cancer.

Ilmselt oli see kole haigus juba ammu inimeste seas ja niitis neid, aga kuna polnud piisavalt võimalusi, siis seda ei diagnoositud ja see ei olnud siis ka surmapõhjus. Tänapäeval on diganoosimine lihtsam. Ravimine ka ehk - vähemalt on võimalik ravida teatud tüüpe, kui need pole liiga kaugele arenenud ja metastaase pole jne. Ma arvan, et te teate küll, mis ma mõtlen selle all. Ma ise mõtlesin kunagi, et minust saab onkoloog. Aga praeguseks on minust saanud hematoloogia (mis ju iseenesest on onkoloodgia all) õde. Ja enam ma ei oota ega tahagi, et minust saaks arst. Ma olen oma õe ametiga väga rahul. Mul on tunne, et ma aitan inimesi ja aitamiseks ei pea  ma olema arts, vaid ma pean tegema tööd, mida ma armstan. Olen vähihaigetega töötanud 3 aastat, kellele pikk aeg, kellele lühike aeg. Jah, pigem küll hematoloogias ehk verevähk ja lümfivähk, aga kõrvalt olen näinud piisavalt ka teisi vähke, sest onkoloodia on meil kõrval ja 5 kuud veetsin ju onkokirurgias. Ma isegi täpselt ei tea, mis mind seal osakonnas hoidnud on, sest kui sellele sügavamlt mõelda ja vaadat seda veiid kõrvalt, siis see ei ole ilus osakond, kus inimesed terveks saavad ja omal jalal välja kõnnivad. Tunduvalt rohkem on nuttu ja välja minnakse raamil jalad ees. Jah, siirdamiste juures on natukene rohkem lootust, on ka neid, kellel on vähk krooniline haigus nind seda suudetakse kontrolli all hoida, peab saama keemiaravi aeg-ajalt, võib-äolla ka verd, immuunsüsteem on nõrgem ja siis kibumtavad infektsioonid. Elukvaliteet muidugi on langenud, aga sellega saab õppida elama, peab tahtma ja suutma. Aga kui avastatakse liiga hilja. Verevähk, lümfivähk .. need on süsteemsed, sooned on ju kõikjal ja muudkui voolab seal miski ringi. Ja see teebki asja keerulisemaks ... ja raskemaks. Kuigi ehk jõutakse siis ka varem arsti juurde? Ma ei teagi. Tegelikult ei saa nii öelda. Kõik ju oleneb sümptomitets, enesetundest ja inimesest ja ehk ka lähedastest.

Alles see oli kui mu enda lähedasel ja kallil inimesel avastati viimase staadiumi vähk .. ja siis sai aeg liiga kiirelt otsa. Öeldi, et algkollet ei leitudki?! Aga mul on kuskilt meeles, et kunagi keegi kuskil arst või keegi ütles, et kui on healoomuline eesnäärme kasvaja ja see ära lõigatakse või ei lõigata, vaheta pole, vähiks läheb see edasi ja võib mujal välja lüüa... v-o juhtus ka see, seda enam ei tea.

Ja mõni aeg tagasi sain teada, et Rootsis mu boonusvanaisal oli eesnäärmevähk, kuid ta sai sellest jagu, tuli aga teine .. võüi tulid metastaasid... ja kiirelt ja kurvalt. Eile sain uudise, et ilmselt ei ela ta enam ööd üle. Ja nii oligi ...

 

Ma muud ei tahagi öelda, kui et hoidke oma lähedasi. Kui nad tunnevad end halvasti, siis saatke nad arsti juurde kasvõi käe kõrval, kui nad ise pole nõus minema.

Sest ühel hetkel on liiga hilja...