus. Treeneri sõnul olid mu sääred nagu kivid, eriti kinnituskohad, aga ka üldine säärelihas... eelmine kord nii hull ei olnud. Teised "õrnad" kohad ikka põlve juures reiesisemiste kinnituskohad ja puusade uures ikka ja tuharal ja... oeh. Ma ikka oigasin, aga ei karjunud. Väga raske oli end lõdvaks lasta. Selg oli ka pinges, see sai gua sha protseduuri. Valusaid punkte olla oli. Laupäeval leidsin vaid paar sinikad jalgadelt, aga mõnda kohta ei tahaks puutudagi. 
Sammud: 8174

Laupäev - sünnipäeval käik, autosõit, surnuaias käik, rukkilillede korjamine. Puhkus
Sammud:  6288

Pühapäev - Olin varahommikul korra üleval ja nägin Instas, et Margit oli juba enne kella 5 jooksma läinud. Magasin edasi. Järgine kord, kui vaataisn, siis Klari oli ka jooksma läinud. Ma magasin ikka edasi. Teised prioriteedid :D (NB: täna (16.07) hommikul sain väga hästi aru, miks nad nii vara oma tiiru ära tegid).
Ärkasin siiski enne kella 10 ja kella 11ks oli plaan väljas olla. Olin ka. Mul on ainult üks paar lüikesi pükse, millega sõita ja needki ei meedldi mulle. Olen spordipoed läbi vaadanud, aga pole leidnud midagi, mis oleks hea pikkusega ja sobiks ka... suurem osa pükse on mingid minipüksid ehk sobivad inimestele, kellel reied kokku ei puutu. Nii kaua, kui mina mäletan, siis mina nende inimeste alla ei kuulu ja seetõttu välistan kohe kõik sellised püksid, sest noh.. valus hakkab ju. Ülemisse ossa panin sportrinnahoidja ja õhukese särgi, millest loobusin, kui linnast väljas olin (see oligi plaanis). Telefoni hoian kõhukotis, aga koti panen kuidagi ratta külge, ma ei tea, kas niisama liikudes see kott ka puusadelt üles tuleks, aga tõuksides tuleb ja seetõttu panengi selle rattale. Kaasas oli spordijooks 0,75ml, eismest korda tegin, panin ka kolm jääkuubikut pudelisse. Lisaks oli kaasas üks geel, Igaks juhuks. 
Plaan oli teha pikk sõit ja samas proovida tempot hoida. Plaan oli hea, aga see +27 C tegi oma töö ja sain üsna pea aru, et teen siis pika trenni, püüan kuumuses hakkama saada. Lisaks tuli kuskilt tuul. Linnas oli see Ok, aga põldude vahel oli see ikka tugevam kui 2-3m/s ja puhus nii vatsu kui ka külje pealt ehk kui laskuda, siis oli ikka täiega vastu. Eesmärgiks oli vähemalt Lähteni jõuda. Ja Lähtele jõudes vaatasin, kuhu see kergliiklustee edasi suundub... jõudsin Äksi kanti, mitte päris keskusesse, sest mul sai üle tunni sõidetud ja 18km täis ja mul ei olnud meeletult aega... aga ma olin selle valikuga väga rahul, sest see on just see tee, kus saan pikka trenni teha (Äksi kandis peab vahepeal ehk veidi autoteel liikuma, aga sis tuleb juba järgmine kergliiklustee, mis viib järgmisse asulasse.. teate küll Saadjjärve äärde Jõgeva mnt, see üks ots on siis 20+km. Kui väga tahta, siis peaks olema ka OK teha ring ümber Saadjärve (kuigi praeguste ilmadega on liiklust rohkem. Vot nii!).
Korra puhkasin, võtsin geeli ja hakkasin tagasi minema. Oh ma olin rahul, et hetkel oli tuul tagant ja väike küngas ja tuli tore kiirus üle 50km/h. Juhuu. Laskumisi püüdsin täiega nautida ja muidu üritasin tubli olla. Tuul oli pöördunud ja mingil hetkel oli jälle vastu ?! Koju jõudsin tunduvalt kiiremini.
Trenn 36km 1h58min34sek avg 151x' avg speed 18,23km/h
Sammud:  9283


Tartu-Äksi-Tartu

Tõukeratas kokku 126km

Friday, July 13, 2018

Footbike Eurocup 2018 Põlva

 
Mina lähen, tule sina ka :)
 
Registreerimine: Tõukerattaliidu koduleht
http://www.toukerattaliit.ee/event/eurocup-estonia-2018/
 


3rd round of footbike Eurocup 2018 will take place on 10th and 11th of August in Põlva town in Southern-Estonia, followed by Estonia footbikers traditional long distance off-road race Salamaa Cross 2018 on Sunday 12th of August. The intensive three days of racing offer joy of sports on the streets of Põlva, as well as on the beautiful forest tracks of Taevaskoja.

COMPETITION OFFICE & REGISTRATION

Competition office opening hours:
FRI 10th of August  10:00-16:00SAT  11th of August  10:00-16:00
SUN 12th of August 10:00-15:00 in Salamaa
Please register online via the web page http://www.toukerattaliit.ee/event/eurocup-estonia-2018/
Registration fee:
– Criterium and Marathon – Adults 15 € per track per athlete. Pupil, cadets and junior (10-17 years) 10 € per track per athlete
– Relay – 10€ per person (30€ per team of 3 person)
– Cross Marathon (August 12th) – 10€
– Kids 6 – 9 years 3€ (includes rent of children footbike)
– T-shirt with event logo 17 €

COMPETITION PROGRAM


Thursday, Aug 9th

– 19:00 – Pasta Party

Friday, Aug 10th

– 11:00 – Competition center opens
– 13:00 – Eurocup opening ceremony
– 14:00 – Criterium (Women)
– 15:00 – Criterium (Men)
– 17:30 – Relay
– 19:00 – Flower ceremony
– 20:00 – Dinner

Saturday. Aug 11th

– 10:00 – Competition center opens
– 12:00 – Marathon (Men)
– 12:10 – Marathon (Women)
– 15:00 – Flower ceremony
– 19:00 – Dinner

Sunday, Aug 12th (Non Eurocup competition – Salamaa Cross marathon in Taevaskoja)

– 09:00 – Competition center opens (in Salamaa)
– 11:00 – Cross marathon race
– 14:00 – Flower ceremony

Thursday, July 12, 2018

Üks tüdrukuteõhtu

Tahtsin natukene kirjutada tüdrukuteõhtust, mille sõbrannale korraldsime. Minu jaoks oli see teine tüdrukuteõhtu ja kes teab, millal järgmine tuleb. Teate... inimesed on väga erinevad ja seetõttu oli üks meie peamisi põhimõtteid see, et see päev peaks olema selline, et see meeldib tulevasele pruudile. See peab olema meeldejääv ja vahva, positiivne, seetõttu ei peaks inimest panema situatsioonidesse, milles ta ennast ebamugavalt tunneb. See ei tähenda, et kõik peaks olema etteaimatav, üldse mitte, aga inimeste soovide ja omadustega tuleb arvestada. Ja peab ütlema, et mul on väga hea meel, et see seltskond oli väga ühte tüüpi või arvestav pruudi soovidega. 


üks käsi on jah veidi ebaloomulikus asendis :D ja kell käel, aga noh.. selline ma olengi.
Korraldamise juures on kõige keerulisem sobiva aja leidma. Inimestel on kiire. Õnneks on meil sotsiaalmeedia ehk kui tulevane pruut oli andnud nimed, kellega tahaks seda päeva veeta, siis oli peapruutneitsi korraldada, et me kõik ühes grupis kokku saaksime. Väiksema seltskonnaga oli muidugi ka grupivestlus. Grupivestlus on selles suhtes hea, et selles saavad osaleda ka inimesed, kellel fb kontot ei ole (eks neid vestlusi saab ka mujal teha, aga kui töö on arvuti taga, siis on mugav kirjutada fb-s kui et telefonis toksida). Miiuseks on aga see, et kui ei ole nii aktiivne kasutaja ja kogu aeg ei loe, siis seda infot jookseb seal väga palju läbi ja mõni asi jookseb kõrvust mööda. Ja hiljem selle õige koha leidmine ei pruugi ka otsinguga lihtne olla. Meie tegime fbs privaatse ürituse, kuhu inimesed kokku kogusime ja seal sai teha ju erinevaid küsimustikke ja teemasid - iga infokild oli õige koha peal. Oluline tähelepanek - märguandeid võiks sees olla!

