Ärkasin hommikul ehmatusega kell 6. Vaatasin kella ja jäin mõtlema või ajan end püsti, sest 30 minuti pärast peab niikuinii ärkama ja tööle hakkama sättima. Olin ünsa õnnetu, sest tahtsin veel magada. Õnneks jäin mõtlema veidi kauemaks ning meenus, et täna on hoopis laupäev ja ma saan 1,5h veel magada. Kella kolmveerand üheksaks jõudsin juba Riiamäele, kus on OÜ Autokoolituse kontor/õpperuumid ja hetk hiljem jõudis sõbranna L. ka.
Kui klassiruumi juurde jõudsime ja õpetajaga kohtusime, siis millegi pärast küsis ta, kas me oleme õed. Vastasime taaskord eitavalt. Koolitusel oli meid kokku 7, üks noormees ei tudnud sugugi kella. Teemasid oli kolm, mis kõik olid omavahel seotud. Vaatasime mitmeid filme, kuulsime juhtumeid elust enesest, tegime veidi rühmatööd, kogusime tarkust ning aeg möödus üsna ruttu. Viie neiu seas oli kaks noormeest, üks nendest mulle head muljet ei jätnud. Rääkisime pauside ajal L-ga oma jutte ja plaane, too kuulas kõrvalt ja viskas vahepeal kommentaare vahele. Ma nääitleks naljaga ütlesin, et jõuame lõuna ajal veel shoppama ka minna (kes mind vähegi teavad, siis see pole sugugi mu lemmiktegevus ja üldiselt ma seda väga meelsasti ei tee (va välismaal)). Tema aga ei suutnud oma kõrvu uskuda, et meie ainult shoppamise peale mõtlema. Poetasin, et tegelikult mulle poodlemine ei meeldi. Selle peale tuli küsimus, kas ma olen mees... Dialoog oli tegelikult pikem, aga mingit meeldivat muljet ei jätnud. Kui me koolitusel oli juttu pikivahe hindamisest ning sellest, kuidas seda teha, siis õpetaja pakkus välja, et võib meile ka filmi näidata. Mina ütlesin, et võiks küll ning selle peale tundusin tema pilku ja nägin silmanurgast ta nägu, mis ei olnud hea. Pikivahe hindamine pole tõesti raske, aga miks mitte filmi vaadata? Ja mulle tundus (üsna kindlalt), et teised neiud tahtsid seda ka näha, aga nad ei olnud väga jutukad.
Sõbrannaga saime ökosõidule ühel ajal mindud, õpetaja paigutas nii, käis veel enne meie käest täpsustamas, kas meile nii sobiks. Niisiis saime me kella 12ks sööma minna ja valisime seal kõrval asuva Asian Chef'i. Kuigi toit maitses hästi (vütsin kana kastmes + tavalise aurutatud riisi), siis tõdesin, et ZenZen meeldib mulle rohkem, sest kana on huvitamates kastmetes. Magustoitu ei lubanud. Toit, mis alles jäin, võtsin koju kaasa (ja sõin just õhtusöögiks). Ökosõidule läksime kell 13 ja juhtus nii, et sõitsime L-ga täpselt sama ringi. Minul, naisterahvana, läheb uue autoga harjumiseks ikka aega, aga sõidu lõpuks polnudki enam nii võõras. Sõitsime üles Riiamäele, Ekraani juures vasakule ja edasi Võru tänavale paremale kuni uue viadukti ja ringini ning pöörasime Turu tänavale ja sõitsime kesklinna ja otse-otse kuni jõudsime uue sillani, mis viis meid Ujula Konsumi ringi juurde, kust läksime üles Narvamäele ja sealt paremale Puiestee tänavale ja sealt Selveri juurest paremale suurele Anneringile, ringilt sillale ja sillalt Kalevi tänavale ja munakivi tänavalt üles Tähe tänavale ja olimegi tagasi. Kuigi vahepeal sian kütusekulu kenasti 4,3 peale, siis lõpuks tuli liiter juurde.
Kella 24ks jõudsime Raadile ja siis hakkas küll hirmus. Oleks võinud pulsiöö ja kella endale peale panna. Ilm hakkas kiskuma vihale ja aeg-ajalt tibas veidi. Paljud tulevad libedasõidult tagasi "oh kui äge, läheks veel", kuigi lõpuks enam hirmus polnud, siis uuesti ikka minema ei kipu. Pärast pisikest teooriat läksime sõitma, olime L-ga ühes autos, tema alustas.
Esimene harjutus - takistusest möödumine. Kiirus 50km/h, kui õpetaja andis käega märku (kummalt poolt mööduda), siis sidur alla, hetk hiljem rool veerd paremale-vasakule, hetk hiljem rool otseks, kui takistusega kohakuti, siis rool teisele poole ja siis vaja saada rool otse. Oi me tegime piruette. Ma arvan, et kõik korrad, kui me mõlemad seda sõitsime. Kogu aeg küll põdrale otsa ei sõitnud, aga rooli ei suutnud me piisavalt kiiresti keerata ja nii me seal jääl pöörlesime ... endas süda taos ja ikka kartsime, et äkki läheb auto veel ümber ka. Ei läinud.
Teine harjutus - takistus on ees, pidurada ja mööduda (ise saime valida kummalt poolt). Kahel esimesel korral õnnestus see mul üsna hästi, pidurdasin hästi, sain mööda ka, aga siis vist ikka tegin pool tiiru autoga ka. Teooria oli sidur ja pidur täiega alla, siis pidur lahti, rool veerand paremale-vasakule, rool otse, rool teisele poole ja saada auto otse. Teooria on ju lihtne, kui oled möödas ja auto tagaots kisub ühele-teisele poole, siis keerad ka rooli samale poole, aga reaalselt liikus see auto nii ruttu, et minu käed nii ruttu ei käinud. Pidurdasime eest sain kiita.
Kolmas harjutus - kurv, tuleb seisma jääda. Märgi juures sidur ja pidur, pidur lahti, rool nõks vasakule, pidur alla, pidur lahti, pidur alla, pidur lahti. Ühel korral tuli see väga kenasti välja. Aga siis vist pidurdasin liiga ruttu järjest ja tegime veidi piruette ja lendasime seal jääl.
Libedust oli küllaga, lõpus hakkas ka hoovihma sadama. Kuulsime, kuidas VIP inimeste juhtidel on koolitus 6 päevane. Ükski naine seda Baltikumis veel läbinud ei ole ning nemad peavad külglibisemisest auto suutma välja tuua kiirusel 110km/h. Kui mõnel päeval hakkama ei saa, siis edasi ei pääse. Naisi on üritanud, aga nad on loobunud. Kolmandaks päevaks peab kolonnis (pikivahe 10m) mingit takistusülesannet läbima 70km/h kiirusega. Nii et kui keegi naine on ka huvitatud, siis minge ja proovige. Aga et välisministeeriumisse selle koha peale tööle saada, on vajalik ka relvaluba.
Lõpuks saime oma juhiload tagasi. Minu juhiloa pilti vaadates (ja mind vaadates), sain kommentaari, et olen alla võtnud. Näokuju on tõesti erinev, kui 2 aastat tagasi on pilt tehtud sirgete ühe pikkuste juustega, siis täna olid mul juuksed kinni, aga mulle endale tundub küll nägu ümaram, kui jooksed on järkus ja sees on lokk. Ja kilogrammidest rääkides peaksin ma samas kaalus olema või +/-1kg.
Kas te olete õed?
No comments:
Post a Comment