Mõnus laupäev

Igal pühapäeva õhtul hakkan ootama reede õhtut, sest sellele järgeb laupäeva hommik. See üks hommik, kui on võimalus magada, päeval toimetada, õhtul kaua üleval olla, aga samas on teadmine, et üks puhkapäev on veel tulemas (reede õhtuks olen ma liiga väsinud ja tahan lihtsalt puhata). Täna ärkasime esimese hooga kell 7, kuid jäime üsna kiiresti uuesti magama. Kui Härra veidi pärast kella 10 üles ärkas, siis jäin mina veel suikuma ning ei saanud aru, kuidas kell juba nii palju oli saanud. Hommikusöögini jõudsime alles pärast kella 11 ning vaatasime selle kõrvale ühe osa Grimm'i. Seejärel alustasin koristamisega, tegelikult tähendas see seda, et ma keerasin magamistoa segamini, triikimist vajavad riided tõstsin ümber elutuppa muu kraamiga, köögis oli ka paras korralagedus, aga seda ma tahtsingi, sest kell 13 läksin mina tõuksiga sõitma ning Härra läks maale. Olin kodust ära veidi üle tunni, kuid olin üsnagi väsinud ja just sellepärast ma jätsingi asjad segamini - et ma hiljem koristama hakkaks. Vahepeal oli helistanud õde, kes mind teatrisse kutsus, ütlesin muidugi "jah".

Koristamisega alustasin köögist. Põhjalikud koristamine tähendabs eda, et piserdasin kõikidese kappidesse ja riiulitele äädikalahust. Igaks juhuks. Üks kord on meil need "jahukoid" olnud ja see oli kohutav. Olin siis ise süüdi - mul oli üks ökopoest jahu seisma jäänud. Oli suvine aeg, olin üksi Tartus, ei küpsetanud, jahu seisis, aga tähtaeg läks mööda. Tegelikult ei saa ma kindel olla, kas need elukad just sellest jahust tulid, mul olid ka teised lahtised asjad kapis, aga jahus tundus neid kõige rohkem olevat. Alguses me nägime lihtsalt  mingeid halle liblikaid köögis. Aga ühel hetkel avastsin mõne kuivaine seest ka liblikaid (jahuleedikud) ja sellist võrku, nukkuvaid leedikuid ka. See oli kohutav. Viskasin ära kõik, kus ma midagi kahtlast leidsin, puhastasin kappe, riiuleid, ääri ja vahesid äädikalahusega. Kahuks ühest korrast ei piisanud. Üsna varsti oli olukord sama hull ja siis sai kappidest KÕIK ära visatud. Nad olid kõkjal. Kohvipakkide all pakendite vahel, maitseainete sees, tee sees... judinad tulevad peale. Kõik läks prügikasti, kõik sai äädikaga üle puhastatud mitu korda, ikka mitu-mitu korda. Poest sai ostetud hermeetilisi purke ja anumaid, kus edaspidi kuivaineid hoida. Sellest ajast peale ma ikka aeg-ajalt pighuastangi kõik äädikalahusega üle, lihtsalt igaks juhuks... ja uurin, kallutan jahu anumas ühte pidi ja teist pidi ja vaatan, et seal võrku ei oleks, hommikuti vaatan köögi lage ja nurkasid, et seal liblikaid poleks. Rohkem ei ole neid kohanud (ptui-ptui-ptui) ja pole plaanis ka. Alles hiljuti üks sõbranna kurtis sama muret - lihtsalt oli mingi asi suvisel perioodil kappi seisma jäänud ja muud poelgi vaja! Neid mune ikka on näiteks jahu sees, tulevad veskist kaasa, ei ole midagi teha.

Pärast kööki võtsin tolmu elutoast ja sättisin asju, esikust ka, koristasin vannitoa. Vahepeal tegin endale süüa. Õmblesin mõnele enda püusale-jakile haagi külge. Puhkasin, sest käed väsisid liialt. Avastasin, et Härra on sõpradele Vana Tallinn Winter Spice'i pakkunud proovimiseks ja see on otsas (ei, mul ei olnud plaanis seda jooma hakata). Sorteerisin riideid. Kuivanud riiete hulgast leidsin sokke, mida ma ei triigi, ja spordiriideid, mis saan ka kohe kappi panna. Vahepeal sai kell juba 18 ja pidin end teatrisse minekuks valmis sättima.

Kümme minutit enne 19 olingi Väikeses Vanemuises ja täna ei olnud seal midagi muud kui "Hea põhjatuule vastu". See on üks minu lemmikuid. Suurepärane. Soovitan teistelegi.

Kui ma ei oleks teatrisse läinud, siis oleks mul praeguseks pesu triigitud ja kõik täiesti korras, aga paraku nii ei ole. Kell on üsna palju, aga ma püüan siiski suurema osa riietest ära triikida, et saaksin homme võtta aega ja lugeda läbi viimaste nädalate ekspressid ja alustada lõpuks raamatuga, samas tahan lihtsalt puhata, teha tiiru tõukerattaga. Aga laupäev on olnus mõnusa - sain piekmalt magada, teha tervisesporti, üksinda koristada, käia teatris ... nüüd naudin veel muusikat, teed ja seejärel toimetan edasi.

PS: kui teatrisse hakkasin minema, siis tormasin koju tagasi, sest helkur jäi maha, aga uuesti kodust väljudes nägin oma rõõmupallikest: