Ma ei usu, et selline sõna eesti keeles üldse on, aga see ei sega mind seda kasutamast.
Täna, üle väga pika aja, nägin ühte kallist sõbrannat ja küll see sõbra-aeg on alles armas ja kvaliteetne. Samuti on huvitav mõelda, et leidsin ta siis, kui käisin haiglas tööl, aga mitte enda osakonnast vaid naaberosakonnast. Praeguseks on tema elukohaks Põlva, tal on imearmas aastane poeg ja suvel seilas abieluranda. Just sellepärast, et meie praegused elustiilid on väga erinevad, siis me silmast silma väga tihti ei näe (aga õnneks on olemas ka telefonid ja Internet), aga see ei muuda teda vähem armsamaks. Samuti ei ole probleem aeg-ajalt autoga Põlvas käia ning kui temal Tartus aega on, siis me kohtume samuti. Taidlesime tema pojaga, rääkisime maast ja ilmast, elust ja olust, jõime kohvi, sõime muffineid ja lihtsalt olime. Ja naistejutte on ka hea ajada. Tore ja rõõmus laupäev.
Detsembris on mul puhkus, siis planeerin sinna järgmise sõidu.
No comments:
Post a Comment