Tehakse ka käed sirgu, aga mina nii ei saa/ei tohi.
Saturday, May 31, 2014
Hommikuvõimlemine: reede
Tehakse ka käed sirgu, aga mina nii ei saa/ei tohi.
Thursday, May 29, 2014
Koolitusel lektor vol2.
Wordpress mängib mäkra. Kirjutasin just taaskord Kutseliidu koolituspäevast meie majas, aga kui vajutasin avalda, siis tekki trükitud teksti asemele hoopis eelmine postitus. Ja nüüd ma muidu kogu teksti enam ei mäleta.
Aga esimest korda oli koolituspäev kaks kuud tagasi märtsis ja tõenäoline, et sügisel tuleb veel üs, sest endiselt on palju soovijaid, kes tahakd kuulama ja uudistama tulla.
Mina rääkisin ikka oma tööst ja veidi teistest tegemistest tööst. Tuli juba paremini välja kui möödunud korral. Eks hääl värises ka alguses vähem. Rääkisin juba loengu ajal nendest teemadest, mille kohta eelmine kord palju küsiti. Muidugi tulid uued küsimused, nii et kui sügisel veel peaks tulema, siis sügisel juba oskan veel paremini.
Aga mulle meeldib. Hea ja turvaline on rääkida teemal, mida ma oskan ja tean. Kuidas ma järgmisel nädalal Hepatiitidest räägin, seda ma veel ei tea.
Kingituseks sain Apollo kinkekaardi, vihmavarju ja tassi uuesti kinkima ei hakatud. :)
Need lõputööd..
Hommikuvõimeline: neljapäev
Wednesday, May 28, 2014
Hommikuvõimlemine: kolmapäev
„Me ei kirjuta enam muinasjuttu, kallike.“ „Ei kirjuta ka???:O“.
„Ma käin ülikoolis, kallike, sa ei saa siin niimoodi kirjutada.“ „Mina sinu asemel küll kirjutaksin, täiesti tõsiselt kohe.“
„Miks mul nii loll abiline peab olema?“ /../ „Sa oled nagu väike laps, muudkui itsitad ja edvistad.“
Ja siis ma avastasin, et üks asi võtaks veel aega …
„Aga klaasi panek võtab ka ju aega…“ ta vaatab mulle tuhmilt otsa, mis mõttes nagu? „Noh … vahepeal läheb juba veesõjaks…“
Ühte nägu
Inimesed pidavat oma lemmikloomade nägu minema.
Paarid kasvavad ka kokku, lähevad ka ühte nägu.
Ma arvan, et heade kolleegidega võib sama juhtuda.
Jama telefoniga?
Nädalavahetusel tööl alles laadisin mobiilil aku täis. Kõnesid ei tegin ehk ühe, endomondot kasutasin koju minnes (u15min) ja muud ei midagi. Püsivalt on taustatoimingutes lubatud endomondo, facebook ja whatsupp, aga kahte viimast ma aktiivselt ei kasuta. Endomondot kasutan siis kui sõidan rattaga või jalutan/kõnnin.
Eile sai tööpäeva jooksul aku tühjaks. Laadisin õhtul kodus aku jälle ära.
Ja nüüd ona kut jälle ainult 19%, viimati laetud 25h tagasi.
Ega nutitelefonide akud ei peagi kaua vastu pidama, aga oleneb ka sellest, mis telefoniga teha. Ma ütleks, et teen päevas 1-2 paari minutilist kõnet (kui sedagi), kodust eemal olles vaatan gmaili (uuendab end ise iga tund) ja vajadusel facebooki ning sportimisel kasutan endomondot. Ma ei kuula muusikat telefoniga, ei mängi mänge, ei pildista kogu aeg vms. Kodus on ka wifi sees, aga see ei tohiks ka miskit teha.
Kuhu see aku kaob?
Nädal tagasi sellist muret veel polnud. Aku vastupidanud umbes 3päeva, mis on päris hea.
Laen jälle aku ära ja vaatan homme, mis saab.
Kui ikka tühjeneb, siis lülitan kõik taustatoimingud välja ja vaatan, mis siis saab.
Ja siis jalutan Tele2 putkasse.
Tuesday, May 27, 2014
Pulmadeks saab terveks
Olin üks õhtu õnnetu oma jala tõttu ning küsisin Härralt, millal mu jalg terveks saab.
Tema vastas, et pulmadeks ikka saab terveks.
Paneb ikka ohakama selline vastus, kui rattaralliline on alla nädala, aga kihlasõrmustki pole veel sõrmeski.
Aga ma ikka pidin küsima: "Kas sul sel nädalal (lõputööga) on väga kiire? ... mul on vaja nädalavahetuseks terveks saada."
ma arvan, et ta ütles oh sind totukest.
Hommikuvõimlemine: teisipäev
Omlett: 1muna, 2 muna valget, 3spl kodujuustu, veiid piima, 50g kalkunisinkI/(veidi vähem) vorsti, jupp kurki (selle lõikan eraldi taldrikuservale)
Monday, May 26, 2014
Hommikuvõimlemine: esmaspäev
Sunday, May 25, 2014
Bubble Witch Saga
Pühapäevased jutud.
Kui ma eile hommikul ärkasin, siis sain aru, et reede õhtune jalutuskäik linna (ja Eedenisse) polnud sugugi hea mõte olnud. Kui reedel olin veel enam-vähem korralikult kõndinud, siis alates eilsest ma lonkan ikka korralikult. Endiselt pole jalal näha ühtegi hematoomi, turses on pahkluust kõrgemal ehk juba sääre piirkonnas. Suurema osa ajast olen elastikut peal hoidnud, siis on kergem kõndida longata, määrin mitmeid kordi päevas diclofenaci või muu sarnasega. Tööl oli meil õnneks 5% diclofenaci geeli. Tööpäev läks rahulikult, patsientidel oli vist ka minust kahju, kui ma nii vaevarikkalt nende palatisse jõudsin. Õnneks oli üks palat mul kohe üle õeposti ning teine siis koridori lõpu poole, aga mitte päris lõpus. Valve läks rahulikult, kohati oli isegi igav, aga läks hästi, sest kiire valve poleks sobinud ja siis oleksin pidanud endale päevaks asendaja otsima (mis oleks vist võimatu olnud). Kõrval osakonnas oli tööl üks mu lemmikõdedest (neid on seal täpselt kaks) ja enne koju tulekut sain pähe ka patsi. Käisin poest läbi ja ostsin saia! Ma ostan väga harva saia (Härra sööb küll mitmeviljasaia vms, aga mina söön Jassi seemneleiba), aga Konsumis müüakse ju lahtist rosinasaia ja see on lihtsalt suurepärane! Võib-olla sellepärast ma Konsumis ei käigi, sest muidu ma ostaks seda saia tunduvalt tihedamalt kui kord kvartalis.
