Hetkel on nädal, kui meil üle pika aja oli terve menüü paigas, tegelikutl tähendab see õhtusööke, sest hommikul teen ma plaanid aja järgi. Eile olin mina kinos ja Härra pidi endale kana tegema adžiku ja hmeli suneliga. Mina mõtlesin, et enne kui ma kodust välja lendan, otsin talle vajalikud asjad kapile valmis, aga vot seda maitseainet ma ei leidnud! Ise ma seda toitu enam väga ei söö ning seetõttu pole ma pikalt pidanud ka hemli sunelit otsima, aga viimati kui otsisin (ja Härra väitis, et seda pole), leidsin kapist kaks pakki. Ega Härra nälga ei jäänud, tegi kanaga midagi muud.
Täna oli plaan teha koorest lõhesuppi. Plaan oli hea, aga tegelikkuses juhtus see, et supikogus, mida ma kasutan parema maitse saamiseks (lõhetükid lisan veel eraldi juurde) oli mingi kala veidi halvaks läinud. Aga mitte nii halvaks, et ma oleks sellest kohe aru saanud. Muidugi lendas see potti ning aeg-ajalt lõi ninna mul veidi halb lõhn. Porgand ja porru läks ka sisse, aga edasi ei julgenud väga teha, jäin Härrat ootama, kes lõpuks kinnitas, et midagi on tõesti valesti. Sellega lendas vastu atevast meie supp. Härrale valmistasime siis lõhega pasta, aga mind pasta väga ei isutanud, küll aga tegin homseks endale praekartuli lõhega, valasin veidi koort juurde ... ei tea, kas kõlbab ka - praekartul ja lõhe koorega?
Homseks oli on menüüs lasanje. Eelviimane kord unustasin ma maitseaineid lisada... natukene ikka panin, aga väga mage oli. Möödunud korral oli juustuvalik rappa läinud ja siis oli ka maitse veidi võõras ja kummaline. Ja täna unustasin ma homseks tomateid osta, aga selle saab homme ära lahendada.
No comments:
Post a Comment