Tööl olles mõtlesin nende postide üle ning ei mõistnud, kuidas see ikkagi võimalik on. Kolmandat korda üldse ei oota. Ja siis meenus ka vastu ukseklaasi kõndimine. Äkki võib selle ka postiks lugeda ja siis ongi kolm täis ja rohkem ma selline totu ei ole?
Kuna ma tööl lõunal ei käi teises majas, siis polnud mul terve päev otsa ka asja alumisele korrusele või maja peale. Veidi pärast 16, tööpäeva lõpus, aga siiski oli. Koridoris lonkisin veidi, aga üldiselt polnud jalal viga. Aga trepist allaminek oli viga. Õnneks õppisin ruttu.
Vahepeal palusin kolleegi, et ta ütleks mulle, et mu jalg ei ole turses. Ta oli veiid hädas, kuid saab öelda, et ei ole, kui ikkagi on? Pahkluu juurest veidi turses, aga ei midagi hullu.
Härrale olin hommikul saatnud lühikese emaili "sõitsin vastu posti :(". Aga ta oli nii ametis koolitööga, et ei vaadanudki emaili. Kui mina aga koju jõudsin, siis ta sai kohe mu näost aru, et ma olin jälle millegagi hakkama saanud. Ise ma veel kiitsin, et mul marrastusi ja hematoome ei ole, tema küll leidis mu jalalt sinika.
Käisin korra linnas jalutamas. Tahtsin ka veidi ilusat ilma nautida ja samas vaadata, mis mu jalg teeb. Jalal polnud viga. Trepid ikka ei meeldi. Jooksusamme ma ei üritanudki.
Ma ei tea veel, mis ma 12h pärast teen. Pean mõtlema ka sellele, et 1.06 rattaralli ja jalale ei tohi liiga teha.
No comments:
Post a Comment