Toidust.

Lemmikjoogiks on mul vesi (ma ei ole kunagi olnud suur mahlade sõber). Meil on vedanud, sest meil tuleb kraanist head vett. Ja kuigi seda eriti ei soovitata, siis hoian mina vett pudeliga külmkapis, sest mulle meeldib külmem vesi rohkem. (Pudeleid vahetan ma küllaltki tihti.) Härra joob see-eest Värskat, aga tema ei ole nii suur vee armastaja kui mina. Ma jõuan juba hommikul 0,5l vett ära juua, tööl on kruus veega kogu aeg arvuti juures (thti on seal hoopis 2-3 kruusi, et ma ei peaks kogu aeg uut vett tooma). Aeg-ajalt tekib mul kahtlus, et äkki on mul veresuhkur paigast ära, sest teisedki vaatavad, et ma joon seda vett ikka tõesti palju. Aga suhkur on korras ja enesetunne hea ning kaal ei lange kolinal (diabeedi puhul see juhtuks). Mu organism lihtsalt vajab vett ja on sellega harjunud (sets vatt vajab iga organism, aga väga kiiresti keha harjub ka vähese veega ja inimesed unustavad vee joomise). Ja see, mis ma joon, tuleb ka kiiresti välja. Kui ma vett ei saa, siis hakkavad huuled väga kiiresti kuivama, suu ka, üldine väsimus, peavalu. Seetõttu on mul raske veeta päevi võõrastes kohtades või pikalt ringi sõites, sest ei taha juua palju vett, kui ei saa kohe vajadusel tualetti minna.
Suhkruga on lood nii, et ma üritan seda võimalikult palju vältida ja üldjuhul tuleb see ka hästi välja. Kohvi jaoks on meil kodus pruunsuhkur, miks kirjade järgi on tunduvalt parem ja seal on ka teisi kasulikke aineid (kui see võimalik on), aga see ei tähenda, et seda endale sisse peaks kühveldama. Härra ikka kohvi sisse suhkrut paneb, tee sisse ka. Mina joon teed suhkruta. Kui ma väga väsinud olen, siis panen kohvi sisse väga vähe suhkrut (umbes pool 1/4 tl), aga samas ma vahel võtan paar lonku Härra kohvi ja oi kui hea see on (ometi kui endale nii magus kohv teha, siis see nii hea pole)! Kohvikutes on mul ikka kombeks Latte sisse ka veidi suhkrut panna, aga sellest püüan end ka võõrutada. Küpsetiste jaoks (mida me eriti tihti ei tee) on kodus ikka tavaline valge suhkur, sest see on ikkagi odavam ja seda pruuni ei jõua igale poole panna (no nt kui teha seda šokolaadikooki, kuhu peaks suhkrut minema 5dl!). Suhkruasendajaks on mul kodus olemas ka stevia, aga seda proovisin kunagi vaid kohvi sees, jättis liiga omapärase maitse. Mett me ka väga palju ei tarbi, kunagi panin seda kohvi sisse.
Mina ikka üritan valget jahu meie kodunt välja tõrjuda, aga Härra ei ole sellega sugugi nõus. Talle eriti ei meeldi võõrad või omapärased maitsed, millega ta ei ole harjunud. Hetkel pole mul isegi ökojahusid kodus, sest kunagi saime nendest nn jahuliblikad ja võite ette kujutada, kui kohutavalt raske oli nendest lahti saada ja kui palju kuivaineid pidime ära viskama. Aga kuna ma küpsetan viimasel ajal vähe, siis pole ka jahu väga palju kasutanud. Küll aga on mul maisijahu ka ja ma seda ikka vaikselt poetan ka kõikjale.
Minul on endale pruunriis ja täisterapasta (mõlemat pole ammu tarbinud, pole isu olnud), küll aga pean nentima, et Basmati riis on väga hea ning kui seda on värskelt keedetud, siis ma võikski seda lihtsalt niisama süüa! (Aga muidu pole ma viimasel ajal riisiroogasid üldse soovinud, isu on täis). Härra ei taha aga täisterast midagi kuulda ja nii me siin laveerime. Lisaks maitseb mulle kuskuss ja vahel ma asendangi pasta sellega ja ülejäänud toit on siis sama, mis Härral. Tatrafänn olen ma ka, Härra on jällegi lapsepõlves oma isu ära söönud. Lisaks maitsevad mulle läätsed, mis oli minu jaoks päris üllatav, sest kuigi herned on head, siis ubadest ei taha ma midagi kuulda.
