Tegin hommikul silmad lahti ja tuba oli kuidagi valge. Üritasin telefonist kella vaadata, aga telefon ei funktsioneerinud. Härra leidis oma telefoni ja ütles, et kell on 07:28. Tavaliselt hommikutel lahkun ma 07:30 kodunt. 

Need nutitelefonid on ikka kummalised - vana hea Nokia pidi ikka väga-väga tühi olema, et äratus ei heliseks, pigem lülitas telefon end enne välja, aga äratus ikka töötas. Minu Lumia ei näidanud õhtul aga mingit märki, et aku oleks tühjaks saamas, lisaks panin nagu ikka selle lennurežiimile ehk aku kulu minimaalne, aga hommikuks on telefoni aku täiesti tühi, telefon väljas ja äratus ei tööta. 

Hommikupoole ööd käis Härra üleval, mõtlesin talt küsida, mis kell on, ilmselt unes küsisingi, sest mulle tundus, et ta ütles, et kell on 5, mina aga mõtlesin, et mis reisirong see kell 5 sõidab. Ilmselt oli tegelik kell 06:19 ja esimene rong hakkas Tallinna minema.

Tööle jõudsin veidi pärast kella 8 - ärkasime ruttu, tegime kohvi, sõin paar ketopalli javeidi  kreekajogurtit marjadega, pakkisin end kokku ja tegin vajalikud toimingud ja juba tuiskasin kodunt välja. 

Teisipäeval käis üks armas sõbranna oma jubinatega (väikeste lastega, jubinad on minu meelest väga armas sõna) külas, kellest üks on viiene ja teine kohe kolmekuune. Pisem magas peaaegu terve see aja ja ei lasknud ennast üldse häirida. Mainida tahtsin aga seda, e tküll on armas sõbranna - teab mu uusi toitumisharjumusi ja tõi külakostiks lihtsalt mitu erinevat pakki pähkleid, et neid ma ju ikka võin süüa. Nii armas temast! Ja täiesti õigesti mõtles!

NB: kuigi mulle ei meeldi hommikul kiirustades tegutseda, siis oli uni väga hea ja ma ei olegi praegu nii väsinud kui tavaliselt reede õhtuti.