Ärkasin juba öösel kõhuvalu tõttu, aga tühja kõhu peale valuvaigistit ei võtnud. Hommikul ei jäänud aga muud üle, ei saanud eriti liikuda ja nii see hommik venis. Sain kodus väljas alles pool 8. Olin jõudnud raudteejaama ette, kui avastasin, et töötõendit ei ole ning pöörasin rattaga ümber. Läksin üle vöötraja ja kui saarekeselt teele läksin, siis kukkus lenksu külest rattakompuuter maha. Ilmselt oli halvasti kinni. Pöörasin kohe otsa ringi, olin endiselt vöötrajal, aga auto arvas, et seisma ei jää, sest olen veel liiga kaugel (?) ja sõitsin aparaadist muidugi üle.
No mis seal ikka. Olin selline tellinud swedpanga punktide eest ja töötas teine hästi. Läksin koju tagasi, leidsin tõendi ja asusin uuesti teele.
Seejärel sõitsin vastu aiavärava posti...
lihtsalt niisama... lihtsalt. Hoog oli väike, aga põrutada sain. Selle põrutuse peale tuli tagasi uus seljavalu, mis nüüd pole närvivalu. Istub seal alaseljas ja ära ei kao. Valuvaigistid ka ei mõju.
Tööle jõudsin õnneks paar minutit enne kaheksat.
Isegi üks patsient, kellega arvasin, et jälle tekib probleeme, nägu mu näost vist (ja toolilt tõustes), et selg ikka väga valutab ja oli rõõmus ja rõõsa..
No comments:
Post a Comment