Härra küsis, miks see sai nii hea on (pakkusin talle ka muidugi, aga ta ei söö rosinaid). Ma ei osanud muud vastata, kui et see on nii pehme ja siis on siin veel rosinad!
Järgmiseks nädalaks peale töö ja kodu plaane polegi. Nädala keskpaigas küll tuleb üks sõbranna linna ja toob mulle sportsdirectist tellitud asjad ära. Tellisin Härrale mõne ilusa särgi, mingid uued värvid oli tulnud. Ja ega ma oma haige jalaga ei kipu ka kuskile. Ma veel ise mõtlesin, et ärkan hommikul kell 6 ja teen veidi võimlemist, aga nüüd ma ei teagi ... Teisipäevast pidi juba jahedamaks ka minema. Mitte et mulle see kuum meeldiks, aga ma ei taha hommikul enam pikka dressi selga panna. Tööl jätan ka trennid vahele, tee sel ajal parem loenguid. Sellega meenubki, et Kutseliidu koolituspäev on juba neljapäeval ja ma peaks oma ettekande üle vaatama.
Sain ka juuni töögraafiku kätte. Ma taaskord ei mäleta enam soove eriti, aga 7.06 24h, too nv pidi just mu hea sõber Tartusse tulema.. 15.06 10h ja lõpetan 19.06 öövalvega. Huvitav on aga see, et mu leping lõppeb samuti 19.06 ning kindlasti on seadusega vastuolus minu viimane tööpäev, mille lõpuks on 20.06... Ma saan aru, et kedagi pole tööle panna, aga peaks vist ikka selle kohta küsima (v-o ei anna muidu palka ka?). Kaks esimest valvet on armsal viiendal korrusel, aga lõpetan ikka kuuendal täiesti võõras seltskonnas. Aga kui sina oma töögraafiku saad (täna seda teil veel väljas polnud), anna teada, kas üks kahest klapib.
Täna üks töökaaslane: "Sa lähed jälle ära?!"
Mis saab, kui aasta pärast on meil seal korrusel 28 voodikohta? Kust võetakse need õed juurde? Ruumid (paberimajandus + ravimite ettevalmistus)?
Inimesed, kes sellega läbi lähedaste või tööalaselt kokku ei puutu, ei oska vist aimati kui palju on meil vähihaigeid. Mina ei taha seda vahel siiani uskuda. Võib-olla oli ka vanasti, aga siis ei teatud, millesse inimesed surid. On ka neid, kes ei tahagi arstile minna, sest kardavad midagi sellist teada saada. Ja need lapsed ja noored... kust need haigused tulevad?
Vahepeal tegin viineripriukaid. Veidi enne tööpäeva lõppu saatis üks kolleeg mulle pildi kringlist, mille ta alles valmistanud oli. Sellest tuligi mul see rosinasaia isu, kuigi tegelikult mõtlesin, et ostan pärmi-lehttaigent ja teen ka kodus miskit. Paraku saiakesed sellest eriti head ei tule (parim on ikka Võrumaa kodune pärmitaigen või minu venna tehtud), aga siis mõtlesime, et teen hoopis viineripirukaid. Viinereid me eriti ei söö (midagi kasulikku seal ka ei saa), aga kuna Härral on periood, kui ta eriti ei söö, ei maga, rääkimata söögi valmistamisest, siis eile tõin talle Rakvere viinereid ja friikartuleid ahjus valmistamiseks. Täna ostsime juurde mingeid suitsuvorste (väga head muide), lehttaigna rullisin ja seejärel lõikasin ribad, mille siis keerutasin ümber viineri/vorstikese. Ja nüüd need ongi munaga koos ning küpsevad ahjus. Minul on küll juba kõht täis ja pirukad mu menüüsse üldjuhul ei kuulu.
sellised mittemidagi ülevad lõigud siis täna.
Saturday, May 24, 2014
Update.
Tööl olles mõtlesin nende postide üle ning ei mõistnud, kuidas see ikkagi võimalik on. Kolmandat korda üldse ei oota. Ja siis meenus ka vastu ukseklaasi kõndimine. Äkki võib selle ka postiks lugeda ja siis ongi kolm täis ja rohkem ma selline totu ei ole?
Kuna ma tööl lõunal ei käi teises majas, siis polnud mul terve päev otsa ka asja alumisele korrusele või maja peale. Veidi pärast 16, tööpäeva lõpus, aga siiski oli. Koridoris lonkisin veidi, aga üldiselt polnud jalal viga. Aga trepist allaminek oli viga. Õnneks õppisin ruttu.
Vahepeal palusin kolleegi, et ta ütleks mulle, et mu jalg ei ole turses. Ta oli veiid hädas, kuid saab öelda, et ei ole, kui ikkagi on? Pahkluu juurest veidi turses, aga ei midagi hullu.
Härrale olin hommikul saatnud lühikese emaili "sõitsin vastu posti :(". Aga ta oli nii ametis koolitööga, et ei vaadanudki emaili. Kui mina aga koju jõudsin, siis ta sai kohe mu näost aru, et ma olin jälle millegagi hakkama saanud. Ise ma veel kiitsin, et mul marrastusi ja hematoome ei ole, tema küll leidis mu jalalt sinika.
Käisin korra linnas jalutamas. Tahtsin ka veidi ilusat ilma nautida ja samas vaadata, mis mu jalg teeb. Jalal polnud viga. Trepid ikka ei meeldi. Jooksusamme ma ei üritanudki.
Ma ei tea veel, mis ma 12h pärast teen. Pean mõtlema ka sellele, et 1.06 rattaralli ja jalale ei tohi liiga teha.
Friday, May 23, 2014
Vastu posti vol2.
Just nii ongi, pealkiri ei valeta sugugi. Täna tööle tulles sõitsin taas vastu posti.
Ilm oli ilus ja soe, päike juba säras. Olin juba poolel teel, ületasin teed koos jalakäiaga (, siis ma ei pea ülekäigurajal ratta seljast maha tulema), sain tagasi kõnniteele ja lisasin kiirust. Ma ei mäleta enam, kas ma vaatasin midagi või jäin mõtlema, aga järgmisel hetkel nägin, et post, mille küljes on prühikast (teate küll, et rohelised prügikastid, mis postide küljes asuvad käele sobival kõrgusel), põrkab kohe minuga kokku.
Põrkaski. Hoobi sai ratas ja eesasuv korv.
Mina ja jalgratas maandusime asfaldil.
Kaks autot sõitis mööda, vaatasid, keegi nendest ei peatunud ega küsinud, kas ma abi vajan. Ainult see jalakäia tuli vaikselt ja uuris, kas ma ikka terve olen. Ütlesin, et pole hullu midagi, surusin hambad jalavalu tõttu kokku ja mõtlesin "kuidas ma küll homme olümpiajooksul osalen".
Ajasin end püsti, ajasin ratta ka püsti. seljakoti panin tagasi korvi, ei hakanud vaatama, kas seal kotis ka asjad terved on.
Sõitsin tööle. Aeg-ajalt käis kuskil midagi vastu. Tööle jõudes uurisin asja ja ilmelt probleemiks piduriklotsid, aga küll Härra need kodus ära timmib.
Käsivarsb veidi punetab, aga marrastust ei ole. Dressid said veidi tolmuseks, aga põlved ja nahk terve.
Küll aga jäi vasak jalg kuidagi õnnetult ja hüppeliigese piirkond valutab. Osakonda jõudes lasin kiirelt külmaspreid peale ja hiljem panin geeli ka. Lonkan veidi, kardan jalale astuda. Silmnähtavat turset ei ole. Pöiaga saan ringe teha, aga kükitades lööb jalga valu. Valu 4 palli 10st, isegi hea ju.
No vaatame, mis õhtuks on.
Homme on tõesti Olümpiajooks ja esialgne plaan oli seal 10km joosta kiiremini kui eelmisel aastal (aasta tagasi oli vist 65minutit). Lugesin hommikul meeldetuletus meili ja korraldust. Kirja lõpus oli kenasti välja toodud, et sooja lubatakse 25-30 C ja tuleks ikka joogipunktides juua, kanda peakatet ja sportida vastavalt tervisele, võimetele. Mõni aeg tagasi käisin +25 kraadiga sörkimas, üritasin tasakesi, aga min fr oli 150 ja pigem oli seal üle 160, kuigi ma tahtsin aeroobset trenni. Nii et kui tervis võimaldab, siis läbi ma selle jooksen, aga eesmärke see 60minutiga saada, ei hakka ma seadma. Kes teab, võib-olla pean hoopis kõndima hoopis.
Teate, mis selle vastu posti sõitmisega kõige hullem on?
Kas kaks jääb kolmandata??!
Täna hommikul Härra veel ütles: "Sõida ettevaatlikult." Mõni aeg tagasi küsisin talt, kas ta vahel muretseb ka minu pärast. Enda peas mõtlesin küll rohkem töökoha tõttu (sest kaks aastat tagasi läks ikka päris kaua aega, enne ta nõusse saamist, et võiksin siin asutuses ju proovida). Tema aga ütles hoopis, et muretseb siis, kui ma rattaga sõidan.
Nagu näha, siis on ka põhjust...
Thursday, May 22, 2014
Jõudsin ma täna koju. Sõin, vaatasin "Kirgede tormi" ja kell 18 otsustasin veidi pikutada. Pikutasingi veidi, aga kui silmad avasin, siis oli kell 19. Tahtsin veel pikutada, panin äratuse poole 20ks. Kui kell sai 19:31 lülitasin selle kinni, sest väsimus oli suurenenud ja tahtsin veel pikutada (magada).
Jah, nüüd lõpuks ajasin end voodist püsti. Õhtupäike, mis täna väga soe on, paistis aknast sisse otse voodile ja pooleldi teki all hallas päris palav. Tegelikult oli plaan mul jooksutiirule minna. Silmad aga tahavad väga kinni vajuda.
Tegelikult oli mul plaan sokisahtel korda teha, sorteerida, aga ei jõudnudki.
Jooksma ikka jõuan, kasvõi 2km.
Vot nii juhtub, kui valel ajal magama lähen.
edit: kuna väljas on endiselt +25, siis ma lähen üritan selle sokisahtli sisu ära sorteerida.
Wednesday, May 21, 2014
Laiskuse uss
Monday, May 19, 2014
Härra 25!
.
mõni vajus veidi viltu... aga jõudsid kenasti Härrani, kes soovis oma soovi (mida ta mulle ei öelnud) ja puhus küünlad ära. :)
Sunday, May 18, 2014
Närvivalu.
eile hommikul andis jalg veel veidi tunda, ag aüldiselt oli hea. Lonkamine kadus ning sain kenasti liikuda.
Seljaga pole aga lood sugugi paremaks läinud. Ainult voodis on hea (meil on hea sleepwelli madrats) ning kõvema (puidust) tooli peal istumisel pole ka väga viga. Ja seista saan muidugi. Aga diivanid ja pehmed toolid, raske neile istuda, veel raskem seal püsti saada. Hommikul üritasin põrandal võimelda, aga ebaõnnestusin. Kui üritan varbaid puudutada, siis ulatuvad sõrmed vaid põlvedeni, lihtsalt ei saa sealt edasi.
Tänasega saab täis 4 nädalat.
Päevaplaan.
- Napoleoni kook
- jooksma
- sõbrannaga jalutama
- koristamine
#53 perfect day
Mida muud vaja, kui ilusat päikselist ilma, rohelisust enda ümber, vaikust linnamürast ja mõnusat seltskonda.
Koju jõudes olin aga päris läbi omadega. Läksin kell 10 magama.
Saturday, May 17, 2014
Väike hädaline.
Juba tükk aega tagasi kirjutasin närvivalust, mis pesitseb alaseljas ja mööda jalga alla jookseb. Tol ajal jooksis see pigem alla mööda vasaku jalga. Pärast esmaspäevast jalgratta intsidenti sain põrutada ja peaaegu kadunud valu tuli tagasi. Kuigi hakkas vaikselt leebuma, siis eile ja täna on küll õudne olnud. Võtan ikka (ja jälle) ibumentini 400mgx3, aga vahel, kui see natukenegi valu vähemaks võtab, siis kipun ma seda unustama. Ma ei ole väga tubli tableti võtja. Eile õhtul oli parem jalg veidi kummaline, aga liikuda sain, lihtsalt oli raske. Mõtlesin, et uutest tallatugedest, ikka vajab ju harjumist. Käisin õhtul isegi sörkimas, tahtsin teha 5 kiiret kilomeetrit, aga organism oli väsinud ja jalad nagu pakud, nii et jooksin vaid 5 ja pulss oli isegi kõrge. Jalg oli justkui korras. Hommikul aga lonkasin, teatatud asendid väga valusad, samas hematoomi kuskil ei olnud, nikastanud ju polnud, hüppeliiges oli ka korras, aga ikka valulik ja ei saanud hästi jalale toetuda. Määrisin valuvaigistava geeliga. Samal ajal hädas seljaga, ei saa voodist püsti, ei saa diivanile, ei saa diivanilt püsti või toolilt. AInus hea asend on jalgratta seljas, tasakesi sõites ei jookse valu mööda paremat jalga alla ka (varem jooksis ju mööda vasakut!). Poole päeva peal avastasin, et parem jalg on ka veidi turses, aga hematoomi ega miskit, lihtsalt valulik ja turses. Närvivalu püsib, valuvaigistid ei mõju. Olen väike hädaline. Õnnetuks teeb, kui miski valutab ja korralikult liikuda ei lase.
Thursday, May 15, 2014
Vereanalüüsid.
Andmed mulle endale. Meeldib alles hoida. Võrrelda. Jälgida.
Hgb 139 (aasta tagasi 138) norm 117..153
Settekiirus 2.0 (aasta tagasi sama) norm <11mm/h
aasta tagasi oli neutropeenia, hetkel wbc normis 4,39 .. norm 3,5..8,8
Glükoos 5.0 (aasta tagasi ka 5,0) norm 4,1 – 6,1 mmol/L (plasmas) 3,5 – 5,5 mmol/L (täisveres). HbA1c oli aasta tagasi 5.2%
Kaltsium (ioniseeritud) 1,23 (aasta tagasi sama) norm 1,116...1,32)
Kaltsium 2,28 norm (2,15...2,55)
Transaminaasid normis.
Kolesterool 2,8 (aasta tagasi oli 2.9) norm on 2,9..6.1 ehk mul on hetkel isegi alla normi. sealt edasi HDL 1,36 (aasta tagasi sama, norm 1,00...2,70), LDL 1,38 (aasta tagasi 1,40, norm 1,20 ... 4,30). Hea kui kolesterool kõrge ei ole, aga kui see liiga madal on, siis on ka jama. Nii et võiks jääda selleks nagu see on. :) Triglütseriidid 0,43, mis on tsipa alla normi. Aasta tagasi oli 0,86 (norm 0,45...2,60).
Vitamiin D 77,7! Aasta tagasi oli 59,4. norm <75 WOW, olen isegi üle alumise normi saanud, olen seda üsna tublisti ka terve talv võtnud, aga tundub, et pean edasi võtma, sest kaltsiumi ainevahetuseks peaks see veidi kõrgem olema.
Ferritiin 19,3! aastaga langenud 10 pügalat. Aga siiski normis (13..150). Kaks aastat kenasti normis püsinud. Ei tea, mis jama see siis oli, et see vahepeal mul 2 peale kukkus...
Transferriini lahustuvad retseptorid 4,5 ehk veidi tõusnud (1,9...4,4). Aasta tagasi 3.8
Folaat 19.3 ehk normis, sedagi olen vahepeal pidanud juurde võtma.
Vitamiin B12 273, kenasti normis, lihasesse on need süstid üsna valusad.
PTH 4.02 normis, see on kõrvalkilpnäärme talituse näitaja.
Kui aeg hakkab otsa saama..
on vaja tegeleda selle ühe tähtsa asjaga. Sotsiaalelule paariks nädalaks kriips peale. Sarjadele paariks nädalaks kriips peale. Maaelule paariks nädalaks kriips peale. Pikale hommikule paariks nädalaks kriips peale.
Sellega võib küll motivatsioon kaduda.
Tuleb masendus peale.
Aga mis on olulisem?
Wednesday, May 14, 2014
Tallatoed.
Mõned arvud, protsendid täna ja aasta tagasi.
Aasta tagasi võeti mind ühte uuringugruppi. Käisin möödunud aastal juuni alguses vastuvõtul, nüüd siis täna ja aasta pärastootavad nad mind jälle. Põhjustest väga rääkida ei plaani, kes teab, see teab ja nii ongi. Mind aga huvitavad numbrid!
Möödunud aastal olin selleks ajaks juba sportimise jälle katki jätnud ning käisin vaid rattaga tööl. Sügiseni tegingi kerget sporti - rattaga tööle, vahel harva jooksin paar tiiru. Oktoobris läksin spordiklubisse, novembrist märtsini tegin rohkem jõusaali. Ja nüüd siis taas jalgratta jooksmise osakaal suurenenud, jõusaali osakaal vähenenud.
