Ma tean, et mul on juba ammu uneaeg, aga kuna härra läks maale meile kööki riiulit meisterdama, siis ma tean, et und kohe niikuinii ei tule.
Täna oli natukene raske tööle minna, sest ma olkin veel möödunud nädalast väsinud. Möödunud pühapäevast selle laupäeva õhtuni oli mul haiglas 52 töötundi + 29h põhikohas. Seda oli natukene palju. Väsitas ära. Olin laupäeva õhtuks nii kutu, et isegi und ei tulnud enam. Ja pühapäeva hommikul väsinud ja nõrk, et trenni ei jõudnud.
Aga tööle sai ikka mindud. Hommikul oli pikk saba - see sai ületatud. Tööl oli palju paberitööd (nagu viimasel ajal ikka) ja veidi segadust. Ja mõni patsient ei jõdunud igale poole, kuhu oleks pidanud jõudma, aga kas selle pärast on vaja kolleegil nii pahaseks saada? Mina otseselt süüdi ei olnud, aga kehv tunne oli küll. Ise olin veel neljapäeval pakkunud, et panen ta tema nimekirja, aga ta ei soovinud. Ja siis tulevalt mujalt mingid enda meelest eriit tähtsad, kes muudkui nõuavad ja üldse ei saa aru, kuidas kord on, aga see selleks. Päev hakkas läbi saama ja ma juba panin riidesse ja olin minemas. Kell oli u 7 pärast pool 5, no kuna ma tööle jõuan ikka tunduvalt enne 8, siis oli igati normals ära minna (mõned teevad nii, et tulevad poole 8ks ja lähevad kell 4 minema). Aga siis ..
ja ma ei tahagi edasi kirjutada, sest see ajab mind ikka veel nii turri!!!
Igal juhul sain lõpuks minema ja sõitsina utoga otse trenni poole. Ja olin väike totu ja ei saanud aru, miks mul aknad aina udusemaks lähevad. Seda ma muidugi ei vaadanud, et millegi tõttu ei olnud ma akendele õhku suunanud. No lammas, mis lammas. Muudkui nühkisin, et veiid välja näeks.
Spordiklubi juures, kui olin ära parkinud, hakkasin asju võtma ja mõtlesin, et kus mu kaart on. Kus, kus. Kodus ikka. Ma olin ikka sellest töö asjast veel nii turris, et tahtsin endal juukseid kakkuma hakata ja mõtlesin, et lähen koju teki alla. Aga siis ma võtsin end kokku ja mõtlesin, et trenn teeb asja paremaks.
Tegi vist.
Aga kui ma mõtlen jälle .. ajab see mind ikka turri!
V-o teistele ei tundu sinine... aga minule küll. Ma olen paremate ja kollasemate esmaspäevadega harjunud. No ja härrat ka pole :(
No comments:
Post a Comment