Puhkusest

Üks nädal puhkust sai tõstetud detsembrisse, sest kuskile mujale ei osanud seda väga panna. Suvepuhkust enam pikendada ei saanud ja sügis ei tundunud ahvatlev. Tegelikult oli mul soov puhata nädal hiljem, aga vahetasime kabinetikaaslasega ära. Järgmise aasta graafikus jäi mul 4 puhkusepäeva "üle" ja need nihutasin siis jõulude ja uue aasta vahele.Aga loodan, et elul on teised plaanid.
Üks nädal, see läheb tohutult kiiresti. Oleks valik istuda rahulikult kodus või olla just kodust ära ning näha armsaid inimesi. Mina valisin selle teise ja olen valikuga rahul. Selle nädala sisse on mahtunud üks kiire Tallinnas käik, mis oleks ehk olnud pikem, aga üks hommikune Elroni rong ei sõitnud ja pidin plaanid ümber tegema. Muuhulgas sain kokku armsa sõbraga, kes elab Poolas, aga viis kooli just oma lõputöö. Tema käis väljas plaani, et saame Tallinnas kokku, vaatama, mis seal teha saab, sõidame nii Tapale, et mina saan rongile ja tema saab planeeritud ajaks koju tagasi. Üldiselt läkski nii, aga Tallinnas me suurt tegevust ei leidnud, nii sõitsime sealt varakult ära, käisime läbi hoopis minu Virumaalt, ta ei olnudki tutvunud meie ülisõbraliku Männiga, rääkimata uuesti Mirjust, taüldse polnud juba aastaid minu maal käinud. Tore ja vahva oli, südames soe ja hea tunne. Kurb, et Poola nii kaugel on.

Ma pelgasin, et äkki ärkan automaatselt hommikul kuue aeg üles, aga seda ei ole juhtunud. Äratus on olnud kell 7, mille peale Härra üsna kurb on. Ma ei ole end ka kell 7 voodist välja vedanud, kuigi plaan on olnud. Härra on teinud endale võileiba ja kohvi, mina olen palunud pool 8 end äratada, et saaks temaga koos kohvi juua ja veel veidi Terevisiooni uudiseid vaadanud. Rohkem näeb see välja nii, et jooksen kiiresti voodist diivanile ja poen seal teki või millegi muu sooja alla. Miks ma ärkan nii vara, kui tööle ei pea minema? Sest ma olen tahtnud trenni minna, seda ka tegin, aga trennipäevikust pikemalt pühapäeval. Täna oli aga see päev, kui jäin voodisse ja ärkasin kell 10.
Kodu on soe! Alates teisipäevast. Korteriühistu esimees ütles, et pööningul oli kõik korras, aga ta keeras mõne kraadi võrra küttesüsteemi vee temperatuuri.
Kolmapäeval käisin Põlvas sõbrannal külas. Tema on sel aastal teinud oma armsatele sussid, sain minagi ühe paari. Nii pehmed ja soojad, mõned on nendega kodus uisutada.

Sussis oli kaks väikest kingitust..

 Ainus halb asi Põlvas käimise juures oli autoga sõitmine. Autoga mulle sõita meeldib, aga kui on tervise mõttes raske päev, siis on see päris piin, aga siiski parem kui linnasõit. Mul ei ole plaanis nendest probleemidest pikemalt ja täpsemalt kirjutada, kõik käibki üles-alla-üles-alla, aga kui paremad ajad on, siis tundub see halb aeg nii kauge ja võõras ... järgmise korrani. Paraku on viimased päevad olnud üsna halvad. Ja kirjutan ma sellest vaid siis, kui on tõesti väga halb ja valus. Mõne asjaga peab õppima elama, kohandama oma elustiili sellega. Seda püüangi teha, aga aeg-ajalt on üsna vaevaline..
Vahepeal olen alustanud piparkoogitaigna tegemisega. Ikka ema retsepti järgi ja vähemalt siirup maitseb nii nagu viimati Virumaal. Küll on tore, et suitsuanduril on patarei tühi (tegelikult juba paar nädalat, pole ikka veel uut ostnud), sest see karjuks ikka hullult. Hetkel on toas juba selline mõnus kõrbenud suhkru, aga ka piparkoogilõhn.

Siirup

Valmistumine..

Eile tegin näiteks esimest korda elus ühepajatoitu. Härra vanemad olid just toonud suitsuribi, mis sobis plaaniga hästi. Toit tuli maitsev ja teeks teinekordki. Kolmapäeva hommikul segasin kokku tatrasalati (keedetud tatar + suitsusink + 2 keedumuna + 1 kurk + hapukoor + majonees) Ma ei tahtnud midagi magusat sõbranna juurde kaasa võtta, niisiis mõtlesin, et teen salati. Tuli imehea nagu ikka.

Sellist tüüpi kledid on viimase ajal lemmikud

Nädalavahetusel avati Tartus Magaziini pood. Lippasin minagi sealt eile läbi ja ostsin mõne tarbekauba. Küll aga tundus see kaugemal olles palju toredam pood, kus oli vahvaid asju ja leide. Lisaks oli plaan käia autoga pesulas, aga see on veel täitmata.