Lisaks röntgenile, kompuuteruuringule tehti ka densiomeetriat (luutiheduse uuring), mis lisaks vaatab ka keha rasvaprotsenti ja pidi olema kõige täpsem uuring. Saan võrrelda sellega, et märtsis käisin ühel sportlikul päeval, kui meil mõõdeti ka rasvaprotsenti jne, aga siis me seisime mingil kaalul ja hoidsime käsi sirgelt ees ja millegi küljes.
Näiteks mineraalaineid luus ühe ruutpsentimeetri kohta on mul 0,006 g/ruutcm rohkem. Ma arvan, et see on hea. Lülisambal on küll tihedus veidi vähenenud. Pildi peal tundub kõver ka :/
Aga palju positiivsem on see, et rasvaprotsent on vähenenud 5,5 võrra (selletõttu ka see spordijutu osa siin). Kg osas vähenenud rasvaosakaal peaaegu 5kg. Ja kui ma jutust ja tabelitest õigesti aru saan, siis lihasmassi on 2kg juurde tulnud.
Võrduseks see, et märtsis selle teise aparaadiga mõõdetuna, oli mu rasvaprotsent 7 võrra suurem kui täna. Mõtlesin ise ka tol korral, et naaaatukene liiga suur number ja no näed.
Paremal kehapoolel on mul 0,1% rasva rohkem kui vasakul. Ja aparaat näitas kaalu 900grammi rohekm kui hommikul mu kodune kaal. Pikkuselt olen 1cm lühemaks jäänud. Kaalun 3kg vähem kui juuni 2013.
Teisi toredaid numbreid ei saagi ma möödunud aastaga võrrelda, sest mul pole sellest ajast paberit.
Jään ootama vereproovide vastuseid ja ehk on seal ka midagi head ja positiivset. Tänane doktor oli sümpaatsem kui eelmine. Verd käisin andmas oma osakonna õe juures, sest muidu oleksin pidanud minema teise majja.
edit: lisan veel juurde selle, et pärast CT uuringut küsis üks tohter, et mis sporti ma teinud olen. Ma ehmatasin juba ära, et nüüd on midagi väga halvasti, aga tegelikult oli küsimus hoopis positiivses võtmes. Vastaisn, et ringtreening jõusaalis ja jooksmine ja jalgrattasport ja sõudespinning. Ütles, et mu vasakul on käeluu (ma ei ole enam kindel milline luu täpselt nendest) on selle järgi väga tugev ja kannataks 90kg kukkumist sellele vms (ma ei saanud täpselt aru, mis mõttes see 90kg on, aga nad olid positiivselt üllatunud).
Tuesday, May 13, 2014
Need fotoputkad.
Kui kaugemalt alustada, siis ärkasin hommikul ja väljas sadas üsna kõvasti. Alguses mõtlesin, et Härra viib mu tööle ja siis saan hiljem ARKist läbi minna. Vahepeal oli plaan juba bussiga minna, aga lõpuks läksin ikka Härraga. Sain kodus rahulikult lebotada.
Tööpäeva lõpus sadas ikka veel tihedat vihma ning töökaaslane poetas mind ARKi juures autost maha. Teine kolleeg oli mulle ilusa patsi pununud ja enda meelest nägin üsna kena välja. Eile õhtul veel käisin kosmeetiku juures, kus laisn värvida ka kulme ja ripsmeid. Ning ripsmed on ilusa kujuga.
Võtsin südame rindu ja läksin pildiputkasse juhilubadele uut pilti tegema. Tegin 2x3 pilti ära ja mõtlesin, et kohutav. Peegelpilt on ilus, aga foto kohutav. Lammutasin oma patsi ära, kammisin juukseid. Peegelpilt oli ilus, aga ftod taaskord kohutavad. Lõpuks ikka valisin seal midagi ja jäin oma numbrit ootama.
Muidugi ma hiljem mõtlesin, (okei, Härra ütles), et oleks võinud siis ju vana pildi jätta. Sellel pole tegelikult midagi viga. Selline ilmetu on, aga ma ei mõelnud selle peale üldse. Lisaks olin ka riigilõivust valesti aru saanud ja 6 eurot vähem raha üle kandnud. Selle sain seal sulas maksta ilma lisatasuta. Ja seegi oli moment, kui ma oleksin võinud koju minna ja seda kõike paberivaba ARKis teha ja vana pildi võtta, aga ei.
Ega midagi. Lihtsalt jään nüüd ootama ja lootma, et saan lähiaastatel juhiload uuesti välja vahetada... siis käin dokumendi pilte tegemas ja lasen need skännida.
Tõesti tuli sinna kohutav pilt. kõik 9 pilti olid kohutavad. Oleks ehk pidanud 3x3 veel proovima. Kusjuures id-kaardi pidiga olen ma üpriski rahul ja sellegi tegin seal putkas!
PS: Ilmataat on pöördunud!
#52 Sapiseep
Nii et kui järgmine kord mõned muud plekid ka on, siis otsin selle seebi ikka välja. Sokkidel hea kasutada :)
Monday, May 12, 2014
Risti vastu.
PPS: Härra ei saa kuidagi aru, kuidas mul õnnestus hommikul vastu aiaposti sõita .. ja ega ma ise ka ei saa.
#51 (kodune) Suitsukana
Härra maale on juba mõni aeg tagasi soetatud uus suitsuahi. Ning kuna kanakintse otstetakse ka suuremas koguses, siis tema isa vähemalt igal nädalal vist teeb suitsukana.
Oh kui hea see on! Värske, mahlane, hea! Ei mingit üleliigsed rasva. Kõik on hea. Ja siis ei kutsu enam üldse poodi seda tallegi suitsukanakintsu ostma ...
Soovitan asju ise teha :) Siis teate, mis seal sees on..
Olgu sinine see esmaspäev..
Saturday, May 10, 2014
Lõppastme koolitus läbitud.
Ärkasin hommikul ehmatusega kell 6. Vaatasin kella ja jäin mõtlema või ajan end püsti, sest 30 minuti pärast peab niikuinii ärkama ja tööle hakkama sättima. Olin ünsa õnnetu, sest tahtsin veel magada. Õnneks jäin mõtlema veidi kauemaks ning meenus, et täna on hoopis laupäev ja ma saan 1,5h veel magada. Kella kolmveerand üheksaks jõudsin juba Riiamäele, kus on OÜ Autokoolituse kontor/õpperuumid ja hetk hiljem jõudis sõbranna L. ka.
