Käisin täna sõbrannadega kohvikus. Nende valikul läksime Tokyo Sushi baari. KOhal üpole viga, aga sushi fänn ma pole. Sõin kevadrulle, mis nagu alati on eelroog ja need olid eriti väikesed. Aga pole hullu, kõht oligi täis. Põhiline oli ikka sõbrannadega kohtume.
Ja kui kell jõudis õhtusse, siis oli aeg koju minna. Aga väljas oli sadama hakanud. Mina olin nagu ikka, vastavalt ilmale .. ehk lisaks seelikule olid ikka sukkpüksid ka ning jakk peal, kuid ei oleks arvanud, et ma juunis saabastega veel linnas käin (paraku mul sobivaid kinniseid kingi pole ja peab ütlema, et mõnus soe oli).
Vihma hakkas sadama. Üks sõbranna kutsus endale mehe järgi, sest ta ei võtnud jopet kaasagi. Teine läks nendega koos koju, aga mina keeldusin tranaspordist, kuigi nad minu kodust peaaegu et mööda sõitsid.
Jalutasin tihedas tugevas vihmas kodu poole ja olin ise õnnelik. Nii mõnus oli. Üsna varsti olid juuksed läbimärjad. Mu jakk hakkas vett läbi laskma. Vihm ronis ka kõrgest saapasäärest sisse. Aga ikka oli hea mõnus ja nägu oli naerul.
Koju jõudes ma tilkusin. Härra ei mõistnud väga, miks ma sellise ilmaga koju jalutasin ja veel lisaringi tegin ja Selverisse läksin. Aga mina olin ikka õnnelik. Ta tõi vannitoast rätiku ja kuivatas mu juukseid ja nägu. Ma olin ikka õnnelik. Olen siiani. :)
No comments:
Post a Comment