Kümme aastat tagasi, kui ma kevadeti varahommikul 1km jooksmas käisin (mis ilmatuma pikk ring tundus), ei osanud ma aimatagi, et ühel päeval võib jooksmine mulle nii väga meeldima hakata. Ja nüüd on see päev käes. Ma naudin seda. Mulle meeldib. See tekitab hasarti. Õige tempo ja hingamisega on tunne, et võiks jooksma jäädagi, ainult aeg liigub edasi ja kodus tahaks ka toimetada. Eks minu jooksmine ole ikka veel sörk, aga ma ei peagi vudima ülikiiresti, sest ma jooksen enda jaoks, sest see valmistab mulle rõõmu ja tekitab hea tunde.
Täna jooksin 12km 1h25min ehk nagu ikka umbes 7min/km. Oleks veelgi jooksnud, aga kell sai juba kümme ja teadsin, et Härra ootab mind koju, sest ta harjutab oma magistritöö kaitsekõnet. Hoiame homme pöidlaid! Ja varbaid!
PS: Ainus mure tekkis täna 11km lõpus - mul oli kohutav janu. Koju jõudes jõin 2-3minutiga ära 0,75l vett. Vesi on kõige parem!
No comments:
Post a Comment