Tegin endale veel ühe tassi kohvi, et rahulikult pilte sorteerida. Nüüdseks on kohv vaevalt leige, aga pildid sain ära vaadata ja väga udused kustutasin ära. Alles hiljaaegu mõtlesin, et pean piltide suhtes suurpuhastuse läbi tegema ja mingil ajal võtan selle ka ette. Aga antud hetkel jagan pilte teistega ja seetõttu kustutasin vaid väga kehvad pildid, sest inimeste maitsed on erinevad. :)
Hakkasin mõtleme, et mis me siis möödunud nädalal tegime ja kohe ei tulnud meeldegi. Aga sellest on juba 8 päeva möödas ka.
Esmaspäeval käisime kinos multikat vaatamas - Kuidas taltsutada lohet 2. Lootsime, et väikesed jubinad on selle juba 3D-s ära vaadanud (3D-s hakati näitama umbes 2 nädalat enne äkki? kuigi esilinastuseks oli Cinamonis pandud 4.juuli), paraku nii ei olnud ja saal oli päris täis, aga meid meid ei seganud. Nagu kombeks, siis sõime ka popkorni ja jõime veidi cocat. Ülejäänud päeva ma ei mäletagi. Tellisin sõbranna käest veidi maasikat, aga mis ma nendega tegin? Ma arvan,. et me sõime kõik ära. Mina tegin oma keefiri-maasika-banaani smuutisid (ülihead!) ja maiustasime niisama.
Teisipäeval sõitsime kahe autoga Võru lähistele, sest minu auto läks hooldus-remonti. Veidi kaugele sõitsime, aga seal ma vähemalt tean, et töö tehakse hästi ja üleliia palju raha ka ei võeta. Kahe autoga läksime, sest töökoda on väikeses asulas. Google kaartidelt vaatasime, et kohe seal lähedal on üks järv ja kaardilt oli näha ka liivarand. Läksime vaatama ja leidsime rohtukasvanud ranna, kus olla ei kannatanud. Niisiis sõitsime Võru poole ja käisime Katariina kohvikus kohvi joomas ja saiakest söömas (ma olen puhkuse jooksul rohkem saia söönud, kui ... enne seda pool aastat) ja suundusime edasi randa, kus mõned inimesed juba liikusid.. Saime mõnusa koha vee lähedal murul. Aegamisi tuli rahvast juurde, meie kõrval hakati liivalossi ehitama, lapsed mürasid, päike oli soe ja vesi niii külm. Külm vähemalt tundus alguses, kui olime hirmuga 5-10 minutit võidelnud, siis ikka saime ujuma ka ja siis ei tahtnud enam veest välja tulla. Mina käisin vist kolm korda ujumas, kõige vaevalisem oli muidugi esimene, aga ka hiljem küttis päike nii soojaks, et ei tahtnud uskuda, et 22C vesi nii külm võib olla. Olime rannas umbes 3 tundi või veidi rohkem, seejärel vaatasime kohaliku kaubanduse üle (kui järgmine kord kingi otsin, siis lähen Võru kaubamajja, seal olid sellised nagu otsisin ja isegi number oli olemas, aga ma ei tahtnud proovida, sest muidu oleksin veel ühe paari endale ostnud). Jõudsime isegi söömas käia ja minu töökaaslast kohata, aga seejärel tahtsime ära maale. Autost ei olnud midagi kuulnud. Jõudsime Järverre, Härra helistas ja küsisi auto kohta ning selgus, et autol generaatori rihm oli ka päris läbi ja see jõuab Tartust kella 18 paiku ning seetõttu on lootus auto kätte saada kell 19 ajal. Sel hetkel oli kell äkki 15 või 16? Ei tahtnud Järveres segada ka (katuse ehitus käis) niisiis tegime üllatusvisiidi Härra maale. Mõlemad jäime mõneks ajaks magama, ilmselt väsitas see päike ikka päris ära. Mul oli uni veel silmas 18:45, kui me autole järgi hakkasime minema ja üldse ei tahtnud mõelda selle peale, et varsti pean ise rooli istuma. Potsud olid ka jälle kasvanud .. vähemalt väiksem nendest. Ja aina aktiivsemaks muutub. Tartusse jõudes käisin veel sõbranna juurest läbi, kes mulle Pärnu Maxxximast suhkrut tõi. Päris õhtu möödus ilmselt mõne sarja seltsis. (Autost räägin teises postituses).
 |
| Veel tühi rand.. |
veel tühi rand...
