Natukene kurb on ärgata esmaspäeva hommikul mõttega, et oleks vaid reede. Mitte sellepärast, et mulle ei meeldiks või ma ei tahaks tööl käia. Samuti ei ole ma laisk ega teiste seljal elaja. Aga ma olen lihtsalt väsinud ja mitte kuidagi ei puhka end end öösel välja. Samuti ei lähe ma magama hilja, vaid üldiselt ikka enne kella 23, parimal juhul 22:30, aga alati ei tule ka kohe und, kuigi ma väga-väga väsinud olen. Kui ma kell 19 voodisse läheks, siis ma ilmselt jääksin ka magama ja uni oleks väga hea, aga õhtul tahaks ka kodus toimetada. Ma jõuan kella 17ks koju, alustan tavaliselt söögi tegemisega, panen tööle kohvimasina ja teen kaks tassi kohvi (st panen vett ja vajutan nupule), sest iga hetk tuleb ka Härra (ja see kohvi joomine on üks päeva parimaid hetki), teleri panen ka tööle, sets ühe silmaga jälgin "Kirgede tormi". Olenevalt toidust saab see valmis poole tunni pärast või tunduvalt hiljem, aga kui ma jooksma tahan minna, siis ma kohe süüa ei saa, sest muidu ei saa trenni teha (kell 20 on juba pime ju, nii et pean varem jooksma minema ja selleks ajaks juba koju jõudma). Pärast trenni pessu. Vaja veiid koristada, teha valmis ka järgmise päeva lõunasöök, koristada köök. Puhata, vaadata mingit sarja, vaadata blogid üle ja siis ongi kell juba 22. Mõni päev töötab pesumasin ka, aga pesu triikimist eelsiatn ma teha nädalavahetusel päevavalguse käes, sama lugu on suurema koristamisega. Mõni õhtu saan mõne sõbrannaga kokku või käin kohvikus, siis on koju jõudes juba praktliselt uneaeg ka käes. Ja kui ma nüüd varsti veel spordiklubis hakkan käima .... Aga tegelikult tahaks veidi käsitööga tegeleda (mu suvine projekt vajab lõpetamist), veidi nokitseda, korrastada retseptikaustikuid, korratsda paberikuhjasid (kastid arvutilaua kõrval ja ootavad sorteerimist), lugeda raamatut/ajakirja, õppida kümne sõrmega trükkimine ära, käia Härraga jalutamas, etc
Õhtune aeg lihtsalt läheb nii kiiresti, eriti siis, kui väljas on pime. Kui pimedaks läheb, siis mul on alati tunne, et nüüd peaks magama minema! PS: suvel kell 4 mul ärkamise tunnet ei ole ;).
Nädalavahetusi on ka kurb oodata, sest need mööduvad nii ruttu ja siis on vaja ka palju teha. Isegi kui ma üritan alati, et oleks see üks hommik, kui ma saan magada nii pikalt, kui ma parasjagu soovin, siis ikka ja alati tuleb midagi vahele või läheb uni varakult ära. Tuleval nädalavahetusel sõidan Pärnumaale, GoogleMaps ütleb, et ma sõidan sinna 3h26minutit, aga ma arvan, et tegelikult läheb mul rohkem, sest kindlasti teen mõne peatuse. Rääkisin just Härraga, et äkki peaksin minema reedel kohe pärast tööd ja jõuaksin peaaegu valges kohale. Esialgne plaan oli minna laupäeval ja startida kell 7 hommikul, AGA ma tahaks laupäeval ka koju tagasi jõuda. Paraku tundub väga väsitav ja vale see, et ma ühe päeva jooksul umbes 8h roolis olen ning suurem osa sellest võõrad teed, võõrad metsad. Reedel minnas san laupäeval magada ja laupäeva õhtul koju jõudes saan ka pühapäeva hommikul puhata. Tundub ju mõistlik?
Härra tervis hakkab lõpuks paranema. Hetkel vist palavikku enam pole, kurgupõletik annab ka järgi ja ise ta muutub ka rõõmsamaks.
No comments:
Post a Comment