Trennipäevik 25.05.-31.05.2015

Jalutamine/kõndimine: palju
Jõusaal: 1x
Tõuks/jooks/sörk: 0

Tabelit mul siia täna lisada ei ole. Kuigi jõusaali tuli väga vähe, siis jalad said üsna palju vatti.

Esmaspäev läks puhtalt lennureiside peale.
Teisipäeval sai kõndimist ja jalutamist kokku umbes 15km. Õhtuks olin täitsa kutu. Tegin ka hüppeliigese liiga.
Kolmapäeval oli jalutaist vähem, kuskil 5-6km, õhtul tegin lõhikese jõusaali treeningu ülakehale. Kuna hantlid olid 5kg ja järgmised olid 10kg, siis tegingi kõik harjutused 5kg hantlitega. Jõusalaoli lastest ülerahvastatud ja veetsin seal vaid 25minutit.
Neljapäeval sai taas rohkem jalutatud, kuskil 8-10km.
Reede ja laupäev läks taas reisimise peale.
Pühapäeval, täna, ärkasin kell 11 ja olin ikka väsinud. Käisime emaga kinos ehk jalutamist umbes 3km. Mõtlesin küll jooksutiiru teha, aga pole hea mõte, Organism on väsinud.

Homme juba jõusaali. Ja juba 3 nädala pärast on Tõukerattamaraton!

edit:
Tahtsin veel lisada, et toitumine oli viimasel nädalal väga saia rikas. Mul oli eilseks tunne, et ma olen ise üks paras sai. Esialgu pidi hotellis olema hommikusöök, aga oli segadus ja seda polnudki. Küll aga oli konverentsil kontinentaalne hommikusöök, kohvipauside ajal pakuti ka miskit.  Olin siis seda meelt, et mis seal ikka, söön seda, mida saab, sest polnud vahendeid ja võimalusi süüa nii nagu oleks meeldinud. Niisiis oli menüüs väga palju süsivesikuid... väga palju. Hommikul kaalule astudes oli ka meeldiv üllatus, et kaalu see saia söömine ei tõstnud, ilmselt sellepärast, et kogused olid tegelikult väiksed... Aga nüüd tagasi enda põhimõtete juurde. Küll see kodune kohv on alles hea!

Lennud ja taksod

Lõpuks tagasi kodus. Home, sweet Home, Tartu. 

Eelmisest postitusest võis aru saada, et veetsin mõned päevad üle ookeani. Mind ei ole kunagi sinna eriti tõmmanud, kuigi on kohti, kus tahaksin väga käia (näiteks Suur kanjon), aga sellist võimalust, et saab konverentsile minna ju käest ei lase. Töötan küll riigiasutuses, aga ühegi maksumaksja raha eest ma ei käinud, kõik oli ühe Põhjamaa projektiga seotud ja läks selle kuludesse. 

Sihtkohaks oli Washington DC, kuid tegelikult konverents toimus kõrval asuvas Alexandrias, mis jääb Virginia osariiki. 

Kirjutan lühidalt lendudest, sest need muljed on veel värsked, kuigi tegelikult olen ma juba pea 36h järjest üleval olnud ja suhteliselt sooda omadega. Aga kuna ma hetkel joon head kodust kohvi, siis kasutan seda aega targasti (lisaks töötab pesumasin ja muidu jääksin ma lihtsalt magama). 

Startisin esmaspäeva hommikul kell 8 Lux Expressiga Tartust Tallinna leenujaama poole. Ehk oli nagu tavaline tööpäevahommik, aga kella 8ks läksin bussile mitte tööle. Lennujaamas saime teistega kokku (meid oli kokku 12), saime piletid, andsime pagasi. Selgus tõsiasi, et pagasi peame vahepeal välja võtma. 

Tallinn -> Helsingi - vaevalt oli lennuk õhus, kui juba maandusime teisel pool Soome lahte. Aga pärast maandumist läks kiireks, sest meil oli 40 minutit järgmise lennu väljumisele ja juba käis pardale minek. Värv oli praktiliselt teises lennujaama otsas, lisaks veel passikontroll, mis suuremal enamusel läks küll elektroonselt läbi, aga võttis veidi kiirust maha. Jõudsime õnnelikult järgmisele lennule.

Helsingi -> New York - ma ei ole elus eriti palju lennanud (kuni 15x) ja see oli minu jaoks uus suur lennuk. Istekohaga olin väga rahul, sest see oli keskmises reas, aga vahekäigupoolne ehk vahepeal sain mõnusalt jalgu sirutada. Esimest korda, kui lennuks pakutav toit oli maitsev (kuigi tänapäeval pakutakse toitu üha vähem). Olin ennast juba mõttes ettevalmistanud, et pean veidi teistsuguse toiduga leppima, kui olen viimastel kuudel harjunud, aga kuni sai, andsin endast parima. Vahepeal vaatasin filmi "This means war", lõpuks muidugi meenus, et olin seda näinud. Üritasin vaadata veel üht teist filmi, aga ka seda olin näinud. Minu jaoks oli valik kasin, sest oleksin eelistanud selliseid lihtsalt romantilisi komöödiaid mis ei võta väga mõtlemist. Lugesin läbi ühe õhukese noorteka "Nohik". Üritasin ka tukastada, aga ju oli elevust liiga palju ja see ebaõnnestus. 

Maandusime ja suundusime tollikontrolli. See oli õudne. Seal ruumis, selles järjekorras oli kuskil 400-500 inimest, kui mitte rohkem. Kõik seisime sabas. Okei, seltskond läks kaheks, meie olime pikemas sabas (ESTA saba oli vast?). Kui ametnikke oli kokku 30, meie poolel u 20 kohta, siis töötas ainult 6-7 inimest. Teised kohad olid tühjad. Järjekord oli ilmatuma pikk. Seal polnud ühtegi tooli. Kahju oli lastest, vanematest inimestest. Lihtsalt seisime ja seisime. Esimese tunni jooksul liikusime väga vähe, siis hakkas saba kuidagi kiiremini liikuma ja saime sealt veidi vähem kui 3h tunniga välja. Kogu üldine saba jäi ka aina lühemaks. Esimeste käest küsiti rohkem küsimusi. Minult ei küsitud midagi, võeti vaid sõrmejäljed ja pilt. Ülejäänud kontroll läks kiiremini. 

Saime pagasi kätte, et sellega ümber kahe nurga kõndida ja see uuesti lindile panna. Tehti uus check in, saime uued piletid. 

New York -> Washington DC - ma jäin lihtsalt magama. Lend oli üsna lühike ehk uni oli ka lühike.

Washington Reagan lennujaama jõudsime kuskil pool 11 õhtul. Kui pagas oli käes, siis otsustati, et tellime suuremad taksod ja sõidame kahe taksoga hotelli. Algselt öeldi, et läheb umbes 20 minutit, aga tegelikult tuli üks takso kohe, viis esimese grupi ära ja teine grupp (sh mina) ootas ja ootas ... sama takso tuli lõpuks tagasi, aga aega läks üle 30 minuti. Ühe sõidu hind oli 69 dollarit. 

Hotellis oli jamasid, millest teinekord, aga kella 1 öösel, kui Eestis oli kell juba 8 teisipäeva hommikul, sain ma voodisse. Reis võttis 24h. Ajavahest (7h sassis). 

---

Taksojuhid olid viisakad. Ma mõtlen viisakad ka liiklsus, ka teiste liiklejate vastu. Nemad lasid vahele, neid lasti vahele, ei kihutanud üleliia. Kogu liiklsuses kuulsin ma signaalitamist vaid ühe korra. Ja muidugi kõik jutustasid. Eelkõige küsiti, kus me pärit oleme, sest meie omavaheline keel kõlas võõralt. Üks luges pikalt sõnu peale, kuidas me kindlasti mõne neegripoisi taksot ei võtaks, sest nad võivad ohtlikud olla. Olime outlet'tide juures ja seal polnud ühtegi taksot. Meil polnud ka ühtegi numbrit. Üks vanem proua, kes liikus ratastooliga, jäi lihtsalt seisma ja küsis, mis meil mureks on. Otsis välja oma telefoni ja tellis meile takso. See oli temast tohutult armas. Rääkis veel telefonis pikalt, et me oleme Eestist ja ei tea, kuidas asjad toimivad. Takso oli paari minutiga kohal. 

---

Reedel alustasime hotelli juurest sõitu kella 12 paiku päeval. Taheti jälle suured taksod tellida, aga tulid lõpuks 3 väiksemat. Minu arvates oli teekond lennujaama tunduvalt lühem ja sirgem kui öösel tulles. Ühel seltskonnal läks kokku 22 dollarit (ehk kokku u 66 dollarit, eks tariif oli ka päevani, aga usun, et saabudes oleks ka nii odavamalt ja kiiremini hotelli saanud). 

Taksojuht küsis, kust me pärit oleme. Pärast vastuse saamist vaikis... tundus, et mõtles. Aga lõpuks ta küsis, mis keelt me räägime. Vastuse peale oli imestunud. Mõtles veel. Ja küsis, kas see on itaalia keelega sarnane. Pidavat olema sarnaselt laululine.

Esimene grupp (6 inimest) hakkas check in'i tegema ja sai oma piletid, teine grupp (3 inimest) sai. Ja siis jäime meie kolm - Tartust, automaat meie pileteid, broneeringut ei leidnud. Läksime ametniku juurde, kes oli samuti väga hädas. Temagi ei leidnud pikalt mitte midagi. Lõpuks ta võlus meile kuskilt välja piletid New Yorki, aga edasi mitte.... 

Washington DC -> New York - Lend pidi väljuma 14:55. Boarding pidi olema alates 14:25, aga sel ajal oli tablool ainult teave, et lend on graafikus ja ei midagi muud. 20 minutit hiljem leidsime teise tabloo, mis väitis muud... jõudsime. Väljusime umbes 45 minutit hiljem. Tekkis taaskord väike paanika, sest lendude vahe oli meil umbes 1,5 tundi. Aga tundus, et ka kõik teised hilinesid. Järjest olid lennukid ootel, et hoovõturajale minna, aga ju siis oli mingi tõrge. Lend oli iseenesest lühike, sõitsime alla tunni. Vaatasin aknast välja ja lugesin veidi raamatut. 

Ja maandudes ja hoonesse jõudes panime taaskord jooksma, sest oli taaskord vaja hoone teise otsa jõuda. Lisaks ei olnud pileteidki. Jõudsime hästi. Miskipärast hilines ka see lend. Saime ka piletid - alguses ei leitud, aga siis tulid need kuskilt välja. Pagasisildid olid meil kolmekesi vahetusse läinud. 

New York -> Helsingi - Startