Ma tahtsin juba mõni aeg tagasi kirjutada, et mulle väga meeldis Tikri postitus meedia tarbimisest. Ma tahaksin selles suhtes veidi rohkem tema moodi olla. Ma ei saa öelda, et ma loeksin väga palju uudiseid, aga pealkirju ma siiski loen. Samas Ukraina kohta uudiste lugemise lõpetasin ma juba väga ammu, pelakirjadest libisevad küll silmad üle, aga linki (üldiselt loen ma netist) ma ei ava. Miks? Seda sellepärast, et ma ei taha lugeda sõja kohta. Ma ei tahaks ka lugeda Ebola kohta, aga seda ma aeg-ajalt teen, sest ühel hetkel võin sellega tööl silmitsi seista. Poliitika kohta ma ei loe, mind ei huvita ja kohe kindlasti ei ole ma sellepärast rumalam inimene. Ma üldiselt kahtlen, et minu arvamus Reformierakonnast või Keskerakonnast kunagi paraneb, aga ma ei ole uhke ka teiste erakondade ja nende poliitika üle. Kooseluseadusest tahtsin ma kaarega mööda minna, paraku oli seda täis ka facebook ja päris mitmed blogid, mida ma jälgin, mitte sellepärast, et mul endal selle kohta arvamust ei oleks, aga ma lihtsalt ei viitsi, lisaks oli kurb vaadata inimeste sõnelusi: ühed pole seadust läbigi lugenud ja jauravad vaid samasooliste paaride kohta; need, kes kaitsesid samasoolisi, ütlesid, et on tolerantsed ja seda võiksid teisedki olla, aga samas ei olnud/ole nad nii tolerantsed, et austada teiste arvamust; need, kes olid sellele lihtsalt põhimõtteliselt vastu...
Ajalehed on kollased. Vanasti oli postimehest midagi lugeda, aga nüüd leian sealt harva huvipakkuvaid artikleid. Samas on harva tööpäev, kui ma kirjutaks Internetis aadressiribale www.postimees.ee või www.ohtuleht.ee. Nagu öeldud, siis artikleid avan ma vähe, küll aga libistan silmadega üle pealkirjadega ning seda teen tavaliselt siis, kui tööasjad kokku jooksevad ja vajan korraks hingetõmbe pausi, aga blogidest midagi uut ei leia.
Kui ma veel täiskohaga haiglas töötasin, siis aeg-ajalt (nt maal olles) lappasin ajalehtede viimased leheküljed läbi, sest vaatasin surmakuulutusi. Ma ei oskagi seletada miks, see tuli kuidagi iseenesest, ilmselt sellest, et ma töötasin onkoloogias.
Televiisorist ei vaata me Reporterit, Seitsmeseid Uudiseid ega AK-d. Samas ma vaatan aeg-ajalt Pealtnägijat, aga sealgi on elu tumedam pool. Aga hommikune Terevisioon on üldjuhul teistsuguste uudiste päralt ja kogub ka tarkust. Ringvaadet pole ma vaadanud.
Ja siis kui pole tükk aega uudiseid lugenud, keegi küsib selle või tolle kohta. Ja vastus "ma ei tea", "pole kuulnud", "mind ei huvita" ei kõlba mõne inimese arvates kuskile.
No comments:
Post a Comment