Eile
hommikul oli äärmiselt raske voodist tõusta. Esimene (ja ainuke) äratus
läkski kinni, paraku ärkasin iseenesest 10 minutit hiljem. Tööle minnes
pakkisin autosse trennikoti, kuigi ei olnud kindel, kas ma lähen, sest
tahtsin ka Lõunakeskuse Rimist läbi käia. Tööl sai (ma loodan) kõik
vajalik enne puhkust tehtud (isegi kui puhkus on vaid nädal, siis on
küllaltki palju vaja ära organiseerida) ja pärast tööpäeva suundusin
Lõunakeskusse. Veidi vähem kui tund hiljem istusin uuesti autos ja
tundsin, et ma olen kohutavalt väsinud ning kõht on ka tühi. Selle tõttu
tegin otsuse koju sõita ning selle käigus mulle meenus, miks ma reedeti
(ja veel detsembris) ei taha sellisel kellaajal roolis olla. Liiklus
oli kohutav. Kodus oli hea: söime kooki ja jõime kohvi, valmistusime
juba süüa tegema ja toredaks õhtuks sarjade seltsis, aga ilmus üks Härra
sõber. Olin alles eelmisel õhtul öelnud, et minu sõbra juurde (või
välja sõpradega), aga siis ta ei olnud väga minemas. Saatsin aga Härra
ära, ise veel istusin veidi, võtsin trennikoti ja läksin trenni. Kohale
jõudes selgus, et mul pole ühtegi pesemisasja kaasas, lisaks oli mul üks
kehv patsikumm, mille ma kohe katki tõmbasin, jõusaalis avastasin, et
kaks jooksulinti on küll vabad, aga mõlemal on ees "error". Niisiis
ronisin trenažööri peale, kuulasin telefonist muusikat (ostsin hiljuti
uued kõrvaklapid, sest eelmistel üks klapp enam ei töötanud, tegelikult
selgus, et telefon annab heli vaid ühele klapile). Olin seal 30 minutit,
oleksin tahtnud kauem olla, aga pesemisasjade puudumise tõttu ei
tahtnud end väga higiseks ajada.
Pärast
trenni sõitsin ma linna. See ei olnud mul plaanis, sest Taskus oli
ostuöö ja Zeppelinis ka miskit (must reede ehk?) ning üldjuhul ma
sellistel üritustel ei käi (täna on Lõunakeskuses!). Jalutasin veidi
Taskus, astusin Rademari, sest nägin silti, et nende -25% kehtib ka juba
olemasolevatele soodushindadele ning oli üks jope, mis mulle meeldis.
Muidugi seda suurust ei olnud ja midagi muud ma ei leidnud. Ei ostnud ka
mujalt midagi. Rahvast oli, aga mitte üleliia palju. Zeppelin oli aga
pea päris tühi. Lõpuks jõudsin veidi enne 22 koju ja ollin käinud vaid
toidupoes.
Täna
helises äratus kell 8. Ma lihtsalt mõtlesin, et äkki mul läheb uni ära
ja ma tahaksin minna trenni. Em.. ei tahtnud. Edasi aga ka väga magada
ei saanud, sest Härral see ajas une ära. Aga voodis on hea pikutada ka.
Ja tegelikult pidid ta vanemad linna tulema. Ja tegelikult tahtsin ma
Lõunakeskusesse minna, sest tänase Otsuöö tõttu oli sealses Rademaris
-25% (k.a. allahindlustele) terve päev. Ja oligi! Ostsin selle esimese jope,
mis mulle juba varasemalt meeldima oli hakanud. (Hiljem selgus, et
sõbranna õde töötab Tallinnas ühes Rademaris ja oleks selle jope mulle
hea meelega veel soodsamalt saanud ja toonud). Miks suurem osa talviseid
naisteriideid roosad on?! Lõikelt meeldisid mulle mitmed teisedki, aga
ma ei taha endale roosat jopet. See on selline tore hall, et ei ole
selline päris hall, aga on ikkagi hall. Musta ma ka ei tahtnud.
Tänasega
algasidki puhkuseplaanide täideviimine. Käisin Jõgeva kandis sõbrannal
külas, kes varsti juba aastake lapsega kodune. Esimest korda ei eksinud
ma teel sinna ära, kuigi ise arvasin vahepeal, et kuskilt läks valesti.
Tore oli. Tütreke on tal nii armas ja vaikne, aga kangust pidi olema.
Tema elukaaslaselt sain teada, miks mu auto käivitamisel lärmama hakkab -
kliimapumba sidur (ma ei tea, kas sai nüüd õigesti) pidavat läbi olema.
Lülitasime kliima välja ja loodan, et nüüd lärmab auto vähem. Peangi
uurima, kas käin esinduses või kuskil mujal. Ilmselt küsin esindusest
pakkumise ja seejärel otsustan. Tagasi sõites tuiskas lund, teed olid
libedad, kurvilised ja võõrad.
Hetkel
istun kodus ja joon veini. Härra läks Peipsi äärde sünnipäevale.
Oleksin rõõmuga kaasa läinud, aga koht kaugel ning mina sõidan hommikul
linnast ära. Sel korral siis niimoodi.
No comments:
Post a Comment