Ma ootan homset õhtut, et jõuaks koju, saaks pugeda Härra kaissu ning puhata. Hetke seis tööl on rahuldav, usun, et see ka nii jääb, kuigi homme on kindlasti rohkem siblimist ja lisaks on koristuspäev. Aga kodus on kõige parem. Ma käin meeleldi kohvikutes. Aga kodus on parem. Klubitaja pole ma iial olnud - käinud üks kord kooli jõulupeol, mis oli CT-s (paar tundi pidasin vastu) ning ülejäänud korrad käinud kõik muusikat (bändi kuulamas) ja pole sugugi lihtne olnud nii kaua üleval püsida, kuulda muusikat, mida ei kuula, mis ei meeldi ning mitte saada valju muusika tõttu veel ka inimestega suhelda. Pubides käiksin meelsamini, aga sinna ronin ka ikka rohkem muusikat kuulama. Kuskile külakõrtsi tantsu lööma võiks küll minna. Ja puhkusreisi ajal on ka igati ok - muusika on hea! Käisin eile sõudespinningus - rahvast oli trennis üllatavalt vähe, aga nüüd algab klubides see hooaeg, kui tulevad "suveks vormi" ja "uuel aastal teen trenni" inimesed. Aga mind ennast lihtsalt üllatab, kuidas ma olen trennis umbes 5 minutit aeglasem (ja nõrgem) kui möödunud või ülemöödunud aastal.  Näen seda meetrite pealt ja tunnen ise ka. Seda jõudu pole enam taga (ja ehk ei võigi olla), aga veidi nukraks teeb siiski. Kui lumi ikka tuleb ja püsib veebruari alguses, siis peaks minema 09.02 avatud rajale suusatama 17 km - mina (,kes ma pole 4 aastat suusatanud) oleks soovinud kohe poolele distantsile minna, aga töökaaslane üritas mind ikka mõistusele tuua (ja tema on suusatanud), aga 17km oli ta täitsa nõus ja võtame plaani, kui lumi on maas. Õnneks osalustasu on 08.02ni sama hinnaga. Lisaks vaatasin veel treenituse jookse(vajadusel kepikõnde), sinna peab ka registreerima, kolmele üritusele korraga registreerides on kogu asi ikka tunduvalt odavam ja kui ma joosta ei saa, siis kõnnin, pole ju probleemi. Ja lisaks mais rattaralli. Aga tegelikult ei olegi mul miskit kirjutada.