Ma ei saanud öösel eriti magada. Läksin kell 10 voodisse, aga magama ei suutnud ka jääda, iga kolina peale kuulatasin rohkem. Sellest august võib ju iga üks trepikotta tulla! Hea et jalgrattaid pole veel ära varastatud. Ma saan aru küll, et see värk oli kõik trepikojas mitte minu koduuksega, aga trepikoda uks on ka minu koduuks. Ma ei kannata purjus inimesi. Vahel ma lausa kardan neid. No on ka põhjust ju. Ma loodan, et härra tuleb täna linna tagasi, siis saan ehk öösel magada ... Ja et homme saaks uksele uus klaas ette, siis ei saa sealt keegi läbi ronida. No ja kui vaadata kohta, kus am tööan, võib ka tekkida küsimus, et mis see siis hirmus on, seal kindlasti hirmsamaid asju ja inimesi. Ja on, aga see seal on kontrollitud keskkond ja ei ole minu kodu.

Aga käisin sõbrannaga kohvi joomas ja tuju ja enesetunne läksid paremaks. Nüüd koristan kodu. Teen süüa.