Selle nädala pilti vaadates võib tunduda, et trenni on veidi liiga palju, aga mina nii ei arva. Tõukerattasport on puhas rõõm, lust ja lillepidu, kuigi lõpuks päris väsitav.Esmaspäeval tegin soojendust sõudeergomeetril, nii mõnusad trennimälestused meenusid. Hiljemalt jaanuaris püüan sinna trenni minna ja ikka ja jälle uuesti proovida. Alakehal midagi uut ei olnud, ma vaid mõtlen, et kuidas mu jalad nii nõrgaks on jäänud? Nimelt jalapressil panin peale 50kg ja need kordused tulid mul väga raskelt. Veiid hiljem vaataisn kõrvalt ühte tuttavat, kellega sõudmises käisime, lisaks on ta suusahullude klubis, töötame sama ameti peal, temal oli 110kg ja tundus, et see ei tulnud väga raskelt. Aga küll ma arenen.
Teisipäeval oli kiire ringtreening tööl.
Kolmapäeval rõõmustasin end sellega, et masinal lendamisel sain kõik 3 seeriat tehtud 15kg, kergelt ei tulnud, aga hakkama sain. Ja jällegi vaatasin kõrvalt noori hakkajaid tüdrukuid, kes tegid seda seal 30kg ja 35kg ... jahm, väga tublid. Alles reedel meenus mulle, et pull over masin jäi tegemata.
Neljapäeval ma puhkasin. Hommikuvõimlemisega jäi praktiliselt tegemata... aga rohkem kui ühel hommikul oli mul väga kiire + üks hommik ärkasin ju pool 8 (sel ajal lähen tavaliselt toast välja :D).
Reedel lootsin väljas joosta, aga selleks ajaks kui Tartusse jõudsin, oli hakanud vihma sadama, lisaks läks pimedaks. Läksin siis klubisse ja lindile. Pulss pidi olema 135-145x', seda suutsin ma hoida vaid 10 minutit ja siis läks ikka kõrgemaks, 150x' ja vahepeal rohkemgi. Alustasin kiirusega 7,5km/h, lõpetasin 6,5km/h. Aga vudisin 50minutit/6km. Pärast käisin mõnusas saunas.
Eile oli ilm veiid kõle ja pilves, aga otsustasin tõuksiga Elva poole minna. Selgus, et sealt poolt oli linnapiir sama kaugel kui Jõgeva poole minnes. Eriti pikalt ma ei sõitnud. Kokku tuli 14km 1h6min. Keskmine pulss 153, max 183.
Täna oli ilm täiesti ideaalne, päike piilus, taevas läks siniseks, tuult eriti ei olnud. Suundusin taas linnapiirile, aga Jõgeva poole. Kokku tuli 20km 1h33min. Keskmine pulss 150, max 178. Lõpus väsisin päris ära. Parema jalaga tuleb vahepeal ikka pääsukest ka, aga vasakuga veel raske. Peaaegu linnapiiril lasid mingid vanemad meesterahvad signaali, ei suutnud vist uskuda, mis asjaga mina sõidan?
Üks päev rääkisin treeneriga ka, küsis, kuidas mul läheb. Mainisin talle ka, et kaal on tõusnud, aga tema ütles (nagu arvata, ise ka tean ega ma nii rumal ole), et kui püksirihma just lõdvemaks ei pea laskma või riided väikseks ei jää, siis tuleb see ikka jõutrennist. Nagu öeldud, siis ma tean seda, aga ikka tore kuulda.
Note: Kipume unustama: selle asemel, et võistelda teistega, peaksime võistlema iseendaga. .
No comments:
Post a Comment