Vastu posti vol2.

Just nii ongi, pealkiri ei valeta sugugi. Täna tööle tulles sõitsin taas vastu posti.

Ilm oli ilus ja soe, päike juba säras. Olin juba poolel teel, ületasin teed koos jalakäiaga (, siis ma ei pea ülekäigurajal ratta seljast maha tulema), sain tagasi kõnniteele ja lisasin kiirust. Ma ei mäleta enam, kas ma vaatasin midagi või jäin mõtlema, aga järgmisel hetkel nägin, et post, mille küljes on prühikast (teate küll, et rohelised prügikastid, mis postide küljes asuvad käele sobival kõrgusel), põrkab kohe minuga kokku.

Põrkaski. Hoobi sai ratas ja eesasuv korv.

Mina ja jalgratas maandusime asfaldil.

Kaks autot sõitis mööda, vaatasid, keegi nendest ei peatunud ega küsinud, kas ma abi vajan. Ainult see jalakäia tuli vaikselt ja uuris, kas ma ikka terve olen. Ütlesin, et pole hullu midagi, surusin hambad jalavalu tõttu kokku ja mõtlesin "kuidas ma küll homme olümpiajooksul osalen".

Ajasin end püsti, ajasin ratta ka püsti. seljakoti panin tagasi korvi, ei hakanud vaatama, kas seal kotis ka asjad terved on.

Sõitsin tööle. Aeg-ajalt käis kuskil midagi vastu. Tööle jõudes uurisin asja ja ilmelt probleemiks piduriklotsid, aga küll Härra need kodus ära timmib.

Käsivarsb veidi punetab, aga marrastust ei ole. Dressid said veidi tolmuseks, aga põlved ja nahk terve.

Küll aga jäi vasak jalg kuidagi õnnetult ja hüppeliigese piirkond valutab. Osakonda jõudes lasin kiirelt külmaspreid peale ja hiljem panin geeli ka. Lonkan veidi, kardan jalale astuda. Silmnähtavat turset ei ole. Pöiaga saan ringe teha, aga kükitades lööb jalga valu. Valu 4 palli 10st, isegi hea ju.

No vaatame, mis õhtuks on.

Homme on tõesti Olümpiajooks ja esialgne plaan oli seal 10km joosta kiiremini kui eelmisel aastal (aasta tagasi oli vist 65minutit). Lugesin hommikul meeldetuletus meili ja korraldust. Kirja lõpus oli kenasti välja toodud, et sooja lubatakse 25-30 C ja tuleks ikka joogipunktides juua, kanda peakatet ja sportida vastavalt tervisele, võimetele. Mõni aeg tagasi käisin +25 kraadiga sörkimas, üritasin tasakesi, aga min fr oli 150 ja pigem oli seal üle 160, kuigi ma tahtsin aeroobset trenni. Nii et kui tervis võimaldab, siis läbi ma selle jooksen, aga eesmärke see 60minutiga saada, ei hakka ma seadma. Kes teab, võib-olla pean hoopis kõndima hoopis.

Teate, mis selle vastu posti sõitmisega kõige hullem on?

Kas kaks jääb kolmandata??!

 

Täna hommikul Härra veel ütles: "Sõida ettevaatlikult." Mõni aeg tagasi küsisin talt, kas ta vahel muretseb ka minu pärast. Enda peas mõtlesin küll rohkem töökoha tõttu (sest kaks aastat tagasi läks ikka päris kaua aega, enne ta nõusse saamist, et võiksin siin asutuses ju proovida). Tema aga ütles hoopis, et muretseb siis, kui ma rattaga sõidan.

Nagu näha, siis on ka põhjust...