Monday, January 21, 2019

Trennipäevik 14.01.-20.01.2019 ja niisama...

3. nädal 2019
Kohe kuidagi ei tahtnud nädalvahetusel arvuti taga istuda ja kirjutada. Pärast jalutamist olid mõlemad päevad väga kodused, aga arvutit avama ei ahvatlenud miski. Raamatud on palju huvitavamad. 
Ja midagi erilist kirja ka panna ei ole ja lähinädalat ei tule ka... sellest juba allpool.

Esmaspäev - ringtreening 55min, trener tagasi, näitas ette, tegime läbi. Korralik trenn, mõnus oli. Hea, kui ise ei pidanud ajusid ragistama. 

Teisipäev - ainult kõndisin natukene rohkem. 

Kolmaäev - tavapärane trenn nädala keskel - ülakeha. Ma vist jäin uimerdama, sest kell läks väga ruttu. Kõht jäi suht ära, sest enesetunne ei lubanud. Niigi pool tööpäeva arvasin, et trenni ei saa üldse.

Neljapäev - kõndisin kuskil 2km koju. Rohkem kui tavaliselt.

Reede - hommikune trenn, natukene kükke, väljaasteid, jalapress... ma ei teagi, mis veel. Aeg läks ruttu. Alguses ja lõpus sõitsin wattbike'iga. Enesetundel polnud viga, aga keha oli väsinud ja nõrk, ei hakanud endale liiga tegema. 

Laupäev - panin endale paika, kus käia vaja, sest nii läksin ka kodust välja. Tubli 5km ring tuli. Raamatukogust sain mitmeid uusi raamatuid, turul polnud midagi huvitavat, Riiamäele viisin mõned enda jaoks kasutud asjad. 
Koju jõudes suutsin veidi aega üleval olla ja lugeda ja siis vajusin lihtsalt ära. Nii suur väsimus tuli peale, magaisn üle kahe tunni veidi. Siis veeretasin end kuidagi diivanile ja üritasin sarja vaadata, aga eriti ei keskendunud. 

Pühapäev - ei erinenud eriti laupäevast, sai natukene kõndida (kokku vast 4km), käisin ka kirikus, koju jõudes lugesin veidi ja väsisin jälle ära... magasi kaks tundi. 
Ja kas siis õhtul tuli uni kui pidi? Nope. Vaatasin lakke ja keeraisn külge kogu aeg, pärast südaööd tõin Draakoni jalgadele ja minu rõõmuks ta jäigi kella viieni. Minule see kahjuks und ei toonud, aga tema magas. Eks öösel mingi aeg magasin ka, aga väga pindmine uni oli ja kella viiest oli seegi kadunud. 

Ja jälle esmaspäev 
ringtreening 50min. Toredad harjutused ja jõukohased ka.

Aga väsinud olen ma ikkagi ja lähinädalatel pole siia mingit trennipäevikut kirjutada. Jõusaali ma mõned nädalad oma jalga ei tõsta. Möödunud nädalal oli päris mitmel päeval ikka üsna halb olla, õhtuks (st trenni ajaks) läks see üle või polnud veel tabanud (hommikune trenn). Ju nii reageerib siis minu keha teatud ravimitele. Raskustega olid kõik harjutused rasked ja juba mitu nädalat ei ole saanud intensiivset trenni teha. Organism ei ole järgi jõudnud. Nii et keha vajab puhkust. Ehk rohkem värsket õhku. Ikkagi rohkem und ja seda igal ööl, kasiis kui ees on tööpäev. Kasside kaisutamist. Elukaaslase hoolitsust. Ja mitmeid häid raamatuid. Aeg-ajalt tahaks ikka midagi kirjutada ka siia ja ehk leian mingi challengi, mida teha või otsin mõne vana välja. Peaasi, et see rõõmu pakuks. Kodus on ka veel mitmeid asju eta, sorteerida, mõelda...  ja vahepeal võiks mõnda sarja ka vaadata. Täna on 21. jaanuar ja ma olen lugenud läbi 8 raamatut. Nii palju siis sellest, et igal nädalal üks raamat. 
Ja lugemist ootavad: 
Puhtaks / Juno Dawson 
7x7 / Vahur Kersna 
Tüdruk kaljunukil / Lucinda Riley 
Rikkaks saamise õpik : teadmised rahast, mida Sulle koolis ei õpetatud! / Jaak Roosaare
Ärkvelolekust tulenev vägi : teejuht tundlikule inimesele / Sanaya Roman, Orini vahendaja
Mälestuste talletaja tütar / Kim Edwards

