Neljapäeval

käisin supervisioonil, kuhu viis mind Härra, aga tagasi tööle minekuks pidin võtma takso .

Tellisin siis takso Tartu Kohtumaja juude ja sõitsin Tartu Vanglasse.

 

Taksojuht vaatas kummaliselt...

 

Kuna olin arsti juures läbi lipanud, siis oli mul käes ka veel üks saatekiri (sest käekotti polnud), see ilmselt lisas kummalisust.

Tööst...

Möödunud nädala esmaspäeval sain kirja ühelt ülemuselt, milles ta küsis, kas ma olen mõelnud koormuse suurendamise peale.

Tol päeval ma teda telefonitsi kätte ei saanud, kirjutada aga ei tahtnud.

Järgmisel päeval oli sünnipäev. Siis oli ka toimetamist ja tööd nõnda palju, et polnud mahti helistada.

Aga kolmapäeval sain ta lõuna ajal telefoni teel kätte. Ja ütlesin ausalt, et tegelikult on hoopis teised lood. Ta küll veidi uuris miks, aga ega mul seal suurt vastata ei olnud(või ei tahtnud). Eks jutud teevad ka oma töö.

Aga ta lubas, et kirjutab avalduse ise valmis, kui ma talle kuupäeva oskan öelda, ja mina pean ainult allkirjastama. Kuna ma täna lippangi ööseks sinna, siis on võib-olla juba avaldus kapis.

Veidi kummaline tunne on, sest tegu on kohaga, kus on mind väljaõpetatud, on olnud paremaid ja veidi halvemaid päevi. Tegelikult on ju kurb. Aga ma usun ja tunnen, et see on õige otsus.

Parool: Kaks pilti pühapäevast.

Show encrypted text

Parooliga: Kaks pilti laupäevast.

Show encrypted text

#47 Rohelus

Teate, et üleöö on toomingad lehte läinud? Ja kased on nii ilusad, sellised õrnalt helerohelised ja kui päike veel neid lehti paitab. Ja mjuri on rohelised, kerkivad võililled. Peaaegu õitsevad juba maikellukesed. Puudel on nii armsad pisikesed, helerohelised lehed, mis sahisevad tuules. Linnud isegi laualavad veel. Ja väljas on soe. Ideaalne kevad. Kui vaid kõiki neid ilusaid päevi ei peaks tööl veetma. Ja eriti imeline oleks, kui oleks endal väike aiake ja murulapike, kus teha peenramaad ja grillida sumedatel kevadõhtutel...

#46 Pildid..

Kui on ilus ilm, kui näed hea välja, siis miks mitte  teha ilusaid pilte?

#45 Sünnipäevapidu

Mulle meeldib sünnipäeva pidada. Seda sellepärast, et mulle meeldib köögis mässata ja midgai maitsvat valmistada. Ja sellepärast, et siis näeb armsaid sõpru lähemalt ja kaugemalt, ka neid sõpru, keda muul ajal nii tihti ei näe, aga kes ikka alati sünnipäevale tulevad. Neid tuleb küll teavitada peost varem, et nad teaksid arvestada.

Ma ärkasin täna kell 7, tundsin end puhanuna. Loputasin näo, vaatasin väljas olevaid soojakraade, valisin sobilikud riided, jõin paar lonksu vett ja läksin jooksin turule. Ilm oli selline +3, inimesi oli vähe, õhk oli veiid külm, kuid värske, seljakott seljas rappus nja võtmed kolisesid. Mõtlesin ajale, kui ma käisingi hommikti jooksmas, ja sain aru, et ma pole enam hommiikujooksja. Energiat pole, kui pole söönud, juua palju ei saa, sest siis see loksub maos ja hakkab halb. Aga turul käisin ma ära. Tagasi jooksin ka. Sain kiiresse päeva 3km sörgitrenni. Valmistasin hommikul kaks kooki - üks tänaseks, üks homseks. Hakkisin salatit. Koristasin veel elutuba. Pesin väljast suure akna ära, sest Härra isa tõi eile redeli. Hakkasin veel salati asju, alustasin ka teise salatiga. Olen juba vähamelt 4-5x kööki koristanud ja nõusid pestnud, aga ilmselt tuleb neid kordasid veel. Salatite jaoks on koostisosad olemas, hiljem om vaja need kokku segada. Vend küpsetas kringlit ja muffineid. Sätin veel veidi köögis ja lähen siis pessu. Ja seejärel toimetan edasi.

#44 Vanad, kuid renoveeritud mõisad, tallid ...

Eesti kõige ilusam mõis on minu arvates palmse, aga seda ilmselt seetõttu, et ma pole väga paljudes käinudki. Sangaste kannab minu jaoks lossi nime, sama Altskiviga, kuigi tegelikult on tegu mõisaga. Sagadki on liiga nn "pikali". Põhjaka, mis on veel vähesel määral renoveeritud, kuid nii soe ja armas, aga need toidud seal ja toredad poisid, kiisud ja soojal ajal põrsad mõisa taga - ideaalne. Ja täna käisin ma Graniitvillas, mis on vana tallihoone. Seal on filmitud saade "Laula mu laulu" ja kuigi teisel poold teed olid laudahooned, siis talli ümbruses olid skulptuurid, nägin ühe punast kassi ja ühte valget kassi. Toad olid imeilusad, et tahaks seal isegi kasvõi ühe öö olla, olemine hubane ja soe.

#43 Vesi

Mu lemmik jook ei ole kohv. Selleks on vesi. Külm allikavesi. Selge külm kaevuvesi. Tavaline vesi. Ma küll hoian kraanivett pudelis ja pudelit külmkapis, sest ei suuda kraanist seda külma vett ära oodata ja minu meelest maitseb kraanivesi siis paremini. Tööl olen hakanud jooma Saku Läte vett, sest kraanivesi maitseb veidi kummaliselt (soine ala ka), alguses oli harjumatu, aga näe, harjusin ära. Mul on kogu aeg tass veega töölaua juures, vahel ka kaks tassi .. vahel ka kolm. Ja joongi vett ja mul ongi janu. Ma usun, et joon päevas 2liitrit kindlasti. Kodus on hea pudelite järgi mõõta, mul on 0,75l pudelid ja kui poest uue ostan, siis sees oleva vee joon ka ikka ära.

Oi kui hea on vesi. Värske ja puhas.

Ja vesi alati kaasas..

#42 Ilusad hommikud.

Ma ei mõtle ilusate hommikute all vabade päevade hommikuid, kui miski liiga vara voodist välja ei aja, kui hommikust võib süüa ööriietes, kui hommikust saab hoopis lõuna. Ma mõtlen hommikuid, kui piilun akna vahelt ja väljas on näha päikesekiiri. Hommikuid, kui ärkan äratuskellaga ja tunnen, et olen puhanud ja valmis uueks päevaks. Hommikuid, kui ma ei pea kiirustama, sest mulle meeldib hommikuti olla ja nautida. Sellised,, kui Härra ärkan kohvimasina müra peale ja tuleb oma uniste silmadega kööki ja saadab mu ukselt tööle ...

#41 Sünnipäev

Oh, jälle sain 17 või ikka veel? Kuigi tegelikkuses on juba väike juubel. Jah, ettevalmitused võtavad palju aega, aga mulle meeldib köögis möllata ja armsatele midagi maitsvat valmistada. Nagu öeldud, siis algas sünnipäevanädal juba pühapäeval, kui Härra vanemad külas käisid. Eile õhtul käisin kosmeetiku juures veel ja õhtul mässaisn köögis Härra abiga, et täna armsatele kolleegidele tuua veidi soolast ja magusat ning tundub, et kõik õnnestus hästi. Saan täna tunnike varem koju, siis käime Härra kuskil kohvitamas ja õhtul saan tordilt-koogilt küünlad ära puhada. Ja siis jätkub pidu nädalavahetusel. Mulle meeldib. Peaasi, et seda rohkem kui kord aastas ei oleks. ;)

#40 Vahuvein

Ilusad pokaalid, mullitav magus vahuvein ja mõnus õhtu.

Eile, 8 aastat tagasi, olin ma Püssirohukeldris ja kohtasin Härrat. Mingi tähtpäev see meil pole, sest palju neid päevi ikka olema peab, aga vahuveini ikka jõime.  Aga ikka on tore meenutada :  )

Küll see aeg alles lendab ... :  )

Parooliga

Show encrypted text

#39 Loodus.

Maal olen ma kasvanud ja looduseta seda elu ettegi ei kujuta. Meeldigi mulle Tartu kui väga tahes, siis ikka tahan ja vajan linnast ära minekut, ikka loodusesse, keset puid ja põõsaid, linnulaulu ja tuulesahinat. Sellepärats oli ka tänane jalgrattasõit väga mõnus, sest sõitsin mööa teed, kus olin esimest korda. Vahepeal oli tunne, et on soe suvepäev - männid olid ühel pool, kõrged, ülevalt rohelised, väiksemad männid aasal teisel pool ja võililled rohelised, jah, ülejäänud rohi polnud roheline, aga oligi nagu suvi, üks soe suvepäev põua lõpus. Ja seal oli nii rahulik.

Ettevalmistus rattaralliks.

Ehk nagu kunagi endale lubasin, siis olen sel aastal tublim ja mu esimene pikem sõit ei ole rattaralli 70km (möödunud aastal oli vist u 64km). Ilm on imeilus, veidi tuult, aga päikseline ja soe, igasuguseid putukaid veel ka ei ole, esimesed külalised käisid ära, kõhud said täis ja patt tundus minna sporidklubisse, kui saab minna õue. Panin aga oma spordiriided selga, kiivri pähe ja läksin rattaga sõitma. Esialgne plaan oli teha umbes 25km ringike, seejärel mõtlesin, et sõidan 15 km Elva poole ja siis koju tagasi, kokku ilus 30km. Aga kui olin umbes 16km ära sõitnud, siis olin Nõo juures ja näitas, et Kambjasse on 12km. Tundus igati mõistlik minna sinna ja teha ring, mida ma ikka samateed tagasi lähen. Nõost Kambjasse oli küll tuul küllaltki vastu ja kiirus läks alla, aga liiklust ei olnud ja korjasin metsast sinililli. Kui mu esimesed sinililled juba märtsi alguses õitsema läksid, siis arvasin, et sel aastal on mu ünnipäevaks kõik lillekesed ära õitsenud, aga oh ei, mets oli nõnda sinine. Selle peatuse ajal tegin ka pilti ja Endomono läks stopile, nii et kui ma uuesti startisin, siis alustasin seal nullist. Jõudsin välja Tartu-Otepää teele Kambja lähedla, orust läbi ja mäest üles ja tuul oli rohkemgi vastu ja liiklust oli palju. Sõitsin läbi Ülenurme ja Aardla kaudu koju tagasi.

Kokku 43,8 km (sellest linnas u 8km)

fr avg 145

fr max 168

kcal 1217

avg speed u 22,5km/h

max speed 39.6 km/h

Olen väga tubli :)

Alaku...

... sünnipäevanädal.

 

esimene tort külmkapis.

esimene salatiports ootamas.

esimesed külalised tulemas.

Kiisu

Kui olin hommikul uksest väljunud, siis vaatas mulle trepil vastu üks kiisu ... tegin tast ruttu kaks pilti, siis pani ta jooksu. Kuulsin ülevalt, et korteri uks sulgus ja läinud ta oligi ..

aga armas ja uudishimulik.

#38 Plank.

Mulle meeldivad sellised lihtsad harjutused, mis nõuavad vastupidavust ja on head tervele kehale. Mõni kuu tagasi veel tegin ma planku igal hommikul ja õhtul (, kui olin kodus). Aga mingi aeg vajus see ära. Homikuit oli muidugi väga raske, alles ärkasin, aga äratas kenasti üles. Trennipäevadel tegin seda spordiklubis pärast trenni, sest lihased olid soojad ja siis oli alati lihtsam. Paraku ma oma 2,5 minutini ikka ei jõudnud ... aga see on pigem tahtejõus kinni.

Mõni aeg tagasi alustasin uuesti. Aeg-ajalt olen trennis ka ikka teinud, aga mitte järjepidevalt igapäevaselt. Hommikuti enam teinud ei ole. KUI mul peaks hakkama uni varem ära minema, siis luban, et käin sörkimas/hüppan hüppenööriga ja teen planku, aga sellisel juhul peab uni hiljemalt poole 6ks täiesti läinud olema.

Kui ma planku keset trenni teen, siis teen küljed ühel ringil, järgmisel "tagurpidi plank", siis tavaline plank ja lõpuks istun vastu seina ka. Kodus aga on kava selline, et üks külg umbes minut, siis teine külg (vahetan muidugi nii, et ei puhka), siis jälle esimene külg umbes 30sek, teine külg 30sek, siis tavaline plank kuni jõuan. Puhkan veidi ja teen tagurpidi planku ehk olen selili matil, kõverdan käed ja ajan pepu matilt püsti, jalad sirged - nii pole ka minut mingi probleem, aga kui seda teha pärast kõiki teisi, siis on ikka väsimus juba peal.

Nii et täna tuli mul kokku 4,5 minutit. Kui niimoodi küljelt küljele teha, siis vist saaksin päris kaua .. peaks proovima üks õhtu :)

#37 Välikohvikud.

Ja päikesepaiste, natukene tuult, et liiga palav ei oleks, mõnus külm ja imehea jäätis ning suurepärane seltskond.

Google account.

Gmaili kasutan ma juba aastast 2006 ja ei oska antud hetkel paremat postkasti tahtagi. Hetkel on mul kasutusel 34% ruumist ja kirju on paar tükki vähem kui 7500. Pidevalt kustutan nn räpsposti ehk kui tulevad uudiskirjad, päevapakkumised jms, siis vaatan vajadusel need üle ja saadan prügikasti. Vahel teen ka nn "suurpuhastust" ja löön otsingusse "pakkumine" või "uudiskiri" vms, vaatan, mis tuleb ja kustutan kõik ebavajaliku. Vajadusel saadan kirju endale, et asju säilitada ja meeleshoida. Kooli ajal säilitasin seal oma koolitöid. Alati kui mõni lõputöö variant valmis oli, siis saatsin ka endale teele, eks ikka selleks, et kui arvutiga midagi juhtub, siis on see kuskil mujal ka olemas.

