Kõrvits.

 Kõrvits. Veidi rohkem kui kuu tagasi, siis kui pea 5 kuune Sebastian meil külas käis, toodi kaasa kõrvits ja see jäi oma aega ootama. Kuna korter on meil soe, siis aega ootas ta aknalaula - veiid jahedam ikka. Nädala alguses tuli kõrvits mulle meelde ja oli plaan see lõpuks tükkideks lõigata ja ära jagada. Juhtus aga nii, et meie majja jäi pool kõrvitsat!
Aga mis seal ikka. Saab suppi teha ja saia sisse panna (viimati tegin saiataigent aprillis! enda sünnipäeva ajal). Hakkasin aga tükeldama, noad polnud teravad, tuli Härra ja teritas ära ja tõkeldas suurtemateks sektoriteks ise. Siis hakkasin koorima, jõudsin äkki 1 või 2 sektorit ära koorida (tõsiselt raske oli) ... kuni vasaku pöial verise tõmbe sai. Härral on sõber külas, nii siis kutsusin nemad appi, pöial ikka tähtis ja tõesti tundus raske. Mehed said tööga väga kiiresti hakkama! Kõik tundus hea. Otsisin kotid ja hakkasin tükeldama. Kuubikuteks ja siis veidi suurtemateks tükkideks, et oleks hea riivida (saia sisse). Umbes veerand jõudsin ära teha, kuni nuga valesti kätte juhtus ja tõmbasin parema käe sõrme ka lõhki. Egas midagi ... hüppasin veidi, valus oli, ja mehed tulid uuetsi appi. Neil käis taas kõik väga kähku. Kui olin end ära plaasterdanud, siis sain vähemalt tükid kottidesse laduda ja sügavkülma panna.[/caption]