Kui klassiruumi juurde jõudsime ja õpetajaga kohtusime, siis millegi pärast küsis ta, kas me oleme õed. Vastasime taaskord eitavalt. Koolitusel oli meid kokku 7, üks noormees ei tudnud sugugi kella. Teemasid oli kolm, mis kõik olid omavahel seotud. Vaatasime mitmeid filme, kuulsime juhtumeid elust enesest, tegime veidi rühmatööd, kogusime tarkust ning aeg möödus üsna ruttu. Viie neiu seas oli kaks noormeest, üks nendest mulle head muljet ei jätnud. Rääkisime pauside ajal L-ga oma jutte ja plaane, too kuulas kõrvalt ja viskas vahepeal kommentaare vahele. Ma nääitleks naljaga ütlesin, et jõuame lõuna ajal veel shoppama ka minna (kes mind vähegi teavad, siis see pole sugugi mu lemmiktegevus ja üldiselt ma seda väga meelsasti ei tee (va välismaal)). Tema aga ei suutnud oma kõrvu uskuda, et meie ainult shoppamise peale mõtlema. Poetasin, et tegelikult mulle poodlemine ei meeldi. Selle peale tuli küsimus, kas ma olen mees... Dialoog oli tegelikult pikem, aga mingit meeldivat muljet ei jätnud. Kui me koolitusel oli juttu pikivahe hindamisest ning sellest, kuidas seda teha, siis õpetaja pakkus välja, et võib meile ka filmi näidata. Mina ütlesin, et võiks küll ning selle peale tundusin tema pilku ja nägin silmanurgast ta nägu, mis ei olnud hea. Pikivahe hindamine pole tõesti raske, aga miks mitte filmi vaadata? Ja mulle tundus (üsna kindlalt), et teised neiud tahtsid seda ka näha, aga nad ei olnud väga jutukad.
Sõbrannaga saime ökosõidule ühel ajal mindud, õpetaja paigutas nii, käis veel enne meie käest täpsustamas, kas meile nii sobiks. Niisiis saime me kella 12ks sööma minna ja valisime seal kõrval asuva Asian Chef'i. Kuigi toit maitses hästi (vütsin kana kastmes + tavalise aurutatud riisi), siis tõdesin, et ZenZen meeldib mulle rohkem, sest kana on huvitamates kastmetes. Magustoitu ei lubanud. Toit, mis alles jäin, võtsin koju kaasa (ja sõin just õhtusöögiks). Ökosõidule läksime kell 13 ja juhtus nii, et sõitsime L-ga täpselt sama ringi. Minul, naisterahvana, läheb uue autoga harjumiseks ikka aega, aga sõidu lõpuks polnudki enam nii võõras. Sõitsime üles Riiamäele, Ekraani juures vasakule ja edasi Võru tänavale paremale kuni uue viadukti ja ringini ning pöörasime Turu tänavale ja sõitsime kesklinna ja otse-otse kuni jõudsime uue sillani, mis viis meid Ujula Konsumi ringi juurde, kust läksime üles Narvamäele ja sealt paremale Puiestee tänavale ja sealt Selveri juurest paremale suurele Anneringile, ringilt sillale ja sillalt Kalevi tänavale ja munakivi tänavalt üles Tähe tänavale ja olimegi tagasi. Kuigi vahepeal sian kütusekulu kenasti 4,3 peale, siis lõpuks tuli liiter juurde.
Kella 24ks jõudsime Raadile ja siis hakkas küll hirmus. Oleks võinud pulsiöö ja kella endale peale panna. Ilm hakkas kiskuma vihale ja aeg-ajalt tibas veidi. Paljud tulevad libedasõidult tagasi "oh kui äge, läheks veel", kuigi lõpuks enam hirmus polnud, siis uuesti ikka minema ei kipu. Pärast pisikest teooriat läksime sõitma, olime L-ga ühes autos, tema alustas.
Esimene harjutus - takistusest möödumine. Kiirus 50km/h, kui õpetaja andis käega märku (kummalt poolt mööduda), siis sidur alla, hetk hiljem rool veerd paremale-vasakule, hetk hiljem rool otseks, kui takistusega kohakuti, siis rool teisele poole ja siis vaja saada rool otse. Oi me tegime piruette. Ma arvan, et kõik korrad, kui me mõlemad seda sõitsime. Kogu aeg küll põdrale otsa ei sõitnud, aga rooli ei suutnud me piisavalt kiiresti keerata ja nii me seal jääl pöörlesime ... endas süda taos ja ikka kartsime, et äkki läheb auto veel ümber ka. Ei läinud.
Teine harjutus - takistus on ees, pidurada ja mööduda (ise saime valida kummalt poolt). Kahel esimesel korral õnnestus see mul üsna hästi, pidurdasin hästi, sain mööda ka, aga siis vist ikka tegin pool tiiru autoga ka. Teooria oli sidur ja pidur täiega alla, siis pidur lahti, rool veerand paremale-vasakule, rool otse, rool teisele poole ja saada auto otse. Teooria on ju lihtne, kui oled möödas ja auto tagaots kisub ühele-teisele poole, siis keerad ka rooli samale poole, aga reaalselt liikus see auto nii ruttu, et minu käed nii ruttu ei käinud. Pidurdasime eest sain kiita.
Kolmas harjutus - kurv, tuleb seisma jääda. Märgi juures sidur ja pidur, pidur lahti, rool nõks vasakule, pidur alla, pidur lahti, pidur alla, pidur lahti. Ühel korral tuli see väga kenasti välja. Aga siis vist pidurdasin liiga ruttu järjest ja tegime veidi piruette ja lendasime seal jääl.