Mitmeid aastaid kasutasin bloggerit, aga loobusin sellest, sest atahtsin hakata üksikuid postitusi parooli alla panema. Jah, seegi oli seal võimalik, aga minu jaoks liiga palju ebavajalikku jamamist. Rootsi postid peaksid alles olema. Teised on nähtavad vaid mulle. Ja vanad ühised blogid nähtavad muidugi ka kaasautoritele.

Kunagi oli orkut ühenduses. Sealt olin ammu info kustutanud, täna kustutasin ka konto (leidsin lõpuks selle koha st viitsisin otsida).

Youtube on ka, aga alati, kui youtube küsib, kas tahan oma kontod ühendada, siis ma vastan eitavalt.

Lisaks kasutan ka kaarte, vahel tõlkimist (pigem küll vene - eesti/inglise, avastin seal hiljuti, et saan ka vene keeles seal hiirega kirjutada, väga mõnus, sest tähti ei leia kunagi üles).

Vahepeal oli mul ka Google +, aga mõni aeg tagasi üritasin sellest loobuda, sest ma niikuinii ei kasutanud seda. Aga nüüd on see vaid kliki kaugusel ja google ikka tuleb seda mulle pidevalt meelde, aga ma ei leia, et see antud hetkel mulle vajalik oleks.

Oh, picasa! See oli nii mõnus, kui polnud ühenduses google + kontoga. Kui need ühendati, siis läks albumite jagamine raskeks .. või siis uuenduste tõttu. Seda ma ikka vahel kasutan, kui tahan pere/sõpradega mõnda albumit jagada.

Google dokumendid - hetkel kasutan sela kulude tabelit vajadusel jagan pilte/albumeid. Vahepeal olin selle täiesti unustanud, taasavastasin alles hiljuti.

Kui mulle muidu uuendused väga ei meeldi, siis gmaili uuendus kirjade sorteerimiseks on küll vaimustav! Seda ma naudin, näen olulisi kirju ja vajadusel ka teisi. Super!

Aga minu murekohad .. ei midagi erilist, aga ma tahan, et asjad töötaksid mugavalt ja sujuvalt.

Google kalender - kui ma juba google's olen ja seda kasutan, siis tahtsin kalendri ka sellega ühendada. Pole ju eriti raske - kirjutan google calender otsingusse, avan lehe ja hakkan aga sättima. Kõik väga tore. Eile õhtul tõmbasin selle telefoni ka - muidugi pole see nii mõütekas, sest suurema osa päevast (loe: tööl) istun ma arvuti taga või olen seal vähemalt igal tunnil veidi, ja mobiili mul polegi tööl ja õhtul kodus käin pigem lauaarvutis või läptopis mitte ei toksi väiksel telefoniekraanil, aga kui kuskil metsas olen, siis võib vajalik olla. Pmst töötan ju kõik - lisan üritused ja ülesanded ja kõik on kenasti nähtav. Sain selle kenasti lisatud ka gmaili vasakule serva, sest postkast on mul alati lahti, kui on arvuti. Mis mind häirib on see, et kui ma postkastis sinna kalendrile vajutan, siis ta avab mul selle ürituse/ülesande, aga selleks, et ma suurele kalendrile jõuaksin, pean veel päris mitu klõpsu tegema. Ja ma üldse ei üritaks sealt minan suurele kalendrile, kui töötaks teine asi . Nimelt postkastis olles on paremal üleval nurgas nimi/email ja sellest vasakul need pisikesed ruudukesed ja kui ruudukeste peale vajutada, siis saab kiirelt minna dokumentidesse, kaartidesse, youtube  vms. Mina kenasti lohistan oma kalendri sinna esimeseks, aga see ei tööta. Oskab keegi selgitada miks? Kui ma dokumentides olen, siis see töötab! Mul on ju kontod ühendatud, see ei saa olla sellepärast, et mul pole hetkel google + kontot?

#36 Endomondo

Mulle meeldib seda oma telefonis kasutada, sest sellejärgi on hea vaadata mu liikumismarsuuti ja pikkust. Vahel küll eksib veidi meetritega või hilineb, aga ei midagi hullu. Ja samas hoiab ka liikumistel ka silma peal. Kasutan seda kui käin jalutamas, sörkimas, jooksmas, kõndimas. Jalutamas käies unustasn ma vahepeal seda pausile panna, sest iokka jään kuskile kauplusesse midagi vaadata ja siis pärast vaatan üllatunult neid numbreid.

Täna tegin sörkjooksu ja foori juures mõtlesin, et ei hakka pausile panema, ootan ära... Ootasin seal mitu minutit. Lõpuks panin pausile ja ja mõtleisn, et panen uuesti tööle, kui aeg pulsikellaga tasa, aga siis kadusid ju vahepeal meetrid. Oh mind totut. Jooksuajal on see muidugi veidi ebamugav, sest hüppab taskus, eks mu telefon on ka päris pirakas. Peaks uurima ja leidma selle kotikese, mille saan küünarvarrele kinnitada.

Ja Londonis oli Endomondo super!

Käisin hommikul vereproovi andmas. Arstile ütleisn küll, et lähen neljapäeval, aga läksin ikka täna. Jõudsin enne kella 8 kohale, tahtsin teha võimalikult kiiresti, sest pidin tööle ka jõudma. Jõudsin kabineti ukse juurde, lugesin silti, mis palus oodata ja siseneda kutsel. Üsna varsti väljus üks meesterahvas. Ja mõni hetk hiljem saabus ka üks vanem naisterahvas, kes läks otse ukse juurde ja küsis minult, et ei tea, kas võib sisse minna. Mina ütlesin, et on silt, mis ei luba. Aga tema arvas, et äkki ikka võib. Lisasin ka, et mina ootasin siin enne. Selle peale kostis ta, et ma läksin temast koridorist mööda jah... ?? Avas ka ukse ja küsis, kas ta võib sisse minna, ei lastud, aga veidi hiljem kutsuti ta sisse. Pärast teda läksin mina, vahepela tuli veel inimesi, aga ei trügitud vahele ja keegi ei öelnud mulle, et ma koridorist kellestki mööda läksin. Läksin jah sellest vanemast naisest, koridori alguses, kust mina peaksin teadma, kuhu teised inimesed lähevad? Kui ma ka oma vereproovi ära olin andud, siis sain koridori tagasi, läksin mammist mööda, käisin tualetis, läksin uuesti mammist mööda, võtsin mantli ja läksin jälle mammist mööda. Olin jah kiire, mul oligi kiire. Ma mõtlesin alguses, kas ma peaksin end halvasti tundma, et ma talle ukse taga ütlesin, et mina olin seal enne ...
mõtlesin veidi.
aga ei.

#35 Lühikesed töönädalad.

