Käisin täna uuesti arsti juures uuringu vastusega. vastus oli, et kõik on korras ja patoloogiat ei leia. Otsiti siis närvi- (või lihas)kahjustust kätes (vähemalt see pidi lihaskahjustuse ka ära näitama), sest arst kahtlustab, et äkki on mul ka karpaalkanalisündroom. Mina ei tea, kas on, arst ka ei tea. Tundub, et mul ongi nende diagnoosidega nii ja naa. Aga ta arvas, et süsti võiks iikka proovid ja kahju see mulle ei tee. Ehk siis hormoonsüst mõlemasse randmesse. Veidi hüppasin seal toolil, mulle nimelt meeldib teiis rohkem torgata. Parema käe puhul ehmatas torge, mis polnud sugugi valus. Küll aga läks nõel veresoonele pihta ja nüüd on mul seal hematoom. Vasakul käel oli ikka valusam, aga hematoomi pole. Ja siis keelas arst mul täna kätele igasuguse füüsilise koormuse (ma arvam , et trükkida ikka võib).
Eile olin lubanud, et teen Härrale täna lasanjet. Plaan hea, aga kuna sibula jm hakkimine on nii veidi raskendatud, sest käed on hellakesed, siis täna tundus see ilmvõimatu. Pidingi Härrat koju ootama ja hakkis asjad valmis (riivis juustu). Segamisega sain ise hakkama. Ma arvan, et muidu poleks väga vigagi ning teha saaks, aga kuna viimased nädalad on sellised +30 C, siis tervis on kehvem ja liiga teen suhteliselt lihtsalt. Näiteks täna autoga koju sõitmine polnud sugugi lihtne, oli vaevaline, just parema käega rooli keeramine ja käikude vahetamine (kuigi käigud käivad mul lihtsalt). Eks see hematoom teeb haiget ja surub kuskile valusale kohale.
No comments:
Post a Comment