Puhkuselainel

Eile hommikul oli äärmiselt raske voodist tõusta. Esimene (ja ainuke) äratus läkski kinni, paraku ärkasin iseenesest 10 minutit hiljem. Tööle minnes pakkisin autosse trennikoti, kuigi ei olnud kindel, kas ma lähen, sest tahtsin ka Lõunakeskuse Rimist läbi käia. Tööl sai (ma loodan) kõik vajalik enne puhkust tehtud (isegi kui puhkus on vaid nädal, siis on küllaltki palju vaja ära organiseerida) ja pärast tööpäeva suundusin Lõunakeskusse. Veidi vähem kui tund hiljem istusin uuesti autos ja tundsin, et ma olen kohutavalt väsinud ning kõht on ka tühi. Selle tõttu tegin otsuse koju sõita ning selle käigus mulle meenus, miks ma reedeti (ja veel detsembris) ei taha sellisel kellaajal roolis olla. Liiklus oli kohutav. Kodus oli hea: söime kooki ja jõime kohvi, valmistusime juba süüa tegema ja toredaks õhtuks sarjade seltsis, aga ilmus üks Härra sõber. Olin alles eelmisel õhtul öelnud, et minu sõbra juurde (või välja sõpradega), aga siis ta ei olnud väga minemas. Saatsin aga Härra ära, ise veel istusin veidi, võtsin trennikoti ja läksin trenni. Kohale jõudes selgus, et mul pole ühtegi pesemisasja kaasas, lisaks oli mul üks kehv patsikumm, mille ma kohe katki tõmbasin, jõusaalis avastasin, et kaks jooksulinti on küll vabad, aga mõlemal on ees "error". Niisiis ronisin trenažööri peale, kuulasin telefonist muusikat (ostsin hiljuti uued kõrvaklapid, sest eelmistel üks klapp enam ei töötanud, tegelikult selgus, et telefon annab heli vaid ühele klapile). Olin seal 30 minutit, oleksin tahtnud kauem olla, aga pesemisasjade puudumise tõttu ei tahtnud end väga higiseks ajada.

Pärast trenni sõitsin ma linna. See ei olnud mul plaanis, sest Taskus oli ostuöö ja Zeppelinis ka miskit (must reede ehk?) ning üldjuhul ma sellistel üritustel ei käi (täna on Lõunakeskuses!). Jalutasin veidi Taskus, astusin Rademari, sest nägin silti, et nende -25% kehtib ka juba olemasolevatele soodushindadele ning oli üks jope, mis mulle meeldis. Muidugi seda suurust ei olnud ja midagi muud ma ei leidnud. Ei ostnud ka mujalt midagi. Rahvast oli, aga mitte üleliia palju. Zeppelin oli aga pea päris tühi. Lõpuks jõudsin veidi enne 22 koju ja ollin käinud vaid toidupoes.

Täna helises äratus kell 8. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki mul läheb uni ära ja ma tahaksin minna trenni. Em.. ei tahtnud. Edasi aga ka väga magada ei saanud, sest Härral see ajas une ära. Aga voodis on hea pikutada ka. Ja tegelikult pidid ta vanemad linna tulema. Ja tegelikult tahtsin ma Lõunakeskusesse minna, sest tänase Otsuöö tõttu oli sealses Rademaris -25% (k.a. allahindlustele) terve päev. Ja oligi! Ostsin selle esimese jope, mis mulle juba varasemalt meeldima oli hakanud.  (Hiljem selgus, et sõbranna õde töötab Tallinnas ühes Rademaris ja oleks selle jope mulle hea meelega veel soodsamalt saanud ja toonud). Miks suurem osa talviseid naisteriideid roosad on?! Lõikelt meeldisid mulle mitmed teisedki, aga ma ei taha endale roosat jopet. See on selline tore hall, et ei ole selline päris hall, aga on ikkagi hall. Musta ma ka ei tahtnud.

Tänasega algasidki puhkuseplaanide täideviimine. Käisin Jõgeva kandis sõbrannal külas, kes varsti juba aastake lapsega kodune. Esimest korda ei eksinud ma teel sinna ära, kuigi ise arvasin vahepeal, et kuskilt läks valesti. Tore oli. Tütreke on tal nii armas ja vaikne, aga kangust pidi olema. Tema elukaaslaselt sain teada, miks mu auto käivitamisel lärmama hakkab - kliimapumba sidur (ma ei tea, kas sai nüüd õigesti) pidavat läbi olema. Lülitasime kliima välja ja loodan, et nüüd lärmab auto vähem. Peangi uurima, kas käin esinduses või kuskil mujal. Ilmselt küsin esindusest pakkumise ja seejärel otsustan. Tagasi sõites tuiskas lund, teed olid libedad, kurvilised ja võõrad.

Hetkel istun kodus ja joon veini. Härra läks Peipsi äärde sünnipäevale. Oleksin rõõmuga kaasa läinud, aga koht kaugel ning mina sõidan hommikul linnast ära. Sel korral siis niimoodi.