Mõni aeg tagasi käisime sõbranandega ühel ilusal reede õhtul kohvikus istumas. Üldjuhul kohtumegi iga paari kuu tagant, aga üpris tihti näeme ka juhuslikult linnas/poes/trennis. Kusjuures samal päeval ütles mu kabinetikaaslane, et saab õhtul kokku ühe meie endise töökaaslasega ning pärastlõunal selgus, et nad planeerisid kohvikusse istuma minna. Mina naljatlesin, et võib-olla õhtul kohvikus näeme siis. Kui olime sõbrannadega soojad joogid ja salatid ära tellinud, läksin tualetti. Tagasi laua juurde minnes jäid mu teele kaks kohviku külastajat, kes olid vägagi tuttavadf - minu kabinetikaaslane ja meie endine töökaaslane! No nii väike see meie armas Tartu ongi. Õnneks vähemalt selgus, et meie lauad päris kõrvuti ei olnud, vaid mõned lauad oli ikka vahet, muidu oleks küll päris piinlik olnud, et varem ei märganud. Mina olin juba enda esimest ( ja viimast) kohvi lõpetamas, kui vaatasin vahepeal kohvikus ringi ja jäin pikemalt vaatama ühte tuttavat nägu. Vaatasin tükk aega, kuid lõpuks nentisin, et tegemist ei saa siiski olla selle vana tuttava-sõbraga, sest tema peaks hoopis teises linnas elama ja tal polnud nii tumedad juuksed ja ta üldse ikka nägi veidi teistsugune välja. Jutustasim ja muljetasime ning sõime edasi. Kui me lõpuks ajsu hakkasime pakkima, siis tõi teenindaja meile arved, esialgu tõi kaks arvet, selgus, et arvetel midagi untsus, nii et ta läks neid ümber tegema. Tagasi tulles tõi ta ikka ainlt kaks arvet - andis ühe sõbrannale A ja teise sõbrannale B. Mina küsin, aga mina?! Ning tema vastas, et mulle tehakse täna välja. Selgus, et aeg ikka muudab inimesi ja oligi minu vana tuttav-sõber seal samuti teenindaja. Ja siis vaatavad need sõbrannad mulle suurte silmadega otsa ja küsivad, kas ma tahaksin neile midagi rääkida, kes see noormees on jne ... Mina itsitasin veidi. Ja ei olnud mul midagi öelda.

Mõned peävad hiljem käisin vana tuttava-sõbraga kohvitamas.