Ootame jaanipäeva?

Kogu ootus saigi läbi. Terve sügis, kõik see pime aeg sai oodatud jõule, mis ühe hooga ja nii kiirelt möödusid. Valge lumevaip oli tõeline ime. Jõuluõhtu oli imeilus. Teisel jõulupühal oli mets imeline - need lumevaipadega puud ja metsloomade jäljed lumel, see puutumata lumi ja säravavad ja tagasipeegelduvad päikesekiired. Ma ei oota jõule sellepärast, et siis saab palju süüa või kuuse all on kingitused. Väikeseid, armsaid kingitusi on alati hea saada, aga neid saab teha ka muul ajal. Süüa sai, aga mitte üleliia. Mulle meeldib see tunne, et on jõulud, see aeg, et pered on üldjuhul koos. Mulle meeldib surnuaed, kus põlevad küünlad. Mulle meeldib kirikus jumalateenistus, kus on tavapärasest rohkem rahvast. Mulle meeldib, et inimesed püüavad ja tahavad olla paremad. Sel ajal naudin linnades ilusaid tulesid ja hõõgveini lõhna. Ja tööinimesena meeldivad mulle vabad päevad. Töölgi oli pühade meeleolu. 

Ja siis tuli aastavahetus. Kuigi pooliku tööpäevaga ei suuda eriti miskit ära teha, siis ma ikkagi naudin neid, eriti talvisel ajal, sest näeb päevavalgust (ja kui hästi läheb ka päikest). Nii hea on kallistades töölt ära minna. 

Ja siis lähevad mõned tunnid mööda, kukub kesköö... taevasse lastakse tuhandeid eurosid... ja tegelikult ei muutu justkui midagi. Kui kuskile kuupäeva kirjutada, siis tuleb kirjutada usu aastanumber (täna ma veel eksisin... korduvalt). Osadel inimestel on mitmeid uusaasta lubadusi ja on neid, kes peavad seda naeruväärseks ja ütlevad, et nad ei suuda neid niikuinii pidada (NB: täna hommikul oli Terevisioonis üheminutiloeng). 

Ja nüüd ootan jaanipäeva. Ei, tegelikult pole nii. Ma ootan kevadet. Linnulaulu ja rohelist muru, lehte minevaid kaski ja sinililli metsatukas, soojendavat päikest ja pikemaid õhtuid a valgemaid hommikuid. Ma ootan seda tunnet, et läheb tõesti valgemaks ja mõnda aega on jälle kergem. 

Jaanipäev ei ole nagu jõulud. Mulle meeldib taaskord see, et on vabad päevad, kui on soe ja sume suveõhtu, siis on mõnus lõkke ümber istuda. Aga siis jõuab alati kohale ka see teadmine, et nüüd lähevad päevad jälle lühemaks...