Väljas sajab taaskord vihma, nii palju siis jooksmise plaanist, aga kui aus olla, siis tegelikult ei jõua ka hetkel. Jõudsin hommikul poole 9ks koju, valmistasin omleti, sõin ja pärast seda läksin Härra kõrvale magama. Mõtlesin, et magan tunnikese, sest ei taha nädala ainukest nn vaba päeva raisku lasta. Aga kui kell 10 äratus helises, siis läks see korduse peale seni kuni kell oli juba 11 läbi. Härra oli küll end üles ajanud ja tõi mulle kohvi voodi kõrvale, aga kohv minu und ja väsimust ära ei peleta. Selliseks teeb 24h tööd. Iseenesest polnud tööl väga hullu midagi. Naaberosakonnas aga vastupidi. Aga ega igav ka ei hakanud. Päeva naljakaim hetk oli see, kui kolleeg mul tooli alt ära lükkas, ise ei saanud ta sellest arugi, õnneks päris käpuli ei käinud. Lisaks on uued süsteemid ravimite manustamiseks, need, mida oleme oodanud juba paar aastat. Need, mis pidid elu kergemaks tegema. Sellised, kuhu ei teki õhumulle ja mis ei voola tühjaks. Meile tundub elu keerulisem, tekkisid õhumullid, süsteem tõmbas end korduvalt tühjaks ja üldiselt oli segadus kuidas ja kust midagi manustada. Hommikul jõudsin mõelda veel sellele, et kui me ei või seda kanüülist/portast/vms lahti ühendada, siis kuidas me saame vereproovi võtta? Minu päeva tipphetked olid muidugi need, kui ma ei sattunud patsiendi silmis just parimasse valgusesse, kuid keeldusin talle 37,2 C paracetamoli manustamast ja rääkisin, et see ei ole palavik. Sest ei olegi. Jah, sellise temperatuuriga võib üdini halb enesetunne olla, aga see ei ole palavik. Lisaks veel palju muud. Hiljem ta küll leebus minu suhtes, aga üldiselt arvas, et ma eriti helge pea ei ole ja peaksin ikka tegema seda, mida tema elutarkus ütleb. Õhtul hilja rääkis ta mulle veel oma raskest päevast, mille peale ma küsisin, kas see on sellepärast nii raske, et mina tööl olen ja tema õde olen. Lisaks nimetas mind kaitseingliks, sest tulen ja hakkan rääkima, kuidas üht ja teist ei tohi või pole hea, aga kaitseingel oli vist sarkasmiga? ega ma ei teagi. Ennast jälgides võin öelda, et jõin eile üle 3liitri vett ja mul oli ikkagi janu. Uskumatu. Leidsin ka kaks sotšnikku, millest ühtye pakkusin rõõmsalt kolleegile, sööma hakates selgus küll, et tema sai hooppis lihapiruka...
Tänaste plaanide hulku kuulus linnas (turul) käik, koristamine ja jooksmine. Linna ma jõudsin, lonkisin, mõtlesin küll, et mida ma sinna ronisin, aga sain turult forelli lõike (ehk homme teeme suppi), avaturult redist, käisin veel Maximas ja ostsin supikogu. Porrut polnud. Veepudel oli koju jäänud ja seetõttu otsisin vett, aga külmas polnudki ühtegi pudelit! Oleksin väga tahtnud bussiga ruttu koju saada, aga kõndisin ikka st lonkisin. Koristanud olen vaid kööki. Ja välja vaadates on jooksmine küsimärgi all. Ja homme algab taaskord pikk töönädal, mis hõlmab endast ka ühte 36h tööaeg.
No comments:
Post a Comment