Vähemalt ei upu ma enam paberitesse. Aga ma olen väsinud. Ma ei saa hommikuti üles. Ma lükkan ärkamist edasi ja äratuskella panen kinni. Koju jõuan, siis olen ka väsinud. Need viimased 10 tööpäeva on päris kurnavad olnud ning mul pole tunnetki, et mul oleks sel suvel puhkust olnud. Esmaspäevast läheb kergemaks, sest referent tuleb tagasi. Järgmisest nädalast saan siis alustada kogu selle tööga, mida ma kaks nädalat teinud pole, sest lihtsalt ei ole aega. Hommikuti jookseb kõik kokku, sets kõik tähtsad asjad peavad olema kella 12ks tehtud. Ma ei ole ühelgi päeval siin kauem istunud, hommikuti olen vaid vahel 20 minutit varem jõudnud (aga imelik oelks ka täpselt kella 8ks tööle tulla). Ma ei taha siin üle aja olla, sets kui tööpäev lõppeb, siis on kõik, selle panen kõrvalöe ja lähen minema. Muidugi kui oleks midagi, mida ei saa edais lükata, siis selle ma teeksin ära, aga püüan nii, et kõik oluline on tehtud. Ja antud hetkel ju ongi.
Ainult mina olen nii väsinud.
No comments:
Post a Comment