Jänedal on üks selline tore ja mõnus koht nagu Musta Täku Tall ning juba 15 aastat toimuvad seal simmanid. Juba kevadel kirjutasin, et Cherry pakkus sinna voucheriga soodsama hinnaga ning pole ju raske arvata, et ma siis ostsin need piletid ja planeerisin selle aja meie jaoks kalendris ära. Veidi hiljem selgus, et majutus on seal juba ammu väljamüüdud ja seetõttu jäi 2 in 1 ära (st spaapuhkus ja kontsert).
Eile alustasime sättimist pool 8 õhtul ja jõudsime kohale juba veidi pärast kella 21. Kirjas oli, et simman algab kell 20, aga võimalik, et peolaudadega, mida oli seal palju, alustati juba varem. Juba siis oli inimeis palju, otsisime veidi aega parkimiskohta. Tall on suur, ruumikas, keset talli oli suur bullerjan, mis hõõgas sooja. Lauad oli lookas, laudasid oli palju, sünnipäevalapsi oli rohkem kui üks, kõik lauad olid kinni, rahvast jätkus ka keskele. Simmanile kohaselt tantsite juba enne kontserti, kuid üsna varakult võtsid fännid ka lava ees koha sisse. Meie jõudsime kolmandasse ritta, kuid pidime sealt seisma vankumatute tinasõduritena, sest muidugi oli neid, kes soovisid ikka mööda minna ja meist ette pääseda, kuigi seal ruumi ei olnud. Meie ees olid ühed neiud, kes muudkui kutsusid oma sõpru enda juurde, minu arvates oli see ebaviisakas, aga neid see ei häirinud. Aga kui Termikas lavale tuli, siis saime me Härraga aru, et seal on ikka väga palju inimesi. Bändimehed olid siiralt rõõmsalt ja minu meelest ka veidi üllatunud. Rahvast oli palju, väga palju. Jäneda on üks väike kohake Aegviidu ja Tapa vahel, aga selline rahvahulk! Ja tunne oli tõesti selline nagu oleks aasta 2006, 2007, 2008..
Südamele tegi pai "Ingli puudutus", mis mõne arvates ei sobi keikkale, aga sellisesse sügisesse sobib see ideaalselt. Lisaks näiteks "Kuningas nutab", "Preeriatuul". Tehti kaks setti, teise seti ajal otsustasime lavast kaugemale jääda, aga ka seal poole peal oli sama palju inimesi, kui lava ees. Ka kontserdi ajal oli laudades ääres rahvas, keskel rahvas, tõesti igal pool. Nii et see lükkab veel kummalisemaks selle, kus on need inimesed Tartus?
Aga kõik oli imehea! Teeb südame soojaks ja hingele pai.
Koju jõudsime pool 3 öösel. Minnes
ehmatasimeehmatas meid üks kass, kelle teekond me häirisime. Õnneks ei saanud keegi viga. Koju sõites nägime jänest üle tee hüppamas ning rebast, kes oli just teepervele jõudnud.
Ja Täku Tallis on mulle alati meeldinud. Vanasti (kui me Virumaal elasin), siis sai seal ikka käidud, kui esines Terminaator või Smilers. Nüüd aga oli viimane kord olnud 2008 sügisel, kui läksin ühe kursaõega, ka siis oli see oktoobris. Aga enne seda oli TR suvel või kevadel, aga võimalik, et oli kevadel ja ka sügisel. Oh. Ja nägin ka ühte tüdrukut, kellega sai 9(?) aastat tagasi Hispaanias käidud, sel suvel me kohtusime juba teist korda, aga alati on teda hea näha ja kallistada, isegi kui saame rääkida vaid paar sõna.
Ja kuigi täna olen suhteliselt kutu, siis tõesti super oli ja on.
No comments:
Post a Comment