ehk siis vahepeal natukene ka sellist eneseabi ja samal ajal tahaksin näiteks mindfullness harjutusi harrastada, et need saaks osaks igapäevast. Oota veel kaheksat raamatut (üks ootab juba järjekorrariiulil), et lugemist ikka jagub. Vahur Kersna raamat on meil järgmise raamatuklubi teema oma. Laupäeval lugesin läbi "Asjadest lahtilaskmise kunst" (Kaisa Lattu) ja tekkis ikka tunne, et asju on liiga palju. Ma ei arva ega ootagi, et minust minimalist saaks, aga teatud asju saaks kodus veel kindlasti vähendada. Köögikappide tühjaks söömise tegelen ma ikka veel, pastast on juba kopp ees (võib-olla oleks pidanud seda teisit sööma kuivaid koore ja riivjuustuga), aga pole viga. Sügavkülma marju söön ma niisama, sest saumikser on endiselt katki... ja ma mõtlen, et kui miskit uut osta, siis võiks see olla hoopis blender. Aga hetkel saab ka teisiti. 

Tutvuge ja vaadake üle. Vahva on! Mina tahaksin minna, medalie ei pretendeeri, tahaks lihtsalt ilma ja sõitu nautid ja head seltskonda.

Tõrva Ekstreemjooks on selline jooks, et iga aasta on kuupäev erinev .. esimene aasta oli päris juuni alguses (külm ja vihmane, mina olin siis Põlvas Tõuka Üles võistlusel), siis oli 10. juuni (ilus päev), möödunud aastal 1. juuli (soe suvi kadus, sooja vaevalt + 12) ja sel aastal on 18.mai! o.O Kahjuks pead tõdema, et mulle see ei sobi, sest tüdrukutega lähme Maijooksule ja kõigil osalustasudki makstud...
2008 sügis ja 2009 jaanuar ja 2018 mai ja august.

jälle turnib. Kiisudest koos on nii raske pilte saada, sest üks nendest e püsi paigal.



Sunday, January 13, 2019

Trennipäevik 07.01.-13.01.2019

2. nädal
Ega midagi kirjutada polegi. Kohe üldse ei taha õhtuti trenni minna, ainult koju tahaks! Hommikuste trennide vastu pole midagi, kui vaid kuidagi kiiresti sinna maja ette saaks. Nimelt bussiliiklus pole kiita ja hommikused trennid on siiski võimalikud vaid siis, kui Kaaslasel on tööpäev. Ja kuna tal sel kuul on kõik nädalavahetused tööl, siis neid ühiseid tööpäevi meil väga palju ei ole. 
Ma puhkan üsna palju, sest ma olen väsinud. Nädalavahetusel oli ilus ilm, aga miski ei kiskunud kuskile trenni võike pikemale jalutuskäigule (laupäeval sai siiski puid laotud, et hommikupoolik oli väga asjalik ja pärastlõunal tuligi sellest uni). Aga nagu ma endale ütlesin, et kui ma olen väsinud, siis ma puhkan, ja seda ma teengi. Kühuvalude nädal oli see ka ja seetõttu ei võtnud ka trennides midagi suurt ette... lihtsalt selline nädal.

Esmaspäev - panin jooksvalt mingid harjutused kokku, et kõik vajalikud lihasgruid saaksid koormust. Sain 60minutiga hakkama. 

Teisipäev - puhkasin.
Hommikul oli hambaarsti visiit. Tööle läksin hiljem. Aga ega kauem just magada ei saanud, sest kõikidel tööpäevadel oli uni kehv..

Kolmapäev - õhtul ülakehatrenn ja kõhtu ka mingil määral (55min). Alustasin seal ihuüksi ja no üldse ei viitsinud seal olla, aga tegin oma harjutused ikka ära ja lõpuks oli olemine väheke parem. 

Neljapäev - hommikune wattbike ehk vahepeal ka miskit aeroobset. Kuna tahtsin pärast trenni ka pead pesta ja õigeaegselt koosolekule jõuda, siis tren oli 40min - 20km. Usun, et keskmine pulss oli kuskil 163x', paraku on randmelt rattasõidu asendis pulsi lugemine väga kehv. Seetõttu mõtlesin, et oleks aeg trennides siiski pulsivööd kanda. Ja üleüldiselt ka. Mingi öö oli mul pulss 74x' (ja uni oli ka väga kehv) ja enne seda seal 69x'.. no igaljuhul kõrge, võiks ikka kindlasti jääda alla 60x'. Aga ehk on see lihtsalt randmepulsi omapära. Olen viimased kaks päeva (laupäev, pühapäev) kandnud pulsivööd ja rahuolekupulss tuleb kenasti 49-50x'. 

Reede - tahtsin hommikul korraliku jalatrenni teha, aga kuna tuli välja, et pean enne tööd koju jõudma, siis jäi trenn vaid 30minuti pikkuseks. Jõudsin teha kükke ja jalapressi ja veel mõnda harjutust. Ometi sain juba trenni lõpus aru, et mind ootab lihasvalu... ja laupäeval ka nii oligi, tuharalihased andsid püsti tõustes ja istudes ikka väga korralikult tunda ja ega täna, pühapäeval, miksit uut pole. Et lühike trenn, aga lihasvalu tõi. 

Laupäev - puhkasin.
Puude ladumine.
Sain lõpuks kella pulsivöö ja telefoniga ühendatud. See viimane võttis mul ikka tunde aega, sest millegi pärast kogu aeg ebaõnnestus. Ei teagi, mida ma lõpuks teistmoodi tegin. 
Vaatasin sarja, lugesin raamatut, tegin lasnajet, tegin mandliküpsiseid (kapid tühjaks).

Pühapäev - puhkasin.
Olen vaadanud "Jessica Jones'i" ja lugenud raamatut (neli loetud).

Draakon.

Mõlemad sõbrad.


Friday, January 11, 2019

11012019

Nüüd jõudsin järgmise sarjaga lõpui ja mõtlen, mis edasi teha. Nimelt The 100 tuleb kuues hooaeg välja aprillis, püüan meeles hoida, et siis vaadata. The Blacklist tuleb Netflixi pühapäevaks, niisiis ma ei hakka seda täna-homme kuskilt Internetist otsima, sest olgem ausad, see Netflix on kümneid kordi mugavam. 
Ja nüüd mõtlen, mida ma veel võiksin vaadata. Talv alles kestab, jaanuaris on veel palju nädalavahetusi, mida üksi kodus veedan. Ma arvan, et Supernaturali jaoks on veel natukene vara. Mingid superkangelaste asju ei taa vaadata (st siis Arrow, The Flash..) Aga samas nt Daredevil mulle täitsa meeldis, samui Jessica Jones ja silma jäi veel (vaatasin vana nimekirja) Blindspot ja Quantico
Aga mis Netflixis olemas on... Ma küsiks soovitusi, aga mul on tunne, et ma isegi ei oska kirjeldada, mis sarjad mulle meeldivad. 

Raamatuid loen ka ikka! Natukene tasasema tempoga. Aga täna sain raamatukogust jälle kaks ja kodus ka mõned olema. 

Esimene kohvipaus kestis 8 päeva. Siis tekkis tunne, et võiks ju tassi juua ja jõingi. Ja õhtuti olen joonud. Hommikud on kohvivabad. Vahepeal tegin õunamahla soojaks, sest ma tahtsin midagi sooja.. aga mitte kohvi, mitte teed, mitte kakaod... vaid õunamahla. Mulle meeldib. Võib.olla poleks kohvi isu tulnudki, kui õunamahla oleks rohkem olnud, aga poemahlad oma suhkruga paraku ei sobi.

Pregu vaevab mind peavalu. Juba mitu tundi. Lootsin, et läheb ära, kui puhkan, kui vett joon.. aga tundub, et pean ikka rohtu võtma, sest olemine läheb raskeks.

