Päevakaja.

Viimaste päevade külm tuul oleks nagu luudest läbi läinud. Käes on mai ja väljas on jäine tuul. Täna lõuna ajal sadas isegi veidi lund. Ma olen endiselt hädas oma seljavaluga, nüüdseks juba üle nädala. Vahepeal olid juba paremad päevad, aga nüüd jookseb jälle valu vasakul alla kannani. Olen määrinud kõikvõimalike salvidega, mis mul kodus on (ja mul on neid ikka), kannan Härra seljasoojendus vööd, olen proovinud doclofenaci plaastreid, võtnud valuvaigisteid, kui valu on väljakannatamatu, aga need ei mõju, olen võimlenud ja võimlen, aga mõned liigutused teevad vaid valu, aga pole ju lihast, mida venitada ja tõmmata, sest kui valu mööda jalga alla jookseb, siis on tegu närvivaluga. Vahepeal käib selline valusööst läbi, et vasak jalg tahab alt ära kaduda. Ilmselt närvipõletik? Käisin apteegis ja ostsin ibumentini, sest kodus mul seda eriti pole (mõned 600mg ehk isegi kuskil on) ja kangemaid (nt diclofenaci) ma väga võtta ei taha. Üldse ei taha maole (ja maksale) seda koormust anda, sest alles ma sõin valuvaigisteid 2,5 kuud järjest, aga pole midagi teha. Pean mingi 5 või 7 päeva proovima ja kui siis ka ei aita, on minu mõistus otsas. Kõige raskem on toolilt/diivanilt/voodilt tõusmine. Liikuda ma saan. Joosta isegi hästi. Käisin täna trenniski ja siis oli justkui parem, tegime harjutusi ka alaseljale, mida ma kodus jätkasin. Aga see näriv ja kohati terav valu teeb meele kurvaks ja hävitab närvirakke.

Käisin eile õhtul jooksutiirul. Esialgu üldse ei viitsinud. Väljas oli +1 ja kõle tuul. Aga kella 21 paiku vedasin end välja. Joksin 5km 30min11sek ehk uus isiklik parim aeg. Oleks saanud ka 30min, aga korra tuli pael lahti (kuskil poole maa peal) ja sinna need sekundid kadusid. Pulss oli muidugi umbes 174x', mis on liiga kiire ja sellisega ma 10km joosta ei jõua. Aga tahaksin 10km alla 1h joosta. Võimatu see pole. Aga nüüd esialgu võtan tempot aeglasemaks ja jooksen pikemalt ja püüan pigem lõike kiiremini joosta. Koju ma jalutasin, lõpuks hakkas siis ka külm. Lisaks juhtusin veel kokku ühe sõbra emaga, kellega jäime vihma ja tuule kätte jutustama. Õnneks sain kodus sooja duši alla joosta.

Need kaks tööpäeva on ka hirmus kiiresti möödunud. Nagu kuu alguses ikka, siis on väga palju paberitööd. Kergemaks teeb asja see, et kõik ei ole tähtajalised asjad. Aga samas ei tohi neid unustada ja kui need kuhjuma hakkavad, siis on lõpuks ikka jama. Kollektiiv plaanib juulis Kihnu veidi puhkama minna + väike koolitus. Pere/kaaslased/lapselapsed saab kaasa võtta. Mõte on imehea, aga seda kõike peab praegu juba planeerima. Kuigi ma väga tahaks minna ja me Härraga mõtlesime ka, et peaksime sel suvel kuskil saarel käima, sest välismaale me ei jõua, siis seda kõike üle 3 kuu etteplaneerida on meie jaoks hetkel liig. Lisaks on tegemist minu puhkuse viimase nädalavahetusega... ja pärast puhkust teen ma kokku pmst 3 inimese tööd (sh enda). Kui ma sellele mõtlen, siis see juba praegu tekitab mulle stressi.

 Eile sain kirja Kliinikumist. Möödunud aastal osalesin ühes uuringus, veidi pikemaajalisem uuring ning seetõttu kutsuti mind tagasi. Visiit võtab taaskord umbes 2h. Tehakse vereproove ja muid teste. Päris huvitav selles suhtes, et kuidas vereproovid ja ja muu on muutunud selle ajaga. Kindlasti palun, et nad analüüside vastused mulle emaili teel edasi saadaksid. Nad pakkusid just selle päeva välja, kui plaanisin oma vaba päeva tagasi võtta ja lähengi siis. Homikul vara, kell 8 juba, aga pole viga. Teine variant oli Härra sünnipäeval - ei, siis ma olen Härraga kodus ja sööme kooki ja lähme Kalarestorani.

Härra käis eile sõbraga autosid vaatamas. Mõni variant isegi tekkis.