Ehk mu armas kolleeg-laborant. Hilinesin täna veidi tööle, sest öövahetus lõppes alles kell 8 ja ei saa end ühe murdsekundiga teise linna otsa võluda. Ning kuna mu armas kolleeg oli hommikul asjuajamas, siis lin lõunani üksi meie kahe tööde peale. Ja ma olin nii rõõmus, kui ta lõpuks tööle jõudis! Mitte et see mu tööd oleks vähemaks võtnud, sest suur oli oli hommikupoolikul tehtud ja mõne kolleegi lapse haigestumise tõttu on meil töötajaid puudu ja ma sain kohe lisaülesandeid, nii et enda asju jäigi tegemata, aga pole hullu ma teen neid homme edasi, kuidi homme pean ka tabletitööd tegema. Aga mul on maailma parim kabinetikaaslane! Meie koostöö sujub väga hästi, me klapime hästi, me saame omavahel rääkida, me saame teineteist usaldada, me saame teineteise tööd teha, sest me oskame seda, mina teen seda, milles tea nõrgem ja tema aitab mind selles, milles mina olen nõrgem. Aeg-ajalt poetame ikka teineteise lauale pähkleid, šokolaadi või puuvilju (kuna mina šoksi ja muud magusat ei söö, siis tema poetab mulle puuvilja ja kui mul tuleb magusaisu, siis ma ostan poest midagi ja viin selle talle). Ma ei kujutaks ettegi, et peaksin sela üksi olema. Rõõm on, kui on rõõm tööle minna.
No comments:
Post a Comment