Puhkusreis.

Ma täpselt ei mäleta, kui palju ma kirjutasin meie Londoni reisile mineku ajal ebaõnnestumistest ilmastikuolude tõttu. Võib ju mõeld aküll, et mis see kolm tundi rohkem lennujaamas ikka oodata on, aga kui selle tõttu piletid raisku lähevad ja saabudes pead veel tund bussipiletisabas ootama, siis pole meel enam nii hea. Aga enne seda oli meil pea aasta tagasi juba Vilniuses 19h istumist ja ootamist teadmatuses, samas olime rõõmsad, et me õhus ei olnud, kui tossu nägime. Ja meie esimese välisreisi ajal juhtus rongide jama - rong lihtsalt ei sõitnud sinna, kuhu see meie arvates pidi minema. Ja siis olime mingi 6 tundi näljastena Stockholmis, sest järgnevats rongist me jäime lihtsalt maha, sest infoletis? (pileteid müüdi ka) olev meesterahvas ei kuulanud ega uskunud meid. Lõpuks laabus, jõudsime enne südaööd kohale ja saime süüa ka.

No ja need kolm korda olin mina piletid valinud ja ostnud.

Ja pärast Londonit polnud härra enam väga rõõmus. Reisida ta tahab, aga ta tahab, et asjad libedalt õnnestuksid. No mina ju tahan ka, aga mis teha, kui ei õnnestu alati?

Tookord ta siis ütles, et ta ei lähe minuga enam mitte kuskile :D . Selle ootamise tagajärjel läks endalgi vahepeal isu ära ja tekkis sellise tunne, et kui mina bronnin ja ostan, siis ongi mingi jama. Aga ometi käisin ma ju sügisel Rootsis, üksi, jamadeta. Oslo reis läks ka enam-vähem jamadeta, tagasi tulles väljus lennuk tunike hiljem lumetormi tõttu.

Aga reisid ju ikka tahaks ... kui vahepeal saab jälle raha kogutud.

AGA õnneks oli kodus nii hea ja turvaline ja härrale tuli väike rahasüst, et ta oleks olnud valmis veel sellel kevadel, suvel, sügisel lendama. Paraku ei leidnud me sobivat pakkumist ning pidime mõtlema, et minul on ju puhkused ammu paika pandud ja neid pole niisama kerge muuta. Ja tema ei saa tööle minnes teatada, et ta nüüd sellel ja sellel ajal pole tööl, sets sõidab puhkama.

Nii et  me lükkasime plaanid edasi. Ma mõtlen positiivselt kevad 2015 peale. Sest kui ma kunagi selle uue auto saan, siis pole mul enam ühtegi säästu ... aga reisimine vajab raha, sest aeg on piiritletud.

Kunagi ma mõtlesin küll, et oleks tore seljakott selga panna ja minna, oled kaua tahad ja teed, mis tahad. Aga kui olen tööinimene, puhkus on limiteeritud, ja puhkuse ajal tahaks ikka PUHATA. Kui peab kogu aeg organiseerima, siis see ei ole ju puhkamine?!

Samas oleme jõudnud ka selleni, et kui tahame puhata, siis üks nädal reisil on selleks kindlasti liiga lühike aeg. Vähemalt 2 nädalat, paar päeva elad sisse ja naudid, paar päeva vaatad ringi, siis puhkad sellest ja naudid jälle. Ja muidugi oleks tore proovida toite erinevates kohvikutes/restoranides, aga meie ikka tahame 4+/5 tärni ja "kõik hinnas". Rhodosel olles ostsime me poest vaid cocat mingi kord. Toidu peale ei kulunud üldse raha. Joogi peale ka mitte. Neid sai ju kogu aeg + baarikapp toas. Rannas oli see eriti mõnus. Ja see apelsinimahl .. oh. Ja samas, kui teadsid, et lähed päevaks minema, siis said tellida kaasa piknikukorvi, et saaksid ikka lõunat süüa. Ülimõnus ju. Võib-olla ki kuskil kärarikkas piirkonnas olla, siis kisub rohkem välja, aga meile meeldivad rahulikud paigad. Sinna Rhodosele läheks ma tagasi ...

Ja ega see hotelli valimine lihtne pole. Kui just tuhandeid pole, mida saad kulutada.

Minna tahaks, aga isegi ei tea kuhu. Kunagi tahan ikka Hispaaniasse, aga sinna võiksin ka autoreisile minna. Korfu oleks imeline, aga ... liiga kulukas. :/ Küpros. Kreeta. Egiptusesse ja Türki ei taha. Itaalias tahaks käia. Horvaatias. Kaugemad paigad, India, Tai, hetkel ei tõmba... aga võib-olla pealgan hoopis neid lende, kui juba ühe lennuga saab metsa minna, mida siis teha mitme lennuga?!