Täna käisime Liisuga kinos vaatamas filmi "Love, Rosie". Tegu oli küll Cinamoni noortekaga ning seda filmi näidati esimest korda, aga saalis (1. saal) oli üsna vähe rahvast ja ei ütleks, et väga noored olid, pigem nagu meie (mitte et me vanad oleks, aga ma pean noortekaks pigem teismelisi, eriti kui kinoõhtust rääkida). Film oli tõeline naistekas, aga mulle väga meeldis. Viimasest naisteka vaatamisest on väga palju aega möödas.. ma isegi ei mäleta, mis see oli või millal ma seda vaatasin. Film oli selline armas, vahepeal oli kurb, aga siis naljakas, südamlik ja tuletas mõned väikesed asjad meelde.
Lisaksin, et "ma ei mäleta mitte midagi" võib tõesti üks väga halb lause olla... Tuli eriti tuttav ette, aga kõik läks nii nagu pidi ja vaatame Härraga ühes suunas juba kuuendat aastat.
"Armastus ei ole üksteisele otsa vaatamine, vaid väljapoole vaatamine, üheskoos ja ühes suunas" (Antoine de Saint-Exupéry)
Uue kuu alguses peaks Cinamonis naistekas olema, jään ootama. Ja juba 21.november tuleb Näljamängude järgmine osa - Pilapasknäär.
No comments:
Post a Comment