Kiisukestega on hästi, tublid ja nunnud. Aga sel nädalal on Pisike selle ööune küll proovile pannud. Arvasin, et äkki läheneb täiskuu, aga ei.. möllab niisama. Kuigi ei saa öelda, et ma ainult tema pärast ärkaksin, ärkan ka muu pärast ja siis ei jää magama. Kõik ööd alates kella 4st. Draakon magab pesas ja Pisike jookseb vahepela mööda voodit ringi. Pisikesega käisime järgmist vaktsiini ka tegemas, ta oli vahepeal 500grammi juurde võtnud (usun, et ühe kuu kohta korralik tulemus), aga süsti ajal oli ta muidugi püsimatu, püüdsin teda enda õlal hoida ja tema püüdis jooksu panna, ei kujuta ette, kuidas seda järgmine kord teha, et ta ikka paigal püsiks. Ja tema liivakastide loost ei saa ma üldse aru. Eks tema käib seal, kus ta tahab, tema ei hooli, kas on liiv, puidugraanulid, kristallid. Draakonile need keskmised ei meeldi, nii et tema liivakastis on ikka kristallid. Pisikese liivakastis puidugraanulid ja ühes teises kastis ka. Ja siis Pisike vahepeal käib ühes kastis ära ja jookseb teise kastis ja sinna teeb kohe junnid. Miks ei tee neid ühte kasti ühe korraga? No ei tea. Ise on rahul ja õnnelik. Vett üritab ikka kraanist juua ja kui vannituppa minna, siis jookseb kaasa ja hüppab kohe ka edasi. Kui arstil käisime, siis uudis ka meie õlgade otsas ja seejärel ronis mulle pähe. Ikka tähtede poole...
Ja Draakonil viskab vahel ikka üle :) ja siis ta uriseb. Ei saa pahaks panna. Järgmisel hetkel on nad aga nii nunnud :)

Sunday, January 6, 2019

Trennipäevik 31.12.2019 - 06.01.2019


1. nädal


Esmaspäev -  juba traditsiooniks saanud aastalõpumatk kolleegidega. Sel korral jäime Tartusse ja läbisime Xdreami jõuluraja - seda küll ainult 6km, aga täitsa sobis. Mul hakkas lõpus siiski päris külm (varbad, sõrmed).
Õhtu veetesime kodus ja pärast südaööd läksime magama. 

Teisipäev - tahtsin küll hommikul enne kella 7 trenni minna, aga 5h und oli olnud liiga vähe ja ma ei jaksanud. Pärastlõunal ajasin end korraks toast välja ja kõndisin 5km. 

Kolmapäev - ülakehatrenn 70min

Neljapäev - pidin jala koju minema, aga ebaõnnestus. puhkus.

Reede - varahommikune jalatrenn 55min. Tegin natukene oma plaani ümber ja täitsa mõnus oli, jalad said korralikult vatti. Oleks pikemaltki teinud, aga kella hakkas 8 saama ja tööpäev algas.

Laupäev - puhkus. 
Natukene samme tuli, aga mitte piisavalt. Käisin õetütre sünnipäeval. Kell oli eelmisel õhtul lollks läinud, aga päeva peale sain lõpuks korda.

Pühapäev - olin niisama. 

Thursday, January 3, 2019

03012019

Vaatasin The Blacklist'i kõik osad ära, mis Netflixis olid. Nii põnev oli! Ja nüüd ei saa üldse aru, mis toimub ja kuidas edasi läheb. Ma olin kohe nii põnevil, et isgei googeldasin, et teada saada, mis teooriad teised välja pakuvad. Täna on kuuenda hooaja esimene osa, aga vaevalt see mul homme Netflixis on, et nüüd kuskilt mujalt vaatama. Kui nii sarju vaadata, siis ei saagi ramaatuid lugeda! Kui kunagi igav hakkab, siis vaatan Supernaturali ka edasi, aga nad on vahepela nii usinalt edasi rutanud, et ma ei tea, kas mul seda jaksu on... selles sarjas on mul kõik segamini. 12 Monkeys on ka pooleli, sest Netflixis jäi poolikuks... Ja täna otssin välja The 100, püüdsin jätakata sealt, kust pooleli jäi, aga ma ei tea, kas ma 2016 aprill magasin viimased osad maha või mis, aga kohe miski ei koida. Püüan nüüd järele saada ja aru saada, mis toimub. Ilmselt peaksin mõned osad tagasi võtma ja vaatama, mis enne toimus, aga ausalt öeldes ei viitsi. Uneajaks on vaja ikka voodis ola ja raamatuid tahan ka lugeda. Aga kui Kaaslase töögraafikut vaadata, siis jõuan jaanuari nädalavahetustel neid sarju veel päris palju vaadata. 
---
Täna on neljas äev, kui ma ei ole joonud kohvi. Neljas! Ma ei ole kohvi joomisest loobunud, ma ei ole seda lihtsalt tahtnud. Vastu hakkas siis, kui nädal tagasi selles kõhuviiruses olin, aga pärast seda ma täitsa jõin kohvi. Mul oli plaan jaanuaris kohvi tarbimist vähendada, tundub, et praegu läheb kohe väga hästi. :D Aga ma olen üsna kindel, et see on ajutine. 

Monday, December 31, 2018

Ma olen valmis 2019.



Ma ei anna lubadusi, aga ma kirjutan enda jaoks üles märklaused, mida pean praegu oluliseks või mille puhul tahaksin midagi teha, ennast arendada..

Ma olen tänulik...

... et ma hoolitsen enda tervise eest.
... et ma teen tervisesporti enda rõõmuks.
... et ma armastan ja austan ennast, vaadates end peeglist mõtlen, et olen ilus ja hea, seest ja väljast.
... et meil on kodus kaks kassi, kes toovad palju rõõmu.
... et mul on Kaaslane, kellega meil on ühised tulevikuvaated, plaanid ja visioonid.
... et ma loen vaid neid raamatuid, mida ma tõesti tahan lugeda.
... et ma toitun nii, et see teeb organismile ja kehale pai.
... et ma naudin värsket õhtu, jalutuskäike väljas igal aastaajal.
... et ma/me käime mõnel matkarajal.
... et me käime mere ääres.
... et me vahetame välja oma sõiduvahendi.
... et me võtame remondiplaanina ette köök-elutoa.
... et ma käin kuskil kontserdil või teatris, olen ka selles suhtes natukene kultuurne.
... et ma julgen öelda "ei" (ja ütlen ka), kui see on see, mida ma mõtlen, olen selles suhtes isekas ja mõtlen enne enda peale.
... et ma julgen öelda "jah".
... et ma teen esimesed sammud, et tutvuda invsteerimismaailmaga.
... et ma tegelen endaga, ma puhkan, kui on vaja, ma teen asju, mis on hingele, ma võtan enda jaoks aega, ma kuulan muusikat, mis teeb pai, ma naudin hetki.
... et ma proovin meditatsiooni.
... et ma ostan midagi vaid siis, kui seda on tõesti vaja (eelkõige riiete kohta).
... et ma käin vähemalt kord kuus kirikus.
... et ma hoian sidet sõpradega, igaüks on erinev ja on rõõm, kui sa jätkta sealt, kus eelmine kord pooleli jäi.
... et ma oskan olla tänulik.
... et ma täidan igapäevaselt oma kalendrit, kulude tableti, trennide tabelit ja päevaraamatut.
... et ma teen oma tööd hästi ja et kui tööpäev on läbi, siis on see läbi ja jääb selja taha.
... et ma säästan raha vastavalt võimetele.
... et ma/me käime kuskil välismaal või avastasme Eestis mõne ilusa paiga.
... et me naudime koos mõnda päikeseloojangut.
... et ma loobun ebavajalikust (on selleks siis asjad või tunded või mõtted või midagi muud..)
... et ma magan öösel piisavalt.
... et ma hoian lähedasi.
... et ma hoian ennast.





... teadmise eest, et kui üks uks sulgub, siis sellepärast, et teine avaneb.

Mis tegid, 2018?

Minu meelest oli üks kummaline aasta. Ma ootasin midagi muud. Terve aasta on mööda läinud, aga ma tunnen, et olen ikka sama koha peal. Enne ütlesin Kaaslasele just, et üks nadi aasta oli ja ta küsis miks ja minu vastuseks olid kaks suurt põhjust, mis saadavad mind igapäevaelus. est kui kõike muud vaadata, siis on aeg tõesti edasi läinud, miskit on muutunud, juhtunud... aga mitte see, mida ootasin, unistasin. Usun, et sellelgi on omad põhjused, millest ühel päeval aru saan. Hiljem, ikka hiljem, sest alati on nii, et alles tagasi vaadates saad aru, milleks üks või teine juhtum hea oli. Kogemusi on tulnud küllaga. On olnud südamest pisarateni naeru ja samas ka kõrvetavaid kurbuse pisaraid. Ma olin lootust täis aasta tagasi ja nüüd on aeg see usk ja lootus uuesti endasse saada. Tuleb uus aasta. Muutuste aasta. 

Mõtteid julgustuseks. by David Marshall


Jaanuaris käisin operatsioonil ja olin esimest korda haiguslehel praegusest töökohast. Tüdrukutega käisime Tallinnas kleidijahil. Veebruaris oli sõpbrapäeva paiku meil sõpradega suure burgeri söömine, ae-ajalt käisin Corsas trennis. Märtsi lõpus oli mul kületus, rõõmustasin aga selle üle, et tööle tekkis salatilett ja närve söid uue programmi koolitused. Aprillis sain aasta vanemaks ja kuna pidu ei teinud, siis istusime väikese sõprade seltskonnaga koos, sest aasta vanemaks sai ka Sõbrants. Alates aprillist hakkasin tõukerattaga tööl käima ja esialgu fat-iga, kohe alguses sai nautide lumevõlusid. Aprilli jäi ka uus programm tööl, palju kulutatud närve, aga ka üks imesoe päev, kui sai selga panna lühikese dressi ja minna tõuksima. Mais algas tõukerattal võistlushooaeg, ühtlasi oli ka puhkus ja imeilus ilm ja minul kolleegilt saadud külmetus. Lisaks Tallinnas Maijooks ja Tartus üks imetore tüdrukuteõhtu, kui ilm oli taaskord vapustav. Juuni kõige meeldejäävamaks sündumuseks osutus sõprade pulm, mis oli lihtsalt imeline, imetabane, ilus päev, ilusad inimesed. Kuu lõpus käisin suvepäevadel ehk Noorus Spaas teist korda elus. Juuli alguses kadus kuskile suvi, sest ekstreemjooksul oli ikka väga külm, aga puhkuse ajaks tuli see tagasi, imeline suvi, need soojad hommikud ja pikad tõuksimised, soojad järveveed ja kõrvetav päike. Tegin Napoleoni kooki. Augustist mäletan kindlasti Eurocupi Põlvas, nii mitu päeva järjest võistelda on korralik eneseületus. Ja siis tabas mind stress või haigus või ülepinge, aga haiguslehele ma jäin ja ütlemata kehv olla oli pea nädala aega. Suve lõpuks sai korra ka mere äärde ja õepojaga olid vahvad hetked Elistveres. Septembris alustasime oma raamatuklubiga, käisin Äntu Valgejärves ujumas ja ühtlasi sai armas vanaema juba 80! Lisaks heegeldasin oma esimese millimallika! Oktoobris sai meie perekonna noorim liige aastaseks ja sai vaadata ilusat sügisvärvides Rakveret, ühtlasi tegin Äntu Valgejärves jälle ühe supluse. Sõbrannaga oli meil kanuumatk Emajõel ja kuu lõpus andsime sisse garderoobi tellimuse. Novembri alguses liitus pere perega must kassipreili, kes sai nimeks Pisike, algus oli stressirohke, aga kuu lõpuks oli rõõmu väga palju. Taaskord käisin Rakveres, sest õeke sai aasta vanemaks, sel korral teel suplust teha ei jäänud ja see sai tehtud hoopis Valgjärve kandis. Lõpuks sai auto korda, meil oli esimene ühistu koosolek ja kuu keskpaigas oli pidu, mille jaoks sai selga panna pikad kleidid. Ja siis detsember, mille jooksul suplema enam ei läinud. Jätkasime raamatuklubiga, olid toredad õhtud sõpadega, lõpetasin selle aasta 100. raamatu lugemise, käisin arsti juures rohkem kui korra või kaks ja aastale pani punkti sõpradega õhtu viimasel nädalavahetusel. 





