Jälle üks nädal mööda saamas. Muidugi kõige magusam osa on veel ees, aga kuna ma homme olen tervelt 24h tööl, siis pühapäev ei tundugi nii magus. Plaan koristada, turul käia ja sporti teha, aga taaskord ei luba väga ilusat ilma. Veel mõni aeg tagasi (kas pool aastat või aasta tagasi) mõtlesin, et mis see 1 öövalve nädalas siis ära ei ole, selle 34-36h jutti töötamise kannatab ära ja seejärel saab ju puhata. Tõde, minu puhul muidugi, on see, et pole see nii lihtne midagi. Kui umbes 26-28h n tööpäevast möödas, tuleb selline väsimus, et raske on silmi lahti hoida ja mõte ei tööta hästi, lisaks on kogu aeg jahe. Ei aita kohv, tee ega söömine. Mõte on aeglane. Kõik ei tule kohe meeldegi. Koju on muidugi hea jõuda, suurepärane oleks ka kohe magama minna, aga ometi on vaja veidi toimetada ja samas on ka kõht meeletult tühi. Ja seetõttu läheb uni veidi ära ja üleväsimus süveneb ja voodisse jõudes ei tule enam und ja hommikul ärkad ikka väsinuna. Mul on iga kuu selliseid valveid olnud 1 või 2, sest suurem osa on ikka nädalavahetustel. Töötada reede päeva + siis 24h haiglas on kergem variant, sest lõpetad ühes kohas töö ja kohaned uues kohas, uut ümberkohanemist ei tule. Ja sellised päevad löövad terve mu nädala sassi, eriti kui see valve on nädala keskel. Sellest ei taastu sugugi ühe ööga, kui saab magada 6-8h. Kuidas ma sain nii totu olla ja mõelda, et pole hullu midagi? Õpin ikka iga päev midagi...

Teen hetkel šnitsleid, nii maistvad. Kuigi muidu me kasutame ulukiliha, siis šnitsleid teen ma meelsamini sealihast. Kasutan oma ema nippi - esiteks on kodune riivsai/leib ehk kui saia, leiba üle jääb, siis purustan selle ja ksutan seda, purustamiseks kasutan saumiksri lisaotsikuid; ning teiseks ei maitsesta ma liha, vaid seda munasegu, nende maitseainetega, mida leian, üldjuhul ka hakklihamaitseainet (hakklihal ei kasuta ma seda kunagi). Liha tuleb mahlane ja maitsev. Alguses küpsetan kaane all. Seejärel kaaneta.

Aga nüüd ma lõpetan oma kohvi ja lähen lippan veidi Tammel.