Aasta tagasi olin ma võtnud vastu otsuse, et kirurgiline osakond ei sobi mulle kuidagi ning valmistusin seal viimaseks kuuks, et pärast seda tagasi pöörduda kodusesse osakonda. Praeguseks olen aga võtnud vastu otsuse, et aastal 2014 teen haiglatööga mingiks ajaks lõpparve - millal täpsemalt, kui kauaks, miks, kõigest sellest on vara rääkida.
Aasta tagasi suundusin ma uuele Arena hooajale, tõmbasin peale kriipsu 1,5 kohaga töötamisele ja mul jälle aega, jõudu ja tahtmist trenniks. Tervis küll mängis vingerpusse, aga Arenasse ma jõudsin ja võtsin Härragi kaasa. Kuni tervis sellele taas mitmeks kuuks kriipsu peale tõmbas. Praeguseks saan ja olen seal taas tihe külastaja, samas peab tõdema kuigi tahaks, et muudaks, siis kaalunumbrit see muutnud pole. Aga mida ma ikka tahan, kui olen viimased 5 kuud 2x nädalas jõutrenni teinud?! Samas olen viimasel nädalal leidnud end mõtlemast, et võib-olla on toitumine jäänud kesiseks. Ma söön küll mitmekülgselt, tühja kõhtu pole, aga võib-olla söön ikkagi liiga vähe ja organism on säästurežiimile läinud. Vaatan need asjad üle, löön oma toidud taas KAM-i, otsin välja tellitud menüüd ja vaatan, et organism näljas ei oleks. Samas jätkan trenniga nagu tervis lubab ning jäätan ootama kevadet ja rattahooaega, samas ka lund, sest suusad ootavad!
Härrale luban olla endiselt hea naine. Ja ikka ja alati veel parem kui varem.
2013 kevadel ostsin endale esimese isikliku auto, aga nagu vanade autodega ikka, on selle peale palju raha kulunud, aga ma ei kurda väga, sest sain, mis tahtsin - ehk tahtsingi vanemat autot, millega saaksin harjutada ja poleks väga kurb, kui mõni kriim või mõlk tuleb. Neid viimaseid ei ole tulnud, küll aga oleks võinud raha vähem kuluda. Seetõttu ongi sel aastal plaan loobuda sellest ja soetada uuem ja ökonoomsem auto - millal ja milline, seda näitab aeg.
Pool aastat tagasi käisime Härraga reisil, mis alguses ei saanud Vilniuses kuidagi vedama, aga oo kaunis Rhodos. Sinna me läheks tagasi. Hotell oli hea, toit oli maitsev, päike oli kuum, vesi oli soe, saime olla kahekesi ja tuju oli rõõmus. Mõni kuu tagasi käisin veel Rootsis oma boonusperekonda vaatamas ning detsembri alguses käisin esmakordselt Oslos. Järgmine reis Härraga ja meie mõlema jaoks täiesti uude sihtkohta on juba üsna varsti, aga ausalt öeldes ei ole me üldse plaane teinud ja eks ole näha, kas teeme neid enne reisi. Südames loodan, et jõuame kuskile veel, aga lubada ei julge ja pettuda ei taha, plaane meil on ning salasoove ka.
Nagu mainitud, siis tervisega on olnud nagu on. Ei saa ega oska lubada, et sel aastal on parem, peaasi, et hullemaks ei lähe.
No comments:
Post a Comment