Nõnda hea on juba teisipäeval mõelda, et pool töönädalat on läbi! Kuiggi jah, paraku meil siis jagub tööd küllaga ja probleeme ka, aga ikka tekitab positiivse tunde see, et nädalavahetus on tavalisest pikem (jah, minu pihta hetkel nii väga ei käi, sest laupäeval olen ma tööl). Aga minu meelest võiks rohkem pühasid olla, iga kuu võiks ju üks vaba päev olla .. sel aastal oli märts täitsa pühata, tuleb ka juuli ja september ja oktoober ja november ... Inimestel on vaja puhata. Ainult natukene veel ja ma saan ka rohkem puhata :)

Loodame, et homme saba ka umbes tunnike varem koju, sest meie asutuses pole tavaks "tavalistel punaste päevade eel" 3h varem tööpäeva lõpetada. :)

Täiskuu ...

oli eile. Ehk sellepärats ongi see nädal niivõrd närviline, inimesed tigedad?

Muud juttu ka ...

Täna oli küll selline tööpäev, et juba hommikust ootasin, et see juba läbi saaks. Lõuna ajal tegi trenn küll tunde paremaks, aga päratslõuna läks sama jada pidi edasi ja hullemaks veel. Nii et lõpuks oli päris hea sealt välja saada ja avastada, et väljas on imeilus ilm. Üle pika aja käisin ka perearstil, ise ta kutsus mind ja muuhulgas saadab ka neuroloogile. Aga ilmselt lähen nn tuttava juurde. Mingi 1,5 aastat tagasi püüdsin ju kuude viisi saada aega ühe kliinikumi neuroloogi juurde oma peavaludega, aga sinna ma aega ei saanudki ja peavalud kadusid ka ära. Lisaksin käisin kingitusi otsimas. Ja vaikselt mõtlen ka enda sünnipäeva peale ja nüüd meenuski, et pidin viktoriiniga tegelema, aga küsimuste paber on mul tööl (jah, ma teen oma sünnipäeval külalistele viktoriini). Härra kirjutab ja kirjutab oma lõputööd, päevast päeva, aga öösel vähemalt mitte, tavaliselt. Umbes kaks korda nädalas käib koolis ja saab juhendajatega kokku (neid on tal kaks) ja järgmise nädala lõpus on eelkaitsmine. Varsti tuleb tööle meile suvepäevade info, kuhu tahaksin Härra väga kaasa võtta, õhtul ju esineb meile Smilers ja hiljem saab Virumaa poole edasi minna (peaks sel aastal Nelijärvel toimuma). Tema tulek oli kahtluse all, sest tal peaks lõpetamine olema, aga nüüd vaatasime infot ja justkui lõpetab ta juba enne jaanipäeva! (sulaselgelt oli kirjas, et magistriõppe aktused on pärast jaanipäeva). Aga see on küll tore. Enne jaanipäeva on mul mõni vaba päev ka ja kui suvipäevadele minna, siis algab minu puhkus juba 26.06. Ja ise ma siin mõtlen, et kui kaua ma spordiklubis käin. Möödunud aastatel olen ma juba selleks ajaks selle ära lõpetanud, aga siis on põhjuseks olnud terviseprobleemid. Praegu aga käin ma seal umbes 3-4x nädalas, jõusaalis, rühmatreeningutes ei käigi. Ja samas mu jõusaali trenn on selline, et saaksin seda ka kodus teha, mul on olemas hantlid, matt ... aga motivatsioon seda kodus teha? Spordiklubis on ju lihtsam, kui sinna lähen, siis ka teen juba. Ja samas mulle meeldib sela. Aga samas, kui ma niikuinii juba rattaga sõidan ja jooksmas käin, siis jääb seal käimist vähemakt ja kaardil pole väga mõtet enam. Väga hea oleks see raha kuus kokkuhoida. Aga ma olen nii segaduses. Paariks nädalaks seda kaarti mul on veel. Mul pole mõtet osta ka ainult ühe kuu kaarti. Ja nädala pärast olen ma autota. Kindlustus saab läbi ja ma ei näe mõtet selle pikendamiseks, kui autost lahti tahan saada. Jalgratas on mul olemas ja saan käidud ja sõidetud, muidugi on segadus sellega, et ei teagi, millal siis maale jõuan ja hoian ka silmad lahti, kas leian äkki endale uu sobiliku auto, aga enne võiks ju keegi vana ära osta. Keegi? Sel nädalal on väga mõnus lühike töönädal ja laupäevaks lubas nii ilusat ilma, aga siis olen ma ka tööl ja pärast seda algab mul juba sünnipäeva nädal, sest esimesed külalised tulevad juba pühapäeval ... mis koogi ma küpsetan?!

#34 Teeõhtud.

Istud mõnusalt hubases korteris ja jood tassist kuuma teed. Jutustad sõbrannaga maast ja ilmast, itsitad. Ja homme nagu polekski tööpäev..

#33 Nädala otsukorv.

Meie alustasime juba mitu aastat tagasi sellega, et teeme nädalas ühe suurema toidupoe ringi ehk paneme paika umbe snädala menüü, teeme nimekirja ning käime selle järgi poes. Meil on ka kindel nn toiduraha - jah, on nädalaid, kui seda jääb väheks, sest vahel tuleb ka majapidamisasju osta, aga samas kõik, mis ülejääb, läheb meile hoiukarpi.

Kõige keerulisem on väljamõelda menüüd, eriti praegu, kui mina olen esmaspäevast reedeni tööl, vahel ka nädalavahetusel ning härra sööb siis üksi kodus lõunat. Ning ka seetõttu, et mina juba mõnda aega toitun veidi teisiti. Lisaks on meil veel meie lemmiktoidud ja paraku ei ole me nii altid proovia uusi toite. Seda pigem vist ajanappuse tõttu ja hirmust, et äkki ei maitse. Aga kui ma pärats tööd käin veel trennis ja jõuan siis koju veidi enne 19, hakata siis vaaritama, süüa saab ehk kell 20, siis mis kell ma viimase oote söön, kui ma enne 23 magama lähen?! Aga pole viga. Härra oskab väga hästi süüa teha, aga samas peab tõdema, et tegemi ei viitsi endale päeval üksi vaaritada. Ega minagi ei viitsiks/nud, aga püüame talle lõunaks leida sellised toidud, mida on lihtne ja kiire valmistada. Ja kuigi meie õhtune toidudlaud ei kattu, siis teen talle hea meelega süüa ja kui hästi läheb, siis saab ta seda ka järgmisel päeval süüa. Selles suhtes me oleme ikka arenenud, et alguses me tegimegi ainult üheks päevaks süüa ja soojendamine ei tulnud kõne allagi...

Aga tänagi sai nädala ostukorv soetatud, kuigi peab nentima, et viimastel nädalatel pole me menüüd just väga tublisti teinud. Külmkapp on aga toitu täis. Meie kodupood, mis üldse meie kodu lähedal ei asu, on Prisma. Täna olid seal kodujuustud -25%, meile sobis hästi!

Kui igapäevaselt poes käia, siis kulutame rohkem raha, sets toidukorvi läheb ka seda, mida ei lähe vaja. Eriti kui poodi minna tühja kõhuga. Eks tänagi me ostsime selliseid asju, mida just nüüd ja sel nädalal vaja ei lähe - nt rafineerimata pruunisuhkrut, aga sellepärast, et see oli soodushinnaga ja muidu on see ikka väga kallis, aga samas see on ainus suhkur, mida ma Härrale kohvi sisse ka ostan. Ise ma kohvi (või teed) suhkruga ei joo.