Kookosravast olen ma rääkinud. Ükskord olin väga meeldivalt üllatunud, kui Härra hakkas süüa tegema ja pani ise pannile kookosrasva. Mul olid vist silmad päris suured, aga tema vastas armsalt, et ma ju ütlesin, et me seda kasutaksime. Ütlesin tõesti. :)
Kohvi joome me ka. Mina joon hommikuti ühe tassi ja õhtul tassi või kaks. Tööl mina kohvi ei joo, sest seal ei maitse kohv ja vajadust ka pole. Härra saab tööl ka head kohvi, aga nagu ma aru sain, siis asub aparaat mitu korrust allpool ja seda on sealt veidi tüütu tuua. Aga üks õige masinakohv on ikka väga hea ja pätikat joongi ma vaid maal või külas. Eks need kohvioad on veidi kallimad, aga neid ostame soodukate ajal rohkem ja vaid kindlaid ubasid. Paulingust ei taha Härra näiteks kuuldagi, mina ei oska erinevust märgata. Talvisel ajal joome teed ka rohkem, kuigi mina ikka igal õhtul joon vist ühe tassi teed.
Suurem osa lihapoolisest on ulukitelt. Turult ostame kanakintsu ja puhastame selle ise, meile maitseb paremini kui filee. Aga vahel ostan ka sealiha, sest šnitsel sealihast maitseb mulle rohkem kui ulukilihast.
Ma pole vist 2 aastat juba ise leiba teinud. Peaks jälle tegema. See on lihtsalt suurepärane. Määrid soojale leivale võid ja see lausa sulab suus. Leivast sööme me  vaid Jassi leiba, võileibasid teeb Härra mõne mitmeviljasaiaga. Vahel väga harva ostan ma endale Konsumist lahtist rosinasaia, see on nii hea! Aga kuna ma seda eriti süüa ei taha (ma võin kogu saia korraga ära süüa), siis ma Konsumis eriti ei käi ka. Ja piltidelt on näha, et meie lemmik elivatoode on hoopis Rootsis ja ka Soomes on üks meile sobilik.
Ja mulle maitseb muna. Toorest muna ma siiski ei söö, tavaliselt keedan või teen omletti. Ja kui keeta, siis ikka 8-10 minutit, et see vedelikas ei jääks. Härra minuga keedumuna vaimustust ei jaga ja niisamagi praemuna ei söö, küll aga on talle maitsema hakanud omlett, mis mu toitumiskavast pärineb. Omeltt kodujuustuga - 1 muna + 2 muna valget + 3spl kodujuustu + vorsti/(kalkuni)sinki+veidi piima. Kõrvale lõigun veel kurki. Samuti maitses meile mõlemale see omlett, mida me Rhodosel hotellis saime ja mis meie silmade all valmis tehti. Proovisime ka kodus teha, aga panni peal ikka ei õnnestunud.
Piimatoodetega on sellised lood, et viimasel ajal on need minu söögilaual taas rohkem. Keefiri avastasin ma enda jaoks alles mõned aastad tagasi ning küll meeldib mulle seda niisama juua kui ka smuutisid teha. Smuutisid teen ka piimaga (ja mahlaga ei teegi). Juustu sööme me mõlemad, aga kuna mina võileibasid eriti ei söö, siis ma sööngi seda niisama - lõikan õhukesed viilud ja maiustan või siis kui kuskile on riivjuustu vaja (sellisel juhul ongi targem poest riivjuustu osta, sest kui ma ise juustu riivin, siis "kaob" osa sellest ära). Aeg-ajalt söön hommikuti ka jogurtit ja vahepalaks kohupiima. Piima ma eriti ei joo. Hapukoort läheb mõne toidu sees vaja, aga näiteks kartulisalat mulle väga ei maitse, küll aga meeldivad tatrasalat ja riiski-makrasalat. Samuti ei meeldi mulle kurgi-tomatisalat hapukoorega, ma eelistaks lihtsalt kurki (ja tomatit ma eriti ei söö ka). Aga kodujuust kuulub üsna tihti ka mu lõuasöögi sisse. Kohvi peale läheb minul piim, Härral kohvikoor. Putru teeme piima-veega pooleks.
Minu smuutid ei ole marjad + mahl, vaid palju toitvamad. Näiteks keefir/piim + kaerahelbed + kohupiim + banaan + kookoshelbed + marjad (+ lisan vahel kaneeli ja valgupulbrit). Võib-olla ei saagi seda enam smuutiks nimetada, aga see on hea, maitsev ja toitev. Juuli alguses oli mu lemmikuks keefir + maasikad (+ banaan). Lihtne, kiire, maitsev.