Kolmapäeval oli taaskord imeilus ilm ja mina otsustasin veidiks Rahingele järve äärde minna. Jõudsin sinna 12 paiku ja rahvast oli väga palju. Rahinge on selline tore paik, et mul on seal tõeline leviauk, kusjuures ma sõidan sinna kodunt ainult 5-6 minutit ja see on tõesti linnast vaid paari kilomeetri kaugusel. Käisin ujumas ka, vesi tundus taaskord väga külm, aga hiljem oli väga mõnus. Koduteel võtsin paagi kütust täis ja nullisin näidikud ära, et vaadata, mis see keskmine kütusekulu mul siis tuleb ja palju kilomeetreid ma täispaagiga sõita saan. Kodus tegime šnitslit ja keetsime värsket kartulit,seejärel suundusin ma linna, et sõbrannaga kokku saada, aga enne käisin läbi Apollost ja ostsin uue TR plaadi ning asutsin sinna Loitsukellerisse ja soovitasin neil Paastuteed tellida (homme pidi kohale tulema). Sõbranna pidi türtre kaasa võtma, aga enne tulekut arvas tütar, et võiks tädile helistada ja öelda, et äkki kohtume hiljem, sest tema tahab naabripoisiga mängida. Niisiis istusime kahekesi ja juttu jätkus kauemaks. Tütar on tal imeilus blondide kiharate ja pruunide silmadega, kes muidu minust räägib, aga kui kohtume, siis on häbelik ja ei vaata otsagi. :) Õhtul pakkisin veel asju.
Neljapäeval pidin alguses Janele külla minema, aga siis tuli Pärnu reis vahele (loodan külla jõuda järgneva kolme päeva jooksul). Tahtsin Härra kaasa võtta, aga temal oli pärastlõunal töövestlus. Niisis ärkasin ma juba enne 7, et enne 8 linnast välja sõita. Pärnust Tartu poole olen ma sõitnud, aga vastupidi vist mitte. Liiklust polnud palju. Oleksin väga tahtnud Viljandis peatuse teha, et veidi jalutada, aga mul ei olnud selleks aega (otsustasin, et suve jooksul käin seal ära, võtan Härra ka kaasa (loodan, et tuleb :D), et jalutaks, peaks pikniku ja käiks kohvi joomas). Haigla leidsin suurema vaevata üles ja õnneks tundus plaanilt tunduvalt lihtsam SA TÜK (kus ma endiselt ära eksin). Ma saan aru, miks inimestele haiglad ei meeldi. Mulle ka ei meeldi. Tühi ja kõle. Enda lähedast on raske vaadata haigevoodis, väga erinev ikka tööst. Nägin arsti ka, kes sai pärast paari küsimust aru, et haiglaga on mul kokkupuude olemas. Paraku antud valdkond on mulle täiesti võõras ja mul on vaid kooliteadmised. Jõudsin seal umbes tunnike olla, kui ta uuringule viidi ja otsustasin ise linnas käia. Leidsin Port Arturi tasuta parkla, jalutasin ostukeskused niisama läbi ja suundusin parkide ja ranna poole. Päris randa ma siiski ei jõudnud, sest kell sai palju ja tahtsin haiglasse tagasi kiirustada, aga enne tahtsin ise ka Maxxximast läbi käia, et osta kreemi jalgadele-kätele ja endale veel suhkrut. Poes oli hullumaja ja järjekorras seisin väga pikalt. Haiglas jõudes oli ta juba väga väsinud ja magas suurema osa ajast, küll aga juhtusid sinna taastusravi arst ja füsioterapeut, kellega sain veidi rääkida. Küll aga tundsin end tobedalt, kui ei osanud mõnele küsimusele vastata, sest ma lihtsalt ei teadnud, ta ei olnud kunagi oma tervisest nii palju rääkinud, et ma oleksin teadnud. Vaatasin kanüüli üle (et põletikku pole), mudisin käsi, jalgu, kreemitasin ka, koputasin selga (oht ju kopsupõletikule) ja vaatasin, et punetavaid laike poleks (lamatiste teke). Kui oled kuulnud ja tead neid haigla jutte, siis on hirm. Kõik oli korras. Ja kuna ta väga väsinud oli, siis ma lahkusin. Sain veel sõbranna-kursaõe-töökaaslasega kokku, kes on pea 2 aastat Pärnus elanud. Käisime söömas ja tema viis mu lõpuks rannale jalutama ka. Ei olnud pea aasta näinud, kuid aeg-ajalt ikka kirju saadame ja jagame uudiseid. Kella 19 paiku hakkasin Virumaa poole sõitma ja see sõit tundus eriti lühike, kuigi mõned korrad kontrollisin enda asukohta GPS-i abil (liikluskultuurist ühes teises postituses). Lisaks oliń lubanud ühe sõbra juurest läbi minna, kellel on imearmsad kassid, eriti kõige väiksem - punane Artur, kes on alles kahekuune. Jõudsin sinna äkki 9 paiku, jõime veel tema vanematega teed ja jutustasime ning enne 23 hakkasin end lõpuks kodukandi poole sättima. Õhtu oli läinud jahedaks, sooja oli vaid 11 kraadi. Kohale jõudes läksin praktiliselt kohe magama.