Mulle selline süsteem meeldib. Aga kui pühapäeval poeringi teha, siis peab alati kuupäevadel silma peal hoidma, sest tihti ei ole pühapäeval nii värsket kaupa ja kui ei jälgi, siis võib juhtuda, et järgmisel päeval on juba "parim enne". Aga meie jälgime neid. Oleme proovinud ka esmaspäeviit poeringi teha, aga siis on seal alati nii palju rahvast. Pühapäeviti on rahulikum. Ja Prismas on ka alati ruumi.

Aga see ei tähenda, et nädala sees üldse poes ei käiks. Mina ikka vahel käin, sest piima ostame korraga ikka ühe paki ja kohvikoort ka või on midagi vaja, mida varem ei leidnud. + mina oma värskete salatite ja kurkidega.

#32 Lilled.

Millisele naisele ei meeldi lilli saada? Minule küll meeldib. 

Ja ma ei mõtle selle all mitmeid ja mitmeid roose, et mida rohkem seda uhkem ja ilusam ja armsa. Ka roose on tore saada aga minu Härra teab vägahästi, et suvisel ajal rõõmusatavad mind kõige rohkem aasalt korjatud lilled, karikakar ja rukkilill. Kevadel aga sinililled, mide me koos ka metsast otsime, sest siin kandis neid kõikjal ei kasva. Sügisel saab aiast lilli ... Vahel mõni potilill, mis saab rõõmustada kauem. Aga roosidki ilusad. Ja eile oli lihtsalt ilus päev ühe roosi jaoks.

#31 Üllatus laual

Enda suurepärasest kolleegist ja kabinetikaaslasest olen ma juba korduvalt rääkinud. Aga teate kui tore on hommikul tööle tulles laualt leida õun/mandariin/maiustus? Minagi alles hiljuti tõin talle kodust kuivatatud õunu, sest tean, kui väga need talle maitsevad, ise ma neid nii palju närida ei jõua ja viimane kord palusngi emalt neid just temale. Ta oli rõõmus. Nosib siiani (ma ikka tõin rohkem ka kui ainult ühe kausi täie).

Ja vahel poetame ka referendi lauale ühtteist.  Mina toon talle tavaliselt koogitükikesi, jagan oma šokolaadi, maiustusi...

ja kui mul magusaisu on, siis ostan ma poest magusat ja toongi need okahele oma kõige armsale töökaaslasele.

Ja täna on ühel neist sünnipäev ehk õhtul sünnipäevale :)

#30 Sõbrad, keda tihti ei näe, aga juttu jagub alati.

Seline pikk pealkiri, aga just nii ongi. On sellised sõbrad, keda näeb tihti, on mõnus ja tore, saab rääkida elust ja ilmast ja kõigest muust. Ja on sõbrad, keda näeb ehk paar korda aastas, vahel harvemgi, aga sellele vaatamata ei teki seda kohmetut vaikust, alati on millest rääkida, see hea tunne pole kuskile kadunud. On hea ja mõnus, turvaline ja lõbus.

#29 Kulude tabel

Alustasin aprilli algusest kulude tabeliga. Üks sõbranna on seda juba kaua täitnud ja mõtlesin ka proovida. Esialgu oli see mul skaydrive's, aga ma tahtsin lisaks lahtiretele ka märkused juurde panna, nii et kolisin sellega google dokumentidesse ümber. Oma gmaili postkastidest teen paar klõpsu edasi ja olengi kohal.

Tore on seda pidada, vaadata neid kulutusi, kuu lõpus ehk analüüsida .. aga kui ma neid summasid vaatan, siis polegi nii tore. Tegelikult kuu alguses ka kirjutasin sellest, aga siis polnud see my happy day, aga nüüd ma leidsin, et ikka on. Enda arengu jaoks. Alustasin egk kurval kuul, kui on tõesti palju kulutusi (sünnipäev, maksin libedasõidu eest ka, teiste sünnipäevad jne). Kui ma uue auto saan, siis seda vist sinna tabelisse ei kanna. Antud juhul läheb tabelisse mu põhitöö kuupalk. Sest selle teise palga kannan ma fondidesse edasi (seda küll pigem kuu teises pooles). Ja elangi selle ühe raha eest ja tegelt tahan sealt ka kõrvale panna .. No ma ei tea. Vaiba suurem summa läheb vähemalt mai lõpus või juuni alguses, kui see meieni jõuab.

Proovige ka :)

edit: kes ise tabelit teha ei taha, siis http://www.pere-eelarve.eu/

#28 Pidu(sünni)päevad tööl...

Meil on osakonnas kuskil 30 töötajat. On vist täpselt eli töötajat, kes käivad täiskohaga tööl ja kellel on see ka ainus töökoht. Seltskond on tore. Eks ikka saab mõnega läbi veidi paremini ja mõnega ainult tööasju ajada, aga see ei muuda meie toredaid hommikuid. Ikka ja alati peame me sünnipäevasid ja teisi pidupäevasid. Alati kingime lilli ja maiustame soolase või magusaga. Kui sünnipäevalasepele tuuakse ka šokolaadi ja kommi ja tema pakub omalt poolt midagi teistele, siis vastavalt inimeste tahtmistele teeme magusa hommiku ka enne puhkusele minekut ja puhkuselt tulekut (eriti kui on käidud välisriigis) või kui kellegi täituvad antud tööl mingid aastad, peame sõbrapäeva, jõule, aastalõppu, naistepäeva (siis küll toovad meesterahvad meile midagi) ja lisaks sellele on veel "mul-oli-tunne-et-tahan-midagi-teile-tuua". Ja nii meie hommikud, lõunad ja päevad mööduvad.

Minu meelest on see nii vahva. Maitsema ühte teist ja kolmandat. Saame uusi ja huvitavaid retsepte.

Mina küll viimasel ajal torman ruttu tööd tegema, kui lauale hed ja paremat ilmub, aga see ei muuda sed,a et see on hea ja armas.

Täna oli just ühe väga armsa töökaaslase sünnipäeva pidamine, aga lisaks teine kolleeg tähistas meiega, et saab puhkusele minna...

selline hea ja ilus elu.

#27 Juuksed/Juuksuris ...

Ma ei muuda oma seongut eriti tihti, sest üldiselt olen ma sellega väga rahul, vahel vaid tahan muutust. Seda, milline mu soeng noorena oli, ei hakka ma rääkimagi. Ja terve põhikooli lõpu ja keskkooli olid vähemalt õlgadeni juuksed, vahel veidi järkus ja juukseid mul ikka jagub. Gümnaasiumi viimases klassis olid mõned kuud blond (pigem kollane), hiljem ilus pruun, aga lõpetamiseks olin taas vedi heledam ja suvel sain taas blondiks. 2008 sügisel olid sellest odavast poe blondist värvist mu juuksed katki ja haprad. Ja ühel õhtul meelitasin Härra juuksuriks ja sain õlgadest lühemad juuksed. Oh kuidas ma oma seongut armastasin! Blond kasvas vaikselt välja, aga soeng oli ilus. Kahjuks kasvas välja ja tagasi lõigata enam ei osanud (kodustes tingimustes), küll aga olin tubli ja talveks olin taas tumeda peaga (liiga tumeda) ja seda juuksuris. Hakkasin vaikselt juukseid kasvatama. Härra vahel lõikas neid.

