Wednesday, November 26, 2014

7 tööpäeva puhkuseni

Mida vanemaks saan, seda kiiremini läheb aeg. Kunagi algklassides küsis klassijuhataja, mida keegi meist väga tahaks. Mäletan selgelt, et vastasin, et tahaksin olla suur /töiskasvanu. Tema aga oma elutarkusega ütles, et ära seda küll taha, aeg läheb nii kiirest. Igal esmaspäeval on tunne, et JÄLLE esmaspäev, reede on taaskord nii kaugel, aga siis on käes reede hommik ja järgmisel hetkel jälle esmaspäev. Alles see oli, kui ma lõpetasin kõrgkooli ja hetk enne seda keskkooli, alles ma elasin Rootsis, alles ma ostsin endale selle rohelise südame. Kui mu vanim õde keskkooli viimases klassis käis, siis tema klassikaaslased tundusid alati nii suured ja täiskasvanud, aga mida aeg ja aastad edasi läksid, seda lapsemeelsemaks abiturendid minu silmis muutusid. Muidugi mitte kõik, aga erinevus on märgatav. Noored näevad hoopis teistsugused välja, samuti ka hoopis nooremad. Aga võib-olla on viga minu mõtlemises ja silmades, sest ma kipu unustama, et minul on aastaid juba veerandsada, tunnen end nooremana. Ja hea meelega oleksin 17. aastane.


Tänane päev algas tööl väikese draamaga, mis ilmselt jätkub reedel. Pärast tööd läksin juuksurisse. Viimati käis vist juuli alguses ja läksin sel korral samasse kohta. Möödunud korrla jäin lõikuse ja teenindusega väga rahule. Aga täna ma seda öelda ei saa. Mu kuumakäärilõikus kestis umbes 20-22 minutit. Juuksur kuidagi sahmis, kiirustas, kammis mu juukseid ka kuidagi jõuliselt ja oli üldiselt selline kärsitu. Korralik kuumkäär kestab 45-60 minutit. Pärats lõikust mulle küll meeldis see, kuidas juuksed tagant hoidsid, aga kogemus ise oli sel korral negatiivne ja ma kahtlen, kas sinna uuesti lähen. Käisin veel trennis ja pärast pesin pead ka, eks homme ole näha, kuidas need juuksed tegelikult püsivad.


Mul on ilus soliidine mantel, punast värvi! Üks töökaaslane oli selle endale ostnud, aga oli juba siis suur ja ongi suureks jäänud. Möödunud nädalal ta rääkis mulle sellest ja küsis, kas ma ei tahaks seda hea hinnaga ära osta. Olin nõus proovima, sest olen endale ilusat soliidsemat mantlit otsinud, aga küll ei leia või maksavad liiga palju. Eile tõi ta selle tööle kaasa ja istus seljas väga hästi. Enda jaoks nägin ka harjumatult soliidne välja. Teksastega seda ei kanna, aga viigipükste, kleitide (möödunud nädal oli mul puhta kleitide nädal) ja seelikutega küll ja siis ongi ideaalne. Pärit Mosaicist ja alghind oli üsna krõbe, aga töökaasane ostis selle soodustuse ajal, mina sain veel veidi soodsamalt. Selline ilus ja naiselik. Pilti teen siis, kui ma selle selga panen. Näitasin seda eile Härrale puu pealt ja tema ütles "Riidepuul näeb jah ilus välja.".



 

No comments: