See ei ole endiselt sellise sisuga postitus, mida ma juba kaks kuud oma peas mõtlen, sest aeg ei ole veel käes. Küll aga tahtsin mõnes muutusest siiski rääkida.
Natukene teist tüüpi toitumist olen teinud alates aasta algusest ja kuigi alguses oli raske, siis praeguseks on mul vaid positiivsed emotsioonid ja enesetunne. Tervis on tunduvalt parem - see ongi minu jaoks see põhiline. Jah, ma ei saa kindel olla, et see on just sellega seotud, aga usun, et ka sellel on kindel osa. Tahaksin öelda, et väsimus on ka vähenenud, aga kevad hiilib samuti iga päevaga aina lähemale. Trennis oli alguses küll raske, aga need ajad on möödas, jooksmise ja pulsiga veel nii hästi ei ole, aga selle kallal ma töötan. Pealegi tuksub minu süda kõige kõvemini hetkel hoopis tõukerattaspordile.
Vahepeal ei söönud ma umbes pool aastat munakollast. Praktiliselt igal hommikul sõin küll muna, aga kollane ei läinud kuidagi alla. Nüüd aga söön jälle! Mul endal on selle üle küll väga hea meel. Kui ikka terve muna ära süüa, siis püsib kõht palju kauem täis, kui ainult mõne munavalgega. Ja hetkel on mul keedumuna (ikka 9-10 minutit keeta) periood, ei tea, kui kaua see kestab, praemuna periood kestis veidi üle kuue kuu. (ma ei taha sõnagi kuulda sellest, kuidas mitut kanamuna ei tohiks igapäevaselt süüa, võib ikka küll.)
Viimasel ajal kipun toite väga kergesti ülesoolama... enda arvates, Härra meelest mitte. Mul endal on tunne, et maitsemeeled on ergsamad ja soola suhtes on tundlikum. Olen mitmeid kordi teinud endale koorekastet spinatiga ja iga kord on see nii soolane, et ma ei suuda seda lõpuni süüa (ometi panen sinna soola tõesti väga vähe).
Puudub igasugune magusaisu, pole ahvatlusi tööl puhketoas ega poes riiulitel. Ainult kohvikutes on veidi raske - mida süüa, kui miskit justkui ei taha või ei sobi?!
Mul oli vahepeal tunne, et söön päeva jooksul liiga palju valku (sõin üsna pikalt nii lõunaks kui ka õhtuks sealiha). Seeläbi avastasin enda jaoks süldi (jah, ka sealihaga, aga lihakogused tulevad tunduvalt väiksemad), olin varem vaid üks kord sülti söönud. Täna aga avastasin, et Oskari sealihasült on taaskord liiga soolane ja ma kahjuks ei mäleta enam, milline mu lemmik sült oli. Kana söön ma ka, aga harvem kui mõni aeg tagasi, kuidagi läks isu ära. Kala aga pole ammu söönud - kohe tuleb meelde selle halvaks läinud kala lõhn, millest pidi supp tulema ...
Teed joon ka, aga ikka oma paastuteed, kohe ei taha midagi muud. Peangi uute pakkide järgi minema.
Vahepeal sõin maapähklivõid, kui koju jõudes seda ühe lusika võtsin, siis võttis see esimese suure nälja ära ja sain rahulikult süüa valmistada. Maitseb see mulle endiselt, aga uut purki ma enam ei osta ja maapähkleid ka enam ei osta, olen end nende ubade suhtes vahepeal veidi harinud ja püüan eemale hoida. Küll aga on mul kodus sarapuupähkleid, india pähkleid, kreeka pähkleid, pistaatsiapähkleid...
Taasavastasin marineeritud kurgid. Eriti kui ma neid pitsale lisan - suurepärane! Sellega garanteerin ka selle, et ka mulle pitsat jääb. ;)
Poeskäik on muutunud väga lihtsaks - kõikidesse vahedesse ei ole vaja minna ja niisama uudistama ka ei kipu, toidukorvid on nädalast nädalasse sarnased, aga ma ei kurda.
Härra sööb ikka seda, mis ta sööb. Toetab mind minu muutuste juures. Ja vahel teeme mitut sööki, aga saame kenasti hakkama.
No comments:
Post a Comment