Kuni ta ühel hetkel keeldus, sest juuksed olid tunduvalt pikemad ja nende lõikamine palju keerukam. Niisiis pidin lõpuks ikka juuksurisse minema ... aga ma ei mäleta millal see oli. Äkki nüüd juba olen 1,5-2 aastat juuksuris käinud?

Oh kuidas mulle meeldib kui keegi mu juustega tegeleb. Kammib ja sasib, lõikab või mida iganes. Härra ikka vahel harjab/kammib mu juukseid, minu poolest võiks ta igal õhtul seda paar tundi teha. :) aga seda luksust mul pole.

Kuumakääri lõikust olen käinud tegemas viimased 1,5 aastat ja minu juuksed pani see tõesti kasvama. Eks mu kahjustatud juus kasvas lõpuks välja ka. Küll ma tegin nõgeseleotist ja määrisin peanahka takjajuureõliga ja no mida kõike looduslikku veel. Väga ei aidnud. Aga kuumkäär tegi head. Kuigi isegi esimesel korrla öeldi, et mu juuksed ei ole väga katki, ometi need ei kasvanud. Ja nüüd kuulen ma ikka alati, et juuksed on nii terved ja olen ma ikka kindel, et tahan kuumakääri. Aga muidugi tahan - see võtab ka rohkem aega kui tavaline lõikus ;).

Varsti juba aasta tagasi lasin juuksed rohkem järku lõigata ja ma tõsimeeli armastan oma seongut. Muidugi on ka halkva-soengu-päevad, sest tööl peavad palju juuksed kinni olema ja sellega läheb mu loomulik ilus lokk välja, aga no ikkagi. Ma ei ole juba vähemalt pool aastat juukseid sirgendanud (või rohkemgi). Lokke ma ka ise ei tee, kuivavad lokki. Lakki ei kasuta. Vahtu ka üldjuhul mitte. Teen maske ja kasutan juukseõli. Pesen neid 2-3x nädalas, sõltuvalt sellest, kui palju teen trenni ja kui vajalik see on.

Täna käisin taas juuksuris. Viimasest lõikusest oli möödas lausa 4 kuud, kuigi detsembri lõpus tegin triipe (hkm selle punapea tõttu, aga sellest ma ei räägi). Praeguseks olen mõnes valguses veel punapea, aga tunduvalt heledam, triibud tegid head. Juuksed ikka lokkis. Juuksed terved ja kohevad. Hoiavad hästi. Kasvavad hästi. Lasin lõigata vaid otsi umbes 3cm, järke veidi rohkem. Ja muidugi pats - see püsib mul nüüd mitu päeva, saan isegi pead pesta. Lokid läksid küll suuremjaolt ära, aga pärast peapeasu on tagasi. Hetkel on veidi koolitatud.

Aga mu endine juuksur läks sügisel lapsepuhkusele, nüüdseks ta juba väikse koormusega töötab. Aga mulle meeldib juba uus rohkem... Täna ka räägiti mulle, et tema on tagasi, et kui ma tahan minna, siis on ta sellel ja sellel päeval.

Puhkusreis.

Ma täpselt ei mäleta, kui palju ma kirjutasin meie Londoni reisile mineku ajal ebaõnnestumistest ilmastikuolude tõttu. Võib ju mõeld aküll, et mis see kolm tundi rohkem lennujaamas ikka oodata on, aga kui selle tõttu piletid raisku lähevad ja saabudes pead veel tund bussipiletisabas ootama, siis pole meel enam nii hea. Aga enne seda oli meil pea aasta tagasi juba Vilniuses 19h istumist ja ootamist teadmatuses, samas olime rõõmsad, et me õhus ei olnud, kui tossu nägime. Ja meie esimese välisreisi ajal juhtus rongide jama - rong lihtsalt ei sõitnud sinna, kuhu see meie arvates pidi minema. Ja siis olime mingi 6 tundi näljastena Stockholmis, sest järgnevats rongist me jäime lihtsalt maha, sest infoletis? (pileteid müüdi ka) olev meesterahvas ei kuulanud ega uskunud meid. Lõpuks laabus, jõudsime enne südaööd kohale ja saime süüa ka.

No ja need kolm korda olin mina piletid valinud ja ostnud.

Ja pärast Londonit polnud härra enam väga rõõmus. Reisida ta tahab, aga ta tahab, et asjad libedalt õnnestuksid. No mina ju tahan ka, aga mis teha, kui ei õnnestu alati?

Tookord ta siis ütles, et ta ei lähe minuga enam mitte kuskile :D . Selle ootamise tagajärjel läks endalgi vahepeal isu ära ja tekkis sellise tunne, et kui mina bronnin ja ostan, siis ongi mingi jama. Aga ometi käisin ma ju sügisel Rootsis, üksi, jamadeta. Oslo reis läks ka enam-vähem jamadeta, tagasi tulles väljus lennuk tunike hiljem lumetormi tõttu.

Aga reisid ju ikka tahaks ... kui vahepeal saab jälle raha kogutud.

AGA õnneks oli kodus nii hea ja turvaline ja härrale tuli väike rahasüst, et ta oleks olnud valmis veel sellel kevadel, suvel, sügisel lendama. Paraku ei leidnud me sobivat pakkumist ning pidime mõtlema, et minul on ju puhkused ammu paika pandud ja neid pole niisama kerge muuta. Ja tema ei saa tööle minnes teatada, et ta nüüd sellel ja sellel ajal pole tööl, sets sõidab puhkama.

Nii et  me lükkasime plaanid edasi. Ma mõtlen positiivselt kevad 2015 peale. Sest kui ma kunagi selle uue auto saan, siis pole mul enam ühtegi säästu ... aga reisimine vajab raha, sest aeg on piiritletud.

Kunagi ma mõtlesin küll, et oleks tore seljakott selga panna ja minna, oled kaua tahad ja teed, mis tahad. Aga kui olen tööinimene, puhkus on limiteeritud, ja puhkuse ajal tahaks ikka PUHATA. Kui peab kogu aeg organiseerima, siis see ei ole ju puhkamine?!

Samas oleme jõudnud ka selleni, et kui tahame puhata, siis üks nädal reisil on selleks kindlasti liiga lühike aeg. Vähemalt 2 nädalat, paar päeva elad sisse ja naudid, paar päeva vaatad ringi, siis puhkad sellest ja naudid jälle. Ja muidugi oleks tore proovida toite erinevates kohvikutes/restoranides, aga meie ikka tahame 4+/5 tärni ja "kõik hinnas". Rhodosel olles ostsime me poest vaid cocat mingi kord. Toidu peale ei kulunud üldse raha. Joogi peale ka mitte. Neid sai ju kogu aeg + baarikapp toas. Rannas oli see eriti mõnus. Ja see apelsinimahl .. oh. Ja samas, kui teadsid, et lähed päevaks minema, siis said tellida kaasa piknikukorvi, et saaksid ikka lõunat süüa. Ülimõnus ju. Võib-olla ki kuskil kärarikkas piirkonnas olla, siis kisub rohkem välja, aga meile meeldivad rahulikud paigad. Sinna Rhodosele läheks ma tagasi ...

Ja ega see hotelli valimine lihtne pole. Kui just tuhandeid pole, mida saad kulutada.

Minna tahaks, aga isegi ei tea kuhu. Kunagi tahan ikka Hispaaniasse, aga sinna võiksin ka autoreisile minna. Korfu oleks imeline, aga ... liiga kulukas. :/ Küpros. Kreeta. Egiptusesse ja Türki ei taha. Itaalias tahaks käia. Horvaatias. Kaugemad paigad, India, Tai, hetkel ei tõmba... aga võib-olla pealgan hoopis neid lende, kui juba ühe lennuga saab metsa minna, mida siis teha mitme lennuga?!

 

#26 Mirra.

Päris mitmeid aastaid tagasi olin ühe klassiõest sõbranna juures. Ma päris täpselt ei mäleta, aga mul oli vist kurk valus või hakkas angiin tulema ning nad andsin sulle ühe jalakreemi, mida ma kuskile siis määrisin. Jah, jalakreemi. Ja lugesin, mida kõike see jalakreem tegema peaks. Järgmiseks hommikuks oli mu enesetunne tunduvalt parem.

See kreem jäi mulle meelde. Mõned aastad hiljem otsisin selle toote Internetist üles, aga kuna erilist sissetuleku ei olnud, siis see 100-150kr kreemi eest oli minu jaoks teatud ajal liiga suur summa.

Kui juba sissetulek oli, siis millegi tõttu oli see mitmeid aastaid mul bookmarkides, aga tellimisele ei jõudnud.

Mõned kuud tagasi mu armas kolleeg tõi mulle ühe Mirra toote, et ma seda ühe probleemi korral kasutaksin. Oh ja siis mul koitis ja ma googeldasin veel. Pakendeid oli muudetud. Kolleeg ka tüles, et tema tuttava kaudu saab tellida. Ja veidi aja pärast andsin oma tellimuse sisse. Muidugi saab ka kodulehtede kaudu, aga mõnes kohas on postitasu ikka üüratu. Ilmselt müüakse kuskil Tartus ka, aga mul pole aega olnud otsida.

Mina kasutan ikka seda jalakreemi, ainult et jalgadele ma pole seda veel määrinud. Mirra jalakreem. (aga pole kirjas kõike seda ilusat teksti, kus seda kasutada võib ja milleks see hea on). Kasutan näiteks seljal, toimib väga hästi. Seal ikka lööb akne välja, vahepeal oli kõik nii ilus ja hea, aga eks need ravimid teevad nii :/ aga see pole selline kõrvaltoime, milel tõttu peaksin ravi katkestama. Niisiis kasutan Mirrat ja selg ilus.

Ühe teise asja tellisin ka, aga seda pole veel kasutanud. Aga eks mõni asi huvitab veel ... aga kõike head korraga ei saa.

Tahaks näiteks seda.

www.mirra24.ee

www.mirra.ee

Facebookis Mirra Eesti

#25 [kevad] Vihm

Ma arvan usun, et mulle on vihm alati meeldinud. Mõnel suvepäeval ei tee üks väie korralik hoovihm midagi halba, mõnus on paljajalu niiskel murul joosta või vihma käes tantsida, kuumalt saunalaavlt vihma kätte joosta (kui järve võtta pole). Sügisesse lihtsalt vihm sobib, jätab mõneks ajaks nägemist loodusevärvidega ja saadab puhkama. No talvel on vihmaga raskem, kui on tõeliselt soe talv, siis on vihm nagu vihm ikka, aga kui on selline jäine vihm, siis on hommikuks kõik jääda kaetud ... ja oi seda libedust teedel ja auto sulatamist.

Aga täna on ilmselt selle kevade päris isimene kevadvihm. Õhk on värske ja puhas. Vihm püüab kinni tolmu. Toob välja veidi rohelisut (mitte küll juba homseks, ülehomseks, aga üsna varsti). Ja kõik hakkab taas tärkama ja muutub roheliseks ja värviliseks.

Vihm peseb hinge ka puhtaks.

Mulle meeldib ka vihmas jalutada. Mulle küll ei meeldi päris läbimärjaks saada, kui ma just kuskile kamina ette sooja pole minemas, aga väike vihm on hea ja armas, mul ei ole vaja vihmavarju, et end nende piiskade eest kaitsta, sest äkki saab mõni juuksesalk märjaks või läheb see meigi peale ...

ja pärast vihma tuleb alati päike.

ja nii ongi.

#24 Töö

Ma armastan oma tööd. Isegi kui see vahel ajab vinguma ja raske on. Ma olen õppinud seda, mida mulle meeldib teha. Isegi kui ma õppisin seda armastama alles seda õppides. Mul on selline tore eriala, millega ma saan nii mitmeski kohas töötada. Ja kuigi ma armastan oma tööd, siis vahel sellest ei piisagi, et mõnes kohas töötamist jätkata. Täna ma sammusin koju, tööl oli mõnus, tööd oli, aga mitte üleliia, ei jooksnud end hingetuks ja jalad ees ei pidanud ka kedagi tranasportima. Ja nõnda pole ju midagi vigagi, saad rahulikult oma asja ajada, saad patsientidega vestelda, neid naerma ajada, neile natukene rohkemn rõõmu päeva tuua võitluses selle kurja haigusega, neid innustada ja olla isegi rõõmus ja õnnelik. Aga selliseid valveid on ehk 2-3 kümnest. Ja asi ei ole ju töös või tööhulgas, asi on juhtides, ma mõtlen kõrgemaid juhte mitte otseseid ülemusi. Ma mõtlen neid, keda absoluutselt ei huvita töötajate heaolu, elukvaliteet või tervis. Ja see mulle ei meeldi. Aga see ei muuda seda, et ma oma tööd ei armastaks. Hea on teada ja tunda, et ma olen õige eriala peal, isegi kui ma ei tea, kas ma üldse 10 aasta pärast seda tööd enam teha saan. Kunagi ma tahtsin arstiks saada, mul on vist hea meel, et mul keemiaeksam väga hästi ei läinud ja ma isegi ei kandideerinud. Sa ei pea olema arst, et päästa elusid..

Ja isegi kui ma ühe töösühte lõpetan, siis oma tööd ma teen ju ikka edasi. Ja kui ma leian, et mul on järsku liiga palju vaba aega, siis on veel sellised tööotsad, mida saaks teha pärast päevatööd...

 

#23 Kassid.