Kuupäev paigas, siis tuli päevakava paika panna. Otsida ja koguda erinevaid ideid, mida (ja kus) võiks teha, mis oleks pruudile tore. Põhiplaan oli lihtne - midagi ise meisterdada, fotosid teha, pruudile ülesandeid anda, ühine õhtusöök. Ja iga punkt tahtis eraldi tegelemist. 

Minu meelest läks meil kõik väga hästi. Eelnevalt oli naukene närveerimist, sest sattus just see nädalavahetus, kui rattavõistluste tõttu oli pool linna kinni ja autoga liikumine piiratud. Ilm oli IMELINE. Inimesed suurepärased. Päev täis kilkeid ja naeru. 

Alustasime sellest, et jagunesime kaheks - üks grupp läks pruudile järgi ja teine grupp läks töötoa jaoks ettevalmistusi tegema. Eelnevalt olime kokkuleppinud, et oleme lillelistes suvekleitides ja pruut oli valges. Ta oligi kohe nagu pruut. Imeilus. Punane huulepulk. Särav. Ja natukene ärev. Meil olid rinnas veel roosad lipsukesed ja pruudil roosa lint "viimast pidu vaba!". 
Foto: Lilyan Viitak
Pruut tahtis küll kohe meiega autosse istuda, aga ei-ei.. enne tuleb teatud aja joksul leida kõik asjad, mis nimekirjas on. Tal läks niiii kähku! Lausa nii kähku, et meil jäi aega väga kaua üle ja mõtlesime, kuidas seda aega parajaks teeme. Läksime siis parki proovifotosessioonile - enne pulmi tuleb ikka harjutada poseermist.
Töötuba toimus meil kesklinna kandis ühes korbis, kuivõrd pruut ja peigmees just korbiüritusel kohtusid. Vahepeal olime juba üsna lähedal, aga kuna aeg liikus aeglaselt, siis liikusime natukene linna vahel ka. Töötoaks leidsime küünlakaardi valmistamise töötoa - inimene tuli materjalidega Viljandist ja juhendas meil kuskil 1,5h jooksul. Kõrvale jõime vahuveini ja sõime puuvilja ning küpsist. Ega see kaartide tegemine ka nii lihtne polnud, sest vahepeal pidi nii palju valikuid tegema - mis värvi paber, mis muster, mis pilt, mis raam, mis tekst, kas mingi kujuke ka... naised ja nende valikud. Kõik kaardid tulid väga omanäolised ja ilusad. Seda ei raatsi kohe äragi kinkida, ilus mälestus. :)
ilusad küünlakaardid
Kui esialgu mõtlesime, et pärast seda on meil aeg end korda sättida, siis ajakava vaadates selgus, et selleks väga aega polegi... huuled värvisime punaseks, saime kõik kätte punased südamekujulised õhupallid ja liikusime järgmisse paika - Botaanikaaeda. 
sellised õhupallid.
Sõbrantsiga olime eelnevalt seal käinud ja uurinud, kus oleks hea teha piknikku ja fotosid. Fotograafiks saime Lilyani. Mulle meeldis, et ta oli eelnevalt asjad läbi mõelnud. Minu Kaaslane tõi pinikuasjad - veel vahuveini, lisaks viinamarjad ja maasikad. Tegime kõik pruudiga pildi, lisaks grupipildid ja pruudist eraldi. Oh, ta oli ikka imeilus! Ja meie ka muidugi. Ilm oli võrratu! Mulle väga meeldis kopaga pilt - oleme supernaised!
Aeg läks ruttu ja sealt lahkudes pidime kiirustama õhtusöögi kohta. Mitte et vähe juba söönud oleksime. :) Vahepeal leidsime trepi ka, kus oli hea võimalus öelda igal astmel põhjus, miks on see mees just tema tulevane abikaasa ja mida ta temas kõige enam armastab ja hindab. Nii ilus oli kuulata. Nad on üksteise jaoks loodud.
Läbi linna liikudes nägime Tanel Padarit, kes oma kallimaga sõi. Kenasti küsides oli ta nõus pildiga (küsis ka enda kallima käest ega ta vastu pole... ja no me küsisime vist siis, kui ta just kahvliga toitu suhu pistis). See oli armas. 
Õhtusöögiks võtsime salatid ja suupisted. Koogi olime juba pärast töötuba ära söönud. Kahjuks antud koht, kus sõime, ei lubanud kooki/torti väljast tellida ja nende valik ei olnud meile sobilik. Aga toitu oligi vist natukene palju, et poleks see tort kõhtu mahtunudki. 
Eeltööna olime muidugi peigmehe käest küsinud küsimused peigmehe enda kohta ja muidugi pruudi kohta. Oli aeg ka ise peigmehe kohta midagi teada saada ja teada saada, kui hästi pruut teda tunneb. Ja kui hästi teab, mida peigmees tema kohta ütleb. Vastused rääksid enda eest. :) Vahepalaks oli meil viiulimäng ja luuletus. Kui esineja end luulekogu välja annab, siis võin reklaamida. :)
Pruudivandest ei saanud ka üle ega ümber. See sai allkirjastatud. Selle ajaga oli kell juba saanud kümme (alustasime kell 2 päeval), aeg kadus nii ruttu.
Ametlikosa sai sellega läbi kuivõrd seltskonnas olid inimesed, keda ootsid kodus väikesed lapsed. Õhtu oli soe. Emajõe ääres vaadati jalgpalli. Jalutasime veel linna vahel ja jõime vahuveini. Sedagi kulus vähem, kui olime planeerinud. Nägime päris mitmendat tüdrukuõhtu seltskonda ja üks poissmeesteõhtu oli ka. Vahva oli näha, et mehed olid ürituse korraldamisega vaeva näinud ja saime aidata peigmehel mõnda ülesannet täita. 
Jõudsime selle ülesandeni ka, et oli sõbrannade aeg pruudile nõu anda, midagi sooviatada või öelda, kuidas saab tulevikus abiks olla...
Jah, tulevane pruut oli abieluks ette valmistatud. 

------------------
käsitööalbum.
Fotosid ei lasknud me niisama teha, meil oli ikka mõte ka. :) Selle ilusa käsitöö albumi täitsime suuremalt jaolt fotodega ära, kajastasime seda ilusat laupäeva. Kõigil meil oli ilusa pruudiga foto ja selle lehekülje, kuhu see foto läks, sai iga tüdruk endale ja sai ilusad ja head soovid või mõtted kirja panna. Albumi andsime üle pulmapeol. Muidugi pruut oli eelnevalt küsinud, kas ta ka juba fotosid näeb, aga pidi kannatlik olema. :)

Järgnevalt meie kasutatud materjal. Ise saime "materjali" internetist ja ehk on kellelgi teiselgi sellest abi. Pdf faili ma siia lisada ei oska ja nii on see jpg formaadis. 
Nimekiri
Pärast töötuba kontrollisime üle, kas kõik sai kaasa ehk ta näitas meile ette ja arvas juurde, miks üks või teine asi vajalik on.
"Kui hästi tunneb pruut peigmeest?"


"Kui hästi tunneb peigmees pruuti?"

Pruudivanne
Kaks viimast pukti lisasime ise juurde, tavalised pruudivanded lõppesid selle 10.punktiga :)


---
https://missestenam.blogspot.com/2018/07/uks-eriline-puhapaev.html - mulle meeldis ka siit see mõte, et tuleb korraldada just sellele inimesele sobiv päev... ja kui keegi tahab hullu panna, siis sõpradel tuleks teda ohjes hoida
ja tema tüdrukuteõhtu muljed: https://missestenam.blogspot.com/2018/06/kuidas-koik-pariselt-oli.html

Nende päevade ja õhtute veetmiseks on niiii palju erinevaid variante. Mina tahaksin litsalt korraldajatele südamele panna, et arvestage pruudi/peigmehe soovidega. Kui ta ei taha keset linnatänavat olla tähelepanukeskpunktis ja teha enda jaoks midgai tobedat ja piinlikku, siis ärge tehke seda. Olgu see aeg selline, et jäävad ilusad mälestused. Arvestage taluvuspiiridega.
Viimasel ajal on üsna moes tüdrukuteõhtul pruudile buduaaripildistamine korraldada. Mina isiklikult arvan, et sellised naiselikud pildid võiks lasta iga üks endast teha, näed enda keha teistmoodi, hea fotograaf teeb imelised pildid, sets iga naine ongi imeline. Aga mina ei leia, et tüdrukuteõhtu oleks selleks parim variant... Ma ei ole veel aru ka saanud, kas teised osalejad on siis veel kõrval või ootavad teises ruumis. Lihtsalt, sa ei tea, millal see naine selleks valmis on, kuidas ta end tunneb, kõik ei ole kohe nii enesekindlad ja tahaks seda rohkem privaatselt teha. Kui sa inimest tunned ja tead, et ta on täiega nõus sellega, siis lase käia.
Alati ei pea tänaval midagi müüma. Aga kui see soov siiski on, siis on ka teisi variante. Kui näiteks küpsetisi müüa ei taha, siis on hea mõte laste kodust kaasa võtta mingid 10 ebavajlikku asja ja need maha müüa. Ajalimiit ka muidugi.
Hetkel on moes ka juba erinevad töötoad, et saab ise midagi teha. On see siis midagi praktilist või ilusat või söödavat/joodavat.
Põgenemistoad.
Õhtu ei pea olema ainult üks pidu ja pillerkaar kuskil peoruumis. Looge mälestusi.
Minu meelest on kergem, kui on üks peakorraldaja, kes tegeleb näiteks rahaasjade ja muu sellisega. Inernetis on palju võimalusi küsimustike tegemisest, mille läbi saavad kõik osaleda ja kaasa rääkida, veel parem, kui on võimalus ka kohtuda.


Sellised lood täna.


Monday, July 9, 2018

09072018

Käisin täna ringtreeningus Tammel. Pärast sellist tööpäeva oli seda vaja! Jalad olid kanged.. trenn muidu hea. Aga mingi hüppe või harjutusega tegin põlvele uuesti liiga ja nii ma lõdvestusringile ei läinudki. Venitasin veidi ja üritasin tõuksiga koju saada. Põlv valus. Oeh. Kõndida on OK, aga jooksusamme ei saa teha ja kõverdamine pole ka hea mõte. Erilisi valikuid ka pole, mida nüüd teha - elastik peale ja lasta veidi rahus olla. Ja siis tõuksida. Mitte ringi karata. Kuna järgmisel esmaspäeval võõruastan sõbrannasid, siis too treening jääks niikuinii vahele.
---
Nädalavahetusel sain enda küüned katta geellakiga! Oh, ma olen sellest puudust tundnud. Möödunud suvel korra oli, kui üks sõbranna tegi, aga muidu oli mul geellakk vist 4-5a tagasi? Loobusin, sest kasvas nii kiiresti välja, hakkas häirima ja rahast oli kahju. Nüüd aga on ämmal lamp, ühiselt on meil vajalikud lakid ja teised vahendid ja muud polegi vaja. Ma ei tea, mis see geellakiga küünte hooldus tänapäeval maksab, mul maksis vanasti vist 20 eurot. Ja kuna me panustasime mõlemad, siis oleme plussis kohe. Mõnus. Ise pean harjutama seda parema käe küünte lakkimist, geellakiga peaks lihtsa olema, sest see ei kuiva nii ruttu ära ja on aeg mässata, aga kui ämm vähegi kodus, siis on abiline olemas. Ja varbaküüned on ka punased! Oh, lihtsalt ilus vaadata. Pärats nõudepesu vaatasin käsi ja pärast mullas möllamist... ikka on kõk ilus! Ja kui väljakasv häirima hakkab, siis võtan lihtsalt maha... ei pea ka kohe uut lakki peale panema, kui ei taha, ei pea kuskile minema ja aega panema, ei pea hetkel rohkem rahaliselt panustama. Kõik hea.
---
Täna Teiselepoolele homseks kohupiimakooki, mida tööle kaasa võtta. Ideaalis oleks võinud ta koogi viia esimesel päeval uuel ametil, aga läks vähe teisi. Ja endisesse meeksond atahab ka midagi viia... kui kook on hea, siis v-o teine selline veel, muidu mõtlesin, et võib ka saiakesi teha. Väikest ümmargust kooki pole mõtet teha, sest kolleege on lihtsalt liiga palju.
---
Reedel sain endaleühe peavõrupatsi juustesse, mõnus oli. Pesin vahepeal juukseid ja võtsin patsi alles täna hommikul lahti. Nii ilusad lokid olid! Täna üks kolleeg küsis, kas olen keemilised lokid teinud :D Ei kujuta ettegi, milline kahupea ma siis oleks. Aga mingi aeg ülepeakalasaba võiks küll teha, siis oleks ka väga ilus lokk... ainult kammida/harjata ei tohi. 
---
Registreerisin end sügisel SEB Tallinna Maratoni 10km distantsile. Selleks ajaks võiks selle jookmisega hakkama saada.... ja kui ei saa, siis saab alati kõndida. Ja särk!
---
09.08.-11.08.2018 on Põlvas taas Eurocup! Valikus on kriteeriumsõit, teatesõit võistkonnaga ja maraton, ürituse lõpetab Salamaa tõukerattakross, mis ei ole sel aastal üks distantsidest, aga mõnus lõpp... või mitte? Nimelt, kui oled kaks päeva täiega pingutanud, siis mis on alles krossirajaks, selleks võistluseks, mis on oluline, millelt on häid punkte vaja? Ma ei tea. Praegu mõtlen, et kriteeriumil ja maratonil (42km) tahaks osaleda... asfaltsõidud. Rasked kindlasti. Kriteeriumil tuleb Põlvas sellest mõest üles ronida... kuskil 6 korda? Ja maratoniks leidsid nad teise mäe sela Põlvas, see on ka ringi sõitmine ja kokku vist 8 ringi? Aga omainimesed korraldavad, et osalema peaks ja samas tahaks. Ainult seda teatesõitu pelgan ja eriliselt ei vaimustu, sest see kukkumine on ikka meeles. 


Sunday, July 8, 2018

Trennipäevik 02.07.-08.07.2018

27. nädal

Nädala algus möödus natukene kahtlaselt selle põlvevalu tõttu, edasi läks paremaks. Üldtreening jäi vahele, kuid juba homme on taas plaanis.



Esmaspäev - vihma sadas, põlv oli haige ja tööle läksin bussiga. Õhtus oli põlv veidi parem ja elastikuga kinni, koju jõudmiseks pidi hakkama kõndima 5km... Kõndimine tore, aga vahel pärast tööpäeva tüütu. 
Õhtul otsustasin vaadata, mis põlv väikese sörgisammuga teeb. Tubli oli. Sörkisin 3km, vihma sadas. 
Sammud: 16 999

Teisipäev - kandsin veel elastikut põlvel, aga olukord oli palju parem, ainult treppidel olin väga ettevaatlik. Tõuksisin rahulikult tööle ja koju (kokku 10km). Õhtul oli sõbrannadgea kohvitamine - kõndisin ka 4km. 
Sammud: 10 170

Kolmapäev - tööl käisin ikka rahulikult tõuksiga (kokku 10km). vaatasin, et jalg juba täitsa OK. Ehk aeg hakata trenni ka tegema, muidu vormi ei tule. Vahelduseks tegin ühe ringi, et kogu aeg edasi-tagasi ei sõidaks. Läksin Kõrveküla poole ja sealt Vasula peale. Osa Vasula teest oli saanud uue katte, tõuksimiseks mitte nii hea, krobeline ja pidurdas hoogu. Seal on tore laskumine, mida ei saa nautida, sest on ristumine peateega. Aga teise tee asfalt on hea. Võtsin suuna ikka Jõgeva mnt poole ja varsti jõudsin kergliiklusteele ja sõitsin koju. Üsna raske oli. Tundsin, et pole juba mõnda aega pikemalt sõitnud. Mingi aeg tulid mingid ratturid vastu ja kuulsin neid omavahel rääkimis juba kaugel, et näe tõukerattaga ja sellega käidi maratonil ka. 
Kokku tuli 25,5km ajaga 1h28min, keskmine kiirus 17,37km/h, keskmine pulss 141x'. 
Sammud: 5474

