"Maal vanaema juures."

Ilm oli imeilus. Männimets süguseline. Mets täis seeni. Vaablased või vapsikud olid vallutanud linnupuuri. Korjasime hilist vaarikat (sain ikkagi vaarikaid külma! täna tegin Härrale muffineid vaarikatega). Korjasin saialille õisi ning nüüd kuivatan neid, et talvel teed teha. Pihlakad olid nii ilusad, aga endiselt ennustavad külma talve. Õunapuude alt ja otsast korjasime õunu, üks sort olevat mingi lambapea?!





Elavad ka veidi metsistunud kassid, kes on end kätte andnud vaid vanaemale. Üks oli teistest veidi julgem ja teda sain ka lähemalt pildistada, kuid päris kätte ikka ei saanud, sest ta oli väle. Aga oh kui armas!

Üks kord Võsu vahel pidas politsei venna kinni ja küsis, miks sumbuti sellist häält teeb. Vend vastas sellepärast, et metsloomi hirmutada. No miks mitte? Elab ju siiski Lahemaa rahvuspargis (kusjuures sellega meenub, kui kord põhikooli ajal üks klassivend tahtis väga tark olla ja ütles faktiliselt, et Lahemaa Rahvuspargis ei tohi inimesed elada...)

Tahaks kirjutada "maal vanaema juures", aga ainult vanaema oli puudu.