Meie meelest hullult hea "leib". Soomest leidsin ja meenutas väga ühte, mis mulle Rootsis väga maitses. Härra arvas samuti!

 Lasanje.

Ports hakkliha pannile (samal ajal praen teisel pannile 2-3 suuremat sibulat ja kui valmis, lisan selle hakklihale). Maitsestan. Hakin tomatid ja lisan hakkliha juurde (kaane panen peale, et hauduks veidi). Seejärel tomatipasta 500ml ja jätan veidiks podisema.
Kaste: veidi kookosrasva + sorts piima + 2spl jahu - segada. Lisada veel piima (vanasti oli kogus u 700ml, aga ilmselt lisan vähem). Kui piim on kuum, lisan u 200-250gr riivitud juustu. Segan kuni on piisavalt paks. Laon kõik plaadile ja panen 180-200 C ahju (esimesed 15min fooliumi all, siis

 Lemmikpasta!
Kana on pildilt puudu.
Kanna pannile, maitsestan veidi soolaga ja siis selle Thai Wok maitseainega (seda läheb päris palju). Kui kana on krõbe, siis lisan juurikad ja jäta veidiks kaane alla. Seejärel lisan kookospiima.
Samal ajal potis vesi ja keedan seal pasta.
Kookospiim peab veidi kaduma, aga mitte päris.
Väga maitsev.

Kana-juustusupp.
Potis keedan juurikad ja purustan neid saumiksriga. Pannil praen kana (maitsestan). Lisan supile kana. Lisan merevigu vms. Kõrvale olen pakkunud ahjus kõrbedaks tehtud

 Tavaline frikadellisupp (frikadellid ise tehtud uluki hakklihast).

 Täisterahelbed + külmutatud maasikad + keefir + veidi mett.

 Traditsioonilised saiakesed ämma retsepti järgi. PS: ma loodan, et ma oskan ka kunagi neid õigeid teha.

 Kodused kotletid uluki hakklihast + riisi-makrasalat.

 Kuklikesed. Kunagi agati vastlapäeva ajal Selveris retsepti ja selle järgi teen siiani.

Koorene lõhesupp!

Viineripirukad. Pärmi-lehttaigen ja viinerid. Mitte just kõige tervislikum valik, aga vahel harva on need ülimaitsvad. Viinerite ümber rullin taignalõigud.
Pole seda väga ammu teinud.

 Šokolaadikook. See õige.


Minu ema piparkoogitaigen.

Tervislik salat kanaga.

 Härra tegi pitsat. Põhja teeb Jamie Oliveri järgi.

Šnitsel. vanasti ma maitsestan otse liha, nüüd aga maitsestan ma seda munamöksi, panen liha sinna, seejärel kodusesse riivsaia/leiba ja pannile.

 Taldrikul on näha mu viimase aja lemmiksalatit! (Aitäh B!)


Õun + porru + veidi hapukoort + väga vähe majoneesi. Soovitan väga! Ka neile, kes arvavad, et õund ei sobi salatisse.