Ma olen antud hetkel rõõmus, et ma sügisel uuesti kooli läinud, sest muidu oleksin ma aasta pärast sellise solukorras nagu mu Härra on täna (on homme, ülehomme, üleülehomme ja on olnud eelnevad nädalad). Tundub, et neil võivad olla koolis väga pädevad juhendajad projekteerimiseks, seletuskirjaks, aga ülejkäänud kirjaosa ei huvita neid nagu sugugi. Minu arvates on ikka õige nii, et juhdanajaga vaadatakse ka eesmärgid ja ülesanded/küsimused üle, aga nemad peavad kõik oma peaga tegema ja sissejuhatus/kokkuvõtet juhendajad ei loegi. Lisaks magistritöö juhend on selline poolik. Ja miks on koolides nii erinevad nõuded kasutatud kirjandusele? (okei, v-o niii erinev ei ole, aga keeruline ikka).
Eile üritasime Härrale kirjutada valmis kokkuvõtte, et keegi sõber aitaks seda tõlkida, ning sissejuhatuse. Aga me ei olnud väga hea tiim. Mina olen selline, et ma kirjutan kõik mõtted paberile (loen juhendit ja vastavalt sellele tulevad siis laused selle kohta, mis mingis osas olemas peab olema). Aga Härra on selline, et tema mõtleb pikalt, sest ta tahab, et tules kohe see üks ja õige lause. Ja mina ei suuda kannatlikult 15 ja rohkem minuteid tema kõrval vaikselt istuda ja oodata nüüd lauset, mis on tema lõputöö eesmärk. Pealegi mulle tundub loogiline, et kui ta seda mitu kuud teinud on, siis peaks eesmärgi sõnastus juba olemas olema. Ja siis hakkasin mina pahandama, et ta võiks ju midagigi öelda, sest see ei pea ju nii jääma, aga ta peab ju teadma, millest ta oma töö teinud on ja kui raske on siis midagu valmis kirjutada??!! (tegelikult ma mäletan omast kogemusest, et muidugi on raske! aga mul oli väga hea juhendaja, kellega me korduvalt ka kõik teised osad peale sisu läbi vaatasime ja parandasime). Ja tema oli kurb, et mina pahandaisn, sest tema ju ei oska ja selle pahandamisega ma ei aita ka teda. Tegelikult pahandada ei tahtnudki, aga mu hääletoon läheb selliseks, et tundub küll, et ma pahandan, aga ma ei oska ka muud teha, sest süda hüppab rinnus ja ma lähen kohal istumisest ja vaikusest närviliseks... Aga me lahendasime olukorra nii, e ma läksin teise arvuti taha ja kirjutasin enda moodi sissejuhatuse, sest kuigi ma kõrvalt veidi olen kuulnud, siis tegelikult ei tea ma sellest ehitusest mitte midagi ja raske on siis midagi asjalikku kirjutada. Tema samal ajal pani enda tarkasid lauseid kirja. Paraku valmis me ei saanud, aga täna on viimane aeg see ära teha.
Kasutatud kirjanduse loendi sain kenasti valmis. Oh neid määruseid ja seaduseid.
Ja vaatasime veel eelnevaid magistritöid .. seinast-seina. Mõnel sissejuhatus pool lehekülge! Mõnel ingliskeelne kokkuvõtte kaks (!!) lehekülge. Ja tundub tõesti, et juhendaja neid ei loegi ...
äkki ei loe komisjon ja retsensent ka?!
No comments:
Post a Comment