Tagasivaade..

Ilus 2018


Ma hoolitsen enda eest, kuulan oma keha ja annan oma parima. Ma puhkan, kui olen väsinud.  Ma puhkasin ja magasin kindlasti rohkem, kui varem, aga ma olin ka väga väsinud. Kahjuks ei ole see väsimus, mida saab välja magada.  Suvepuhkus oli super, see soe, see päike. 
Ma oskan öelda "ei" ja vajadusel teen seda. Harjutasin, ütlesin, selle järgi ei ole ma enam see hea ja armas, sest ma ütlen ei.
Ma teen sporti hea meele ja tänutundega, võimalusel proovin taaskord midagi uut. Ma osalen vähemalt ühel ekstreemjooksul ja võimalikult paljudel tõukerattasõitudel, aga ma kuulan oma keha. Tõukerattasõitudets jäi üks tegemata, aga hoopis selle tõttu, et sõbrad abiellusid! Tegingi kaasa ühe ekstreemjooksu (Tõrvas).  
Ma loen raamatuid, vähemalt 52 ramatut aasta jooksul. Lugesin 100 :)
Ma vaatan iga kuu vähemalt ühe filmi kas kinos või kodus. Kindlasti mitte. Ei tea, kas aasta pepale 5 filmigi kokku tuli. 
Ma hoolitsen Draakoni eest ja lasen tal olla isepäine ja armas. Ojaa!
Ma olen armastav ja hooliv kaaslane. Ma olen hea naine. Ma usun. 
Ma käin kuulamas oma lemmikmuusikat. Olen hakanud jälle rohkem kuulama. 
Ma jätkan kodu remondiga vastavalt võimalustele ja soovidele. Tegeleme tasa ja targu. 
Ma teen metsateel trenni fat max tõukerattaga. Tegin jaanuaris ja kevade alguses... hetkel väljalaenutatud. 
Ma käin matkarajal. Vähemalt üks meenub.
Ma käin soos või rabas. Jaa.
Ma olen tänulik. Püüan anda parima. 
Ma jätan tööasjad tööle, kui päeva lõpus on uks minu taga sulgunud. Tunduvalt paremini õnnestnud kui aastal 2017!
Ma käin metsas marju korjamas. Kui peaksin hakkama seeni sööma, siis käin seenel ka. Seeni sööma ei hakanud. Käisime maasikal, käisin mustikal. 
Ma söön rohkem suppe (st et teen ise ka). Hernesupist sõin veebruaris isu täis, seda ei soovi siiani... suppe tegin siiski vähe, 2-3x aasta viimastel kuudel ja võib-olla 1-2x aasta alguses. Aga tööl sõin küll võimalusel suppi (nt spinatisupp, köögiviljapüreesupp).
Ma täidan järjepidavalt oma kulude tabelit. Üsna tubli olen. Aga on asju, mis jääb märkimata.. nt mõned päevad tagasi arutasime hambaarsti arrvete üle ja just see oli mul juulikuust puudu. 
Ma käin mõnes uues Tartu kohvikus. Usun, et käisin, aga ei meenu kus-mis-millal.
Ma käin suvel ujumas. Jaa, suvi oli soe ja mõnus, sai palju ujuda. 
Ma vaatan mitu korda aastas riided üle kriitilise pilguga ja loobun nendest, mida pole kandnud; olen taaskasutuse poolt. Tublisti teinud ja jätkan! 
Ma proovin midagi uut toitudest/toiduainetest, näiteks midagi mille kohta olen arvnud, et see on minu jaoks söödamatu. Ilmselt ei õnnestunud, ei meenu vähemalt 
Ma tarbin regulaarselt igapäevaselt vett. 100%
Ma lasen fotosid ilmutada ja panen need albumitesse. Ilmutasin sügisel, albumitesse said jõulude ajal. :) 
Ma käin kirikus. Tahaks uskuda, et iga kuu käisin vähemalt korra.
Ma armastan ja austan ennast. Oli ka raskemaid päevi. 
Ma käin muuseumis. vist ei... ?
Ma olen õnnelik. Prooviks õige veel kord.