Täna saaks minu armas kiisu kaheksateistkümne aastaseks. Aga teda sellest ajast vaid pooleks. Uskumatu, et sellest juba nõnda palju aastaid möödas on. Väga hästi mäletan seda kevadet, kui see punane kass mulle küla teisest otsast toodi, ta jooksis esimesse põõsasse, peitis end ööseks diivani alla, väike venna mänguasjade juurde, kasvas suureks ja tugevaks, käis pulmas, kõrvalestad olid küll veidi armilised ja katki, aga ikka oli ta ilus, armas ja suur. Üks kord oli ta kuid ja kuid kadunud, aga ta tuli tagasi, siis ajas koer ja teine kass teda puu otsa, mina aga panin sinna redeli ja muudkui meelitasin teda alla, isegi kui redeli ja esimeste okste vahel oli veel umbes sama pikk vahe, kui pikk oli redel. Lõpuks tuli ta ikka alla .. tavaliselt ta redelit ei kasutanud. Võib-olla kiisu ongi liiga hellitavalt öeldud, sest rohkem oli ta suur kõuts, aga ometi nii armas, kui ta teda tahtis, vähemalt minuga. Ja minule on ta ikka minu kiisu.

Ma olen kassinimene juba väiksest peale olnud. Jah, mulle meeldivad koerad ka, aga kassid rohkem. Vanasti ma ikka kujutasin ette, et kunagi on mul majas tunduvalt rohkem kui üks kass ... aga praegusel hetkel juhtub see vaid siis, kui leiutatakse mingi allergia rohi, sest karvutut kassi ma ei taha. See-eest on meil kodus puust kass - mjäu ta ei tee ja piima ei joo, aga olemas ta on. Ja sõprade, tuttavate juures ma ikka paitan ja kussutan kasse. Tänavael pildistan võõraid kasse ja teen ikka kiisu-kiisu, kuigi ma neid sülle ei võta. 

Vaip.

Lõpuks leidsime endale sobiva vaiba! Peame vaid 2 kuud ootama, et see Eestisse ja Tartusse jõuaks.

Käisime üks päev ka Vaibasalongis Pikal täänaval, olid üksikud sobivate mõõtudega, aga ikka need nõukaaegse stiiliga (kenasti öeldes, siis klassikaline stiil :P aga kui ma nii Pikal tn kui ka Aardlas ütlesin, et ma sellist nõukaaegse mustriga ei taha, siis müüjad muhelesid .. ja nimetasid neid ise edais ikka klassikalisteks) ja need meile ei meeldi, ei sobi ja me ei taha. Need sobiks ehk kuskile suurde suurde mõisalaadsesse kohta või nagu ma nalja tegin ka Annelinna kanti... Aga asi on siiski maitses. Meie oleme ju otsinud piisavalt tumedat, mis sobiks kardinate ja diivaniga. Ja sealgi ei olnud. Aga õnneks on olemas ka sellised asjad nagu kataloogid, aga kataloogist me leidsime ja isegi mõõt oli olemas!

Ka Aardlas käisime uuesti ... küsisime siis, kas midagi muud ei ole peale nende vaipade. Ja tõesti üks meile veidi sobilikum oligi, panime selle kinni homse õhtuni. Kirjutasime veel Vändra lattu, kus peaks see vaip olema, mida Rakveres nägime, aga sobivat suurust ikka ei olnud.

 

Tellimus on esitatud ja jääme ootama.

Sünnipäevad peame vana vaibaga üle elama .. aga ehk ongi parem ;)

Kulude tabel.

Hakkasin sõbranna järgi täitma kulutabellit.

Ma olen seda kaks päeva teinud...

ausõna, tavaliselt mul ei kulu kuu alguses nõnda palju raha :(

Tabelis on

Nädala toit, toit, alkohol, trenn/sport, (sünnipäev), kosmeetika/ilu, riided/jalanõud, vabaaeg, kütus/auto, kingitused, pere/kodu, kommunaalid/arved, telefon, ravimid, fondid, muud ...

excel on tubli ja arvutab read ise kokku, kuu lõpus ka veeru...

Pidin ma just aprillis alustama, kui on sünnipäev, libedasõit jms plaanis ... ega mai tegelt parem poleks.

Parooliga: Aprill '14

Show encrypted text

Viirused

Nagu räägitud käisime laupäeval Rakveres vaiba jahil ja külastasime ka osa mu perekonnast, kellel oli hiljuti olnud mingit laadi kõhuviirus, rohkem oksendamist, veidi vähem diarröad. Sümptomeid enam ei olnud ja ei arvanudki, et me haigeks jääme. Pühapäeval tegime veel lõunaks imehead kana-kukeseene suppi. Pärast seda läksime nädala sisseoste tegema ja Härral algaski iiveldus. See oli umbes 16 ja 17 vahel. Paremaks kuidagi ei läinud. Kell 19 algas oksendamine. Mina väisisn lihtsalt ära, jäin magama diivanile, pärast 20 ronisin voodisse ja iiveldas ka mis kole. Härra käis korduvalt oksendamas, aga ega iiveldus ei kadunud ja oksendas ka siis, kui midagi enam maos polnud ja nagu (üldiselt suurem osa) mehi ikka nägi välja nagu saaks elu otsa. Kella 21ks iiveldas ka minul, aga püsisin katkendliku unega voodis. Oksendamine algas öösel. Supp, mis nii imehea oli, tuli 12h hiljem maost välja. Magada ei saanud, sest oksendamas käisin korduvalt ja iiveldas ikka väga, väga. Jõin vett, aga seegi tuli välja. Ootasin hommikut, et tööle helistada, sest ilmselgelt selline suurde kollektiivi ei lähe. Kabinetikaaslane sai mu tere hommiku peale aru, et ma pole terve. Hiljem helistasin ka ülemusele. Kästi mudiugi kodus istuda. Veidi kehv tunne oli, sest terve mu suur vastuvõtt läks mu töökaaslase õlule. Pärast kella 8 hommikul enam ei oksendanud. Hakkasin vaikselt vett jooma. Härra oksendas kõik oksendamised õhtul ära, aga ega ta öösel ka magada ei saanud, mõlemad siplesime, kell 3 kolis ta diivanile. :D Aga terve esmaspäeva magasin ma maha, jõin vett, ühe korra ka veidi ploomimahla, magasin, üleval suutsin olla maksimaalselt 15 minutit ja jälle magasin. Magasin maha kõik kellaajad, et ülemusele ja arstile helistada (mitte selle viiruse asjus). Kella 17 ajal oli vahepeal eluvaim sees tagasi, aga püsis vaid 2 tunnikest, suutsin koristada, tellisime poest mahla. Magama läksin kell 9 ja magasin üle 12 tunni, kuigi olin päev otsa maganud. Tegelikult mõtlesine sialgu tööle minna, kui ei oksenda enam, aga ülemus keela,s kui palavik on, ja see mul oli. Härra oli minust kuumemgi. Eile veel isu ei olnud eriti. Hommikune smuuti ringles poole pärastlõunani maos ja hiljem sõime friikartuleid, sest need olid ainsad, mida soovisime. Aga seda sai ka omal ajal õendusplaani kirjutatud - kui iiveldab ja süüa ei taha, söös seda, mis natukenegi isutab.

 

Aga nüüd eluvaim tagasi. Raske tööpäev läbi. Homme jugen ehk ka sporti teha, aga hommikud külmad ja asfalt libe, siis rattaga vist see nädal ei käi.

Inimesed räägivad: "Ta suri ära. Ja ta oli ARST!!"