Juba mõned aastad on meil maal olnud vaid üks kass, kuigi varem oli alati kaks. Paraku minu viimane armas Tüüp ei püsinud meiega väga kaua, läks rändama ja tagasi ei tulnudki. Novembris aga tõi ema meile ühe armsa kassikese ja nädalavahetusel sai ta endale nimeks Mirju. Miks Mirju? Sest ta on kirju, aga meie peres on paljud nimed ikka M tähega ja nii sobib Mirju talle väga hästi.
Ta on nii arma,s nii karvane ja väike nurrumootor. Ta on küll õuekiisu, pesitseb hetkel puukuuris, kus tal armas pesake on. Sinna jõudes hakkab kohe nurruma. KEs ta veidi vaatab ringi ka, aga hetkel on veel häbelik. Männi (noorem koer) käib teda ikka luuramas ja püüab kätte saada, aga kuidagi ei saa. Isa oli Mirjut ka juba männi tüvel näinud, oksad olid veel kaugel, aga maapind ka, päästis ta redeliga ära.
No comments:
Post a Comment