Neljapäev - tööle ja koju nagu ikka. Kodusõit oli vvõimalikult kiire, sets vihma hakkas sadama. Aga kõnniteedel ei ole see kiiresti sõitmine eriti lihtne ja ei õnnestu ka. Aga no kui ma tavaliselt kulgen üle 20minuti koju, siis oli see aeg alla 19minuti.. aga jah see liiklus ja üleminekukohad. Poolel teel jäi vihm ka järgi.
Kodus oli väike puhkus ja kohv ja siis oli aeg tõuksima minna. Plaanis olid lõigud, aga kaks esimest tegin ja siis hakkasin tuulega kaklema. Päris pikalt oli raske, sest lisaks tuulele oli vaja ka aina ülespoole minna, kiirus langes kohe korralikult. Kui lõpuks suuna Tõrvandi poole võtsin, siis oli minek päris hea. Läksin esimest korda sellele tiirule. Minu üllatuseks oli seal üleminekuid päris palju ja need võtsid hoo alla. Eriti tore oli laskumine Ülenurme poole, aga Ülenurme kandis see teekate kõige parem ei olnud. Nägin kahte tõuksijat, natukene väiksemate ratastega. Siis tuli juba edasi vurada linna poole ja ootasin Ringtee tänaval sõitu... paraku olid mõlemad foorid punased ja pidin head hood maha pidurdama. Oeh. Kui sealt teistpidi sõitsin, siis keskmine kiirus langes vist 16km/h peale, tahtsin seda uuesti üles 20 peale saada... aga ei õnnestnud. Aga sellest hoolimata jäin trenniga rahule. Kui 20km täis sai, siis võtsin hoo maha ja kulgeisn viimased kilomeetrid rahulikumalt kodu poole.
Trenn 23,26km 1h17min, keskmine kiirus 18,03km/h, keskmine pulss 152x'. 
Sammud: 4961




Reede - ainult transport tõuks, kokku u 12km. 
Sammud: 5122

Laupäev - Tahtsin pikema Lähte ringi teha ehk minna mööda Lähte kergliiklusteed, Vasula teeni jõudes pöörata Vasula poole, asulast läbi ja siis väiksemat teed kaudu Lähteni, seal on selline pikk tõus. Tagasi tahtsin sõita mõnda tuttavat kergliiklusteed, aga Vasula teeni jõudes uuesti Vasula poole keerata ja ristmikult võtta suund Kõrvekülla ja siis koju. Trenn läks vussi. Päeval oli väljas korralik tuul, ma niigi lükkasin trenni edasi, lootsin, et vaibub, lubas ka äikest ja vihma (et äkki pärats äikest vaibub), ei. Nelja aeg hakkasin siiski minema. Linnas sõitmine on tavaliselt soojendus (4km), siis jõudsin linnaserva ja sain aru, et tuul teeb tõesti liiga. Pulssi üles ajama ei hakanud, läksin rahulikult edasi. 7. ilomeetril hakkas vihmasabin, mis kaua ei kestnud, aga märjaks kastis. 10.kilomeetril sain võtta suuna Vasula poole, tuul pidi olema küljelt. Olin juba väsinud ja natukene trossis, sest kurb oli. Vasula poole ikka keerasin ja sõitsin ka läbi asula selle tõusu jalamile, kui 15km oli täis, siis pöörasin otsa ringi ja võtsin siis selle Vasula-Kõrveküla tõusu. Tegin väikese vahepeatuse ja seejärel suundusin kodu poole. Lähte jäi vallutamata. Raske oli. 
Kokku sõitsin 29km 1h46min, keskmine pulss 140 x', keskmine kiirus 16,34km/h. :/  Vähemalt suurem osa trennist sai tehtud...
Kõndisin ka veidi.
Sammud:  6452

Pühapäev - kõnd 4,7km.
Sörk 4km. Endiselt aeglane, endiselt raske. 
Sammud:  16 675

Tõukeratas kokku 119km.

Monday, July 2, 2018

Põlv teeb valu

Tahtsin kirjutada sellest, et põlv teeb valu.. seda juba eilsest ja ilmselt kohe pärast jooksu. Parem põlv ei taha mitte kuidagi kõverdamist, trepid on valusad, istumised ja tõusmised samuti. Hommikul lonkasin ka üsna korralikult, aga kui niisama kõndides hoog sisse saada, siis läheb edasi küll, vajadusel elastik. Täna panine sialgu poolelastiku, aga see eriti ei mõjunud, hiljem vahetasin selle poolelastiku vastu, vahe oli märgatav. 
Loodan, et homme on ilus ja vihmavaba, siis saan tõuksiga tööle minna - kiirem. Samuti näen, mis põlv teeb.
Täna jamasin pikalt ja sain tagumise jooksu jälle vahetatud, piduriklotsid oli jälle paigats ära (vahetasin tallalaua kõrgust) ja seda porilauda oli üsna keeruline sinna kinnitada, varem ei ole olnud. Esipidurid tuleks lahti võtta ja vaadata, kas annab korda teha üks väike kruvike (sirgemaks saada) või koplekt välja vahetada ja taha ikka uued klotsid osta. Peaks nädalavahetusel selle ette võtma ja ise õppima. 
Ja uneaeg. Möödunud öö oli rahutu.