Libedust oli küllaga, lõpus hakkas ka hoovihma sadama. Kuulsime, kuidas VIP inimeste juhtidel on koolitus 6 päevane. Ükski naine seda Baltikumis veel läbinud ei ole ning nemad peavad külglibisemisest auto suutma välja tuua kiirusel 110km/h. Kui mõnel päeval hakkama ei saa, siis edasi ei pääse. Naisi on üritanud, aga nad on loobunud. Kolmandaks päevaks peab kolonnis (pikivahe 10m) mingit takistusülesannet läbima 70km/h kiirusega. Nii et kui keegi naine on ka huvitatud, siis minge ja proovige. Aga et välisministeeriumisse selle koha peale tööle saada, on vajalik ka relvaluba.
Lõpuks saime oma juhiload tagasi. Minu juhiloa pilti vaadates (ja mind vaadates), sain kommentaari, et olen alla võtnud. Näokuju on tõesti erinev, kui 2 aastat tagasi on pilt tehtud sirgete ühe pikkuste juustega, siis täna olid mul juuksed kinni, aga mulle endale tundub küll nägu ümaram, kui jooksed on järkus ja sees on lokk. Ja kilogrammidest rääkides peaksin ma samas kaalus olema või +/-1kg.
Kas te olete õed?
Totu
Järgmisel laupäeval on plaan külastada sünnipäevalast Eesti teises otsas. Pidasime Härraga plaani, rääkisime kellaaegadst ja vaatasime, millise sõiduvahendiga ja millal oleks mõistlik minna. Lõin aga lähte- ja sihtpunkti elron'i kodulehele sisse ja vaadates sõidu pikkust, siis jäi ikka varasem aeg. Seejärel vaatasin neid aegasid edasi ja viitasin, et tagasi sõidan selle või sellega.
.. ja ma ei vajutanud nupule "otsi ka tagasireisi".
ületöötanud totu.
Friday, May 9, 2014
Vastasin, et sagimist oli. Hommikul vihastasin ühe patsiendi peale
Härra: vaene patsient
M: Miks sa nii ütled
Härra: No kui sa vihastasid tema peale
M: Nii
Härra: Kui sa vihastad, siis sa ikka oled kuri ^^
Tegelikult ei olnud võib-olla vihastasin päris õige sõna, aga kuri olin küll. raske on tööd teha, kui koostööd ei ole patsient ise oma raviskeemist ei hooli.
Aga Härral on vist õigus ka. Ma ei vihasta eriti tihti. Mu närvirakud on mulle endale selleks liiga armsad. Aga kui ma vihastan, siis ma olen kuri. Kuri olen ma siis, kui mul öösel oma kodus olles magada ei lasta . Jap, siis olen tõesti kuri, kui olen väsinud, siis ma ei saa ise ka aru, kui kuri ma olen. Õnneks hommikuks läheb mööda.
Aga mõne asja peale lähen ikka põlema ka.
Aga ise pean ma ennast ikka rahulikuks inimeseks.
Ja kolleegid siin vähemalt peavad ka.
Dilemmat pole enam.
Kirjutasin, et kollektiiv plaanid juulis saarele puhkama minna üheks nädalavahetuseks. Meie Härraga ei teadnud, mida teha. Olukorra lahendas sõbranna pulmakutse, mis sattus täpselt sellele laupäevale. Ja sinna ei saa ju ometi minemata jätta (ei tahagi), ma ikka usun, et see on se eüks kord kui ta mehele läheb. Ja ma tahan juures olla koos Härraga.
Allkirjastatud.
Jäänud on üks pikk valve mais ja juunis umbes 30h tööd ja siis on kõik. 19.06.14 lõppeb selleks korraks leping haiglaga.
Wednesday, May 7, 2014
#50 Komplimendid
Tuesday, May 6, 2014
#49 Koorene lõhe(forelli)supp
Päevakaja.
Monday, May 5, 2014
Uus vaip.
Pilt on tehtud njuba hämaras toas telefoniga, selletõttu pole värvid väga hästi näha. Aga sobib väga hästi meie kardinate ja diivaniga(diivanikattega) ja meile ka meeldib. Nii pehme ja mõnus.
Sunday, May 4, 2014
Pühapäevased jutud.
Väljas sajab taaskord vihma, nii palju siis jooksmise plaanist, aga kui aus olla, siis tegelikult ei jõua ka hetkel. Jõudsin hommikul poole 9ks koju, valmistasin omleti, sõin ja pärast seda läksin Härra kõrvale magama. Mõtlesin, et magan tunnikese, sest ei taha nädala ainukest nn vaba päeva raisku lasta. Aga kui kell 10 äratus helises, siis läks see korduse peale seni kuni kell oli juba 11 läbi. Härra oli küll end üles ajanud ja tõi mulle kohvi voodi kõrvale, aga kohv minu und ja väsimust ära ei peleta. Selliseks teeb 24h tööd. Iseenesest polnud tööl väga hullu midagi. Naaberosakonnas aga vastupidi. Aga ega igav ka ei hakanud. Päeva naljakaim hetk oli see, kui kolleeg mul tooli alt ära lükkas, ise ei saanud ta sellest arugi, õnneks päris käpuli ei käinud. Lisaks on uued süsteemid ravimite manustamiseks, need, mida oleme oodanud juba paar aastat. Need, mis pidid elu kergemaks tegema. Sellised, kuhu ei teki õhumulle ja mis ei voola tühjaks. Meile tundub elu keerulisem, tekkisid õhumullid, süsteem tõmbas end korduvalt tühjaks ja üldiselt oli segadus kuidas ja kust midagi manustada. Hommikul jõudsin mõelda veel sellele, et kui me ei või seda kanüülist/portast/vms lahti ühendada, siis kuidas me saame vereproovi võtta? Minu päeva tipphetked olid muidugi need, kui ma ei sattunud patsiendi silmis just parimasse valgusesse, kuid keeldusin talle 37,2 C paracetamoli manustamast ja rääkisin, et see ei ole palavik. Sest ei olegi. Jah, sellise temperatuuriga võib üdini halb enesetunne olla, aga see ei ole palavik. Lisaks veel palju muud. Hiljem ta küll leebus minu suhtes, aga üldiselt arvas, et ma eriti helge pea ei ole ja peaksin ikka tegema seda, mida tema elutarkus ütleb. Õhtul hilja rääkis ta mulle veel oma raskest päevast, mille peale ma küsisin, kas see on sellepärast nii raske, et mina tööl olen ja tema õde olen. Lisaks nimetas mind kaitseingliks, sest tulen ja hakkan rääkima, kuidas üht ja teist ei tohi või pole hea, aga kaitseingel oli vist sarkasmiga? ega ma ei teagi. Ennast jälgides võin öelda, et jõin eile üle 3liitri vett ja mul oli ikkagi janu. Uskumatu. Leidsin ka kaks sotšnikku, millest ühtye pakkusin rõõmsalt kolleegile, sööma hakates selgus küll, et tema sai hooppis lihapiruka...
Tänaste plaanide hulku kuulus linnas (turul) käik, koristamine ja jooksmine. Linna ma jõudsin, lonkisin, mõtlesin küll, et mida ma sinna ronisin, aga sain turult forelli lõike (ehk homme teeme suppi), avaturult redist, käisin veel Maximas ja ostsin supikogu. Porrut polnud. Veepudel oli koju jäänud ja seetõttu otsisin vett, aga külmas polnudki ühtegi pudelit! Oleksin väga tahtnud bussiga ruttu koju saada, aga kõndisin ikka st lonkisin. Koristanud olen vaid kööki. Ja välja vaadates on jooksmine küsimärgi all. Ja homme algab taaskord pikk töönädal, mis hõlmab endast ka ühte 36h tööaeg.
Friday, May 2, 2014
Thursday, May 1, 2014
Plaanid ja tegelikkus.
Juba nädala alguses mõtlesin rõõmsalt, et neljapäeval on vaba, siis saab kodus toimetada, puhata. Lisaks saab ka väljas pikema tiiru sörkida, Jõudis kätte neljapäeval, ärkasin kolmveerand 11 ja tundusin, et olen veiid puhanud, kuid parema abaluu juurde lõi liigutades selline valu, et tegin vaid ai-ai. Püüdsin küll võimelda ja lasin härral NSAIDi määrida, aga väga paremaks pole see siiani läinud, õnneks on alaseljavalu järgi andnud. Tegin meile hommikuks pannkooke - härrale juustuga ja endale ühe kohupiimaga. Väljas sadas, mõtlesin, et küll jääb järgi. Käisime poes, sest juba mitu päeva polnud eriti külmkapis süüa olnud (paar korda astas juhtub ka meil seda), väljas sadas nii kõvasti, et ma lausa jooksin auto juurde. Hiljem käisid sõbrad korra läbi. Ma vahepeal ikka vaiskelt toimetasin ja koristasin. Triikisin lõpuks värvilist pesu ja voodiriideid, mis olid nädalavahetuse peo tõttu tunduvalt rohkem kui tavaliselt. Vaheeal tegin šnitslit, mida saame süüa ka homme ja vaatasime Arrow kõige värskema osa ära - ma vaikselt kogu age lootsin, et vihm jääb järgi ja maapind muutu veidi kuivemaks. Seda ikka ei juhtunud. Läksin siis lõpuks pessu, mida plaanisin muidu pärast jooksmist teha, tulen pesust ära ja väljas paistab juba päike pilve tagant ja ei piiskagi ..
ehk näkkab homme õhtul paremini.
Eile jõudsin koju umbes kella neljaks, sest saime töölt tunnike varem tulema. Leidisn midagi süüa, jõin kohvi ja tundsin, et olen pärast päeva-öö-päeva-tööd nii väsinud, et pikutaks enne teatrit veidi. Härra tuli ka. Pani äratuse poole 18ks. Alguses muidugi und ei tulnud, aga siis ilmselt ikka tuli. Ärkasin ühel hetkel, ilmselt tänu sellele, et olin kohvi joonud, tahtsin pissile minna. Kell oli paar minutit juba kuus läbi. Äratusest ei teanud ma midagi. Härra mainis, et mina olin äratuse kinni pannud ja edasi maganud, aga ta ei hakanud muretsema, sest küll ma üles ärkan, hommikuti ju ärkan. Hallo?? Hommikuti ei ärka ma tunnisest uinakust, mida teen pärast rohkem kui ööpäevast tööl olekut. Oh jah. : )
Ma ise muigan ka oma lauseehituse üle ... kuidas see Rootsis elamine sai sellised jäljed mu emakeelde jätta??!
Sportlik kevad
Aprilli alguses oli Parkmetsajooks 7km
Ja enne suve veel kolm üritust:
Alma Linnasprint, oli vist 14. mai õhtupoolikul, sinna lähen töökaaslasega, lühike orienteerumine kesklinnas.
24. mai Olmüpiajooks 10km - tahan paremat aega kui möödunud aastal
1.juuni Tartu Rattaralli 70km ehk lühem rada. Möödunud aastal oli mingi 64km .. tahaks sel aastal kiirem olla, kui olin siis, aga kui km on rohkem? Igal juhul ma sel aastal olen selleks rohkem valmistanud (ja valmistun) kui möödunud aastal, kui käisin vaid rattaga tööle (10km päevas) ja üks kord sõitsin ühel päeval ka mingi 20km.
Kaugemas tulevikus on Suvejooks 10km ja Novembrijooks. Rattamaratonile ma ei lähe, pole sellist ratast ja tervslikku seisundit, mis lubaks mul maastikul rattaga mütata. Jookse on muidugi veel palju kõikjal tulemas, aga üle Eesti ma sõitma ei hakka ja päris kulukas on ka. Juuli keskel on Võsul näiteks Südasuve maraton/jooks, kuhu võiks ju minna. Sellistele väga rahvarohketele jooksutele nagu SEB sügisjooks ei hakka üldse trügima. Täna joostakse Viljandis ümber järve.
Tõukerattamaratonile tahaks minna: http://www.kauguveski.ee/t%C3%B5ukerattamaraton/ Aga 20km tundub päris pikk maa, kui kogemust ei ole ja oskan tõugata vaid parema jalaga.
Jooksmisega on asi kehvem ... pole jälle ammu kappamas käinud, aga täna proovin minna. Vaikselt olen otsustanud ka spordiklubiga pausi teha ja toimetan oma trenne kodus.