Maal olen ma kasvanud ja looduseta seda elu ettegi ei kujuta. Meeldigi mulle Tartu kui väga tahes, siis ikka tahan ja vajan linnast ära minekut, ikka loodusesse, keset puid ja põõsaid, linnulaulu ja tuulesahinat. Sellepärats oli ka tänane jalgrattasõit väga mõnus, sest sõitsin mööa teed, kus olin esimest korda. Vahepeal oli tunne, et on soe suvepäev - männid olid ühel pool, kõrged, ülevalt rohelised, väiksemad männid aasal teisel pool ja võililled rohelised, jah, ülejäänud rohi polnud roheline, aga oligi nagu suvi, üks soe suvepäev põua lõpus. Ja seal oli nii rahulik. 
No comments:
Post a Comment