Lühidalt kojusõidust.

Pildid ja muu kraam tuleb hiljem (nii palju, kui seda on) parooliteadjatele. Aga ma lihtsalt tahtsin kirjutada, et kui esimesed 3,5 päeva sai suhteliselt puhata, siis neljapäeval - kui hakkasime koju tulema, hakkas trall pihta.

Kõige pealt me arvasime, et eks Oslo lennujaam on nagu Kopenhaageni oma ehk SUUR. Ainult selle pärast, et seal aega parajaks teha. Hotellitoast pidime ju 12ks lahkuma, pidasime väikese koosoleku, kuid ilm oli kehv tormine ja ei tahtnud enam linnas olla. Niisiis startisime kella 2 aeg lennujaama poole ja lennuk pidi väljuma 19.45.

Printisime pardapääsemed, tulime turvakontrollist läbi ja otsustasime istekoha leida. Enne seda sattusime taxfree poes ühe väga ebaviisaka teenindaja peale, kes sõna otseses mõttes küsis ja vaatas, mis me seal teeme. Me vaatasime ringi. Hinnad ei olnud odavad. Aga ostsin veidi kommi. Alkoholihindasid arvutasin ümber ja leidsin, et pole mõtet. Lõhnadega oli veel hullem - kallimad hoopis. Niisiis istusime ja ootasime, et kõüh läheks tühjaks. Läks. Aga kui seal ei olnud poode, kus aega veeta, siis söögikohti ka polnud.

Kolleeg leidis, et ta sööks pitsat, mina ja töökaaslane Jõhvist leidsime, et vaataks ja otsiks veel veidi, aga aitasin pitsa ja joogi ja salati ära osta (ta ei räägi inglise keelt) ja leidsime istekoha. Avastasime, et salatit peab sööma sõrmedega, sest nuga-kahvlit-lusikat ei pakutud. Veidi traavisime ringi, aga läksime ka siis pitsa järjekorda. Üks pitsatükk maksis 48NOK + salat + võtsin Latte. Maksin üle 100NOKi.

Tegelikult ei pidanud ma üldse toidust või rahadest hetkel rääkima. Vaid kojusõidust.

Istusime ja istusime. Ja aeg.ajalt vaatasin tabloode pealt, kuid lende tühistati (Holland, Saksamaa), lükati edasi (Poola, London, siis juba Helsingi ja Stockholm ja tühistati Taani ...). Lõpuks saime küll värava teada, aga sinna läksime alles siis, kui oli boarding. Kuskil pool 8 vaadati pardakaardid üle ja saime bussile, mis pidi lennukile viima, ootasime bussis umbes 20 minutit (selleks ajaks oli kell juba 19.50).

Lennukisse saime. Öeldi, et läheb veel umbes 15-20 minutit jäätõrjega aega. Ei läinud. Läks kauem. Startisime kuskil 20.45, mis on ju isegi hea, kui mõelda, et paljud lennud jäeti ära ja lükati hoopis rohkem edasi. Ainult, et meie Tartu buss pidi minema 23.05.

Lennuk maandus 22.55 ja 23.03 olime lennujaama hoones. Ei hakanud kohe jooksma ka, sest see 2 minutit tundus väga ebareaalne (oleks võinud joosta!). Aga siis ikka läksin. Jõudsin välja ja nägin bussi, mis veel seisis, inimesed, kes bussis olid, nägid mind, lehvitasin, jooksin. Ja buss sõitis ära.

Ma tundsin, kuida smu närvirakud kaovad.

Miks inimesed ei ole ilusad ja head?

Jõudis kolleeg - vaatsime, et üks buss läheb veel, 00.30, aga pileteid enam ei saanud. Otsustasime taksoga bussijaama sõita. Küll mul on hea ja armas kabinetikaaslane. Tema läks vist teiena bussi ja küsis, kas pileteid saab, SAIME mõlemad pileti. Ja siis enam ei müüdudki, otsa said, väljamüüdud.

Bussijaamast eriti rahvast ei tulnud, aga buss sõitis läbi sadama, kuhu oli jõudnud hilisõhtune Helsingi laev ja seal oli hullumaja. Umbes sama hulk inimesi jäi bussist maha, kes bussile said. Said ainult need, kellel piletid olid. Lennujaamast ka paar tükki. Üks noormees sõitis taksoga bussikast lennujaama, et ehk jätab keegi tulemata ja ta saab ka bussile - ta ei saanud.

Aga siis juhtus see, et 2 inimest jäi seisma. Ehk aparaadid näitasid valesti - meie ei oleks pidanud pileteid saama. Aga bussis me olime ja ei teinud piuksugi. Aga tegemist ei olnud uue Sebe bussiga, kus oleks olnud ehk ruumi ja rohkem mugavust. Sõitsime väsinud Taisto bussiga, kuskil vuhises tuul, inimesed jutustasid nendel öötundidel ehk polnud vaikust ning kui silmad olid vahepea 10-15 minutit kinni, siis und ja unest ülesehmatust ei tulnudki ja see aeg venis ja venis ...

Aga 03.15 panin äratuse 06.45 ja ronisin voodisse. Ja siis ka ei tulnud und. Vähemalt pool tundi.

Lühidalt - ootaja aeg on pikk, pääsesime tornist, hea, et tagasi läbi Taani ei pidanud sõitma (siis oleksime sinna jäänudki), Tallinnast sai väga ruttu kopp ette ja ise ma tean, et kui näen, et keegi bussile jookseb, siis ma mainin seda (muidugi on võimalus, et ka see buss oli puupüsti täis ja vo poleks me pileteid saanud, aga siiski jääbki õhku küsimus..)