Suvi armutult sügiseks on saanud.

Toas on temperatuur langenud tagasi +25C peale, mina kannan taas sokke, öösel magame paksu teki all. Ennist käisime korra linnas ja tõdesime, et ilm on kahtlane ja on ikka sügis.

Härra: Vähemalt toas on normaalne olla.

Mina: Jah, ma saan sokke kanda ja öösel saame paksu tekiga magada! Mulle ka meeldib.

Härra muigab.

Nädal on taaskord kiirelt möödunud ning kuigi tööl on kõik hästi, siis endiselt meeldiks mulle vähem töötada ja rohkem midagi muud teha. Möödunud nädal oli ka selline sotsiaalne, et küll sai sõbrannaga jalutatud ja nende koera vaatamas käidud. Koeraga oli nii, et maal tuli ta koju hoopis tema väikese vennaga. Oh kui armas see pisike Vudi on.

Kolmapäeva õhtul jalutasin teise sõbranna ja tema koeraga. Nimelt võtsid nad hiljuti enda pereliikmeks ka Milli - prantsuse buldogi, kes on alles selline viie kuu vanune.

Neljapäeva õhtul istusin ühe kursaõest sõbrannaga Kapriisis ja sõime mõlemad tandoorikanasalatit. Ja enne seda oli lõpuks selline päev linnas, kui ma kogemata juhtusin kokku 4 sõbra/tuttavaga, viimasel ajal ei juhtu seda linnas üldse (mitte et ma seal ka eriti käiksin).

Reedel kiirustasin töölt koju, tegin end ilusamaks ja jõin kohvi ning ootasin Härrat. Umbes 17:38 hakkasime kodunt Virumaa poole liikuma ja oleksime ehk peaaegu õigeaegselt jõudnud, aga istusime ummikus ja linnast välja saamine võttis omajagu aega. Teel saime vihma ja päikest, nägime vikerkaart. Pidu oli Palmse hotellis, hilinesime vaid pool tundi. Rahvast oli 50+, tuttavad ja võõrad näod. Sõbranna ema ja ta mees ei tundnud mind ära. Sõbranna väikevend oli nii imearmas ja toredate tantsuosakuste ja lokkis peaga. Toidud olid head, joogid ka, tantsisime ja olime muidu toredad. Meie Härraga andsime kell 1 alla, sest töönädal oli oma töö teinud. Voodeid ei hakanud ka keset ööd kokku lükkama, nii sai Härra hästi magada, mina aga olin kergema unega ja kuulsin samme ja häli koridorist. Keldirs olevat pidu ei kuulnud.

Laupäeval ärkasin mina korduvalt alates kella viiest ja kell 9 jõudsime sööma. Kuna sünnipäevalaps veel magas ja meil hakkas kiire, siis kiirustasimegi minu maale ja juba kell 10 hakkasime sealt Rakvere poolt sõitma. Rakveres pidi õhtul ööjooks olema ja liikus oli häiritud juba hommikul. Küll aga saime seal kõik asjad aetud ja inimesed nähtud ning pärast 2 hakkasime Tartu poole tagasi liikuma. Mina kujutasin enne ette, et saame ehk kell 16 alles liikuma, aga olime tublid. Tartusse jõudsime tühja kõhuga ning võtsime Operast pizza, peaaegu nagu meie  first date. Ja järgmisele sünnipäevale jõudsime tervelt 20 minutit varem, kuigi ma olin öelnud, et ilmselt me hilineme (arvasime, et sõidame autoga kauem). Mängisime kroketit ja mingit teist mängu, ajasime toredate inimestega juttu, naersime, grillisime, tekime lõket, vaatasime isegi ilutulestikku ja ehmatasime suure paugu peale, sõime ülihead torti ja jõudsime keskööks koju, sest väsimus murdis maha.

Toob õnne

Renoveeritud Rakvere Haigla

Suur lõke ja väike lõke.

Tore mäng

Opera pizza

Paar raketti

Ja täna, täna on pühapäev. Ärkasin pool 11. Seljas on taaskord närvivalu, mis sel korral mööda vasakut jalga alla jookseb ja mida valuvaigistid ära ei võta. Valu oli juba eile, aga siis oli väiksem. Käisime turult kurki ja kana ostmas. Kurgi hooaeg hakkab lõppema. Viisime taara ära ja tegime poetiiru ilma nimekirjat - ehk nädala kava pole paigas ja ei teagi, mis me sööme.