Reedel olin väsinud ja tegin pärastlõunal mõnusa uinaku. Tuul oli külm ja väljas polnud eriti mõnus olla. Päev möödus küllaltki märkamatult. Õhtupoolikul sain Palmses ühe sõbrannaga kokku, kellega jalutasime pargis ja rääkisime elust.
Laupäeva hommikul ärkasin enne 9. Ema ja õde perega sättisid end Pärnu poole teele, mina ärkasin, et Võsule jooksma minna. Võsul toimus Südasuve maraton, minu distants oli siiski vaid 7km, sest mul oli küllaltki kiire koju. Võsule jõudsin juba enne kella 10 ja parkisin auto veidi kaugemalt, et saaksin hiljem kiiresti minema. Tegin korraliku soojenduse ja start oli 11:02, kuid jalg tegi ikka vahepeal valu. Valu läks üle. Rada oli küll tasane, aga asfalt polnud kõige parem ja ilm oli lämbe. Pulss oli mul kogu aeg seal 170 ja veidi peale, samas tempo oli keskmisel 6min30sek/1km. Lõpuajaks saingi vist 46minutit+sekundid. Kiirustasin koju, et pesus käia ja siis viis isa mu Viitnale, et ma jõuaksin sõbranna sünnipäevale. Mõtlesime alguses Härraga, et mina lähen Tartusse tema lähedase sõbra sünnipäevale ja tema läheb Tallinna minu sõbranna sünnipäevale (olime ju mõlemad mõlemasse kohta kutsutud), aga see väga hästi ei õnnestunud. Buss hilines 20 minutit ja ma juba arvasin, et see ei tulegi... õnneks tuli. Kuigi ma olin terve neljapäeva autos kuulanud Vaikuse Meri albumit, siis suurema osa ajast ma ikka keskendusin sõitmisele ja ei saanud muusikat päriselt kuulata. Niisiis kasutasin võimalust ja kuulasin laulud põhjalikumalt ära (teen seda siiani). Sünnipäevale jõudsin enne kella 16, aga lahkuma pidin juba veidi enne 19, et õigeks ajaks Lauluväljakule jõuda (Terminaatorile). Kesklinnast me lõpuks hoopis jalutasime sinna, sest aega veiid oli, ilm oli ilus ja miks mitte samme koguda. Käisime Jaapani aias. Õllesummeril oli kuidagi vähe rahvast... Mäletan, et ma äkki kunagi varem olen ka üks kord käinud (ikka TR kuulamas) ja siis olid ikka rahvamassid. Samas oli tegemist ka õhtu esimese esinemisega. Algusajaks ikka rahvast veidi kogunes, aga nii hirmus palju ka ei olnud. See muidugi ei seganud emotsiooni ja saime ka lihtsalt teise ritta. Ühtegi plaati püüda ei õnnestunud ja väide, et sela müüakse albumit odavamalt kui poes, ei vastanud ka tõele. Esialgu oli plaan meil ühistranspordiga Kalamajja minna, aga sinna ka lõpuks jalutasime - 5.40km.
Pühapäeva hommik oli taaskord varajane ja Härra ei suutnud ära imestada, kuidas ma juba kell 9 hommikul uuesti Virumaal olin. :) Aga kaua ma kodukandis ei püsinud, selgus, et saab veel veidi isekorjamist teha ja sõitsin kiiresti Rakvere poole maasikaid korjama. Marjad olid väikesed ja väga magusad, 10kg korjamine võttis mul aega 2h! Kõhu sõin ka muidugi täis (ja rohkemgi veel). Linnast läbi ei läinud, käisin vaid Põhjakeskuses toidupoes ja sõitsin kodu poole tagasi, sest kell 16 pidin juba Võsul olema. Võsul sain sõbrannaga kokku, kellega polnud kohtunud äkki 5 aastat? Võib-olla üks kord olime Võsu vahel näinud paar minutit, aga kõik need viimased suved olen mina tööl ja lennus olnud ja kui ma ka olen olnud Virumaal, siis pole väga palju aega olnud, sest tahaks ju kodus ka olla, mitte kogu aeg lennus. Jalutasime ja jutustasime veidi üle 3h. Oh, tal on imearmas väike tüdrukutirts, kes suurema osa ajast vankris magas. Õhtul puhastasin veel maasikaid keedumoosi jaoks ja panin need suhkruga keldrisse seisma. Õhtul oli jalgpalli, mida veidi vaatasin, aga siis tuli väsimus. Aga just siis kui värv tuli, olin ma teleri juures, sest läksin vetsu. Nii et värava nägin ära.
Tahtsin juba esmaspäevast edasi kirjutada, aga nädal sai läbi :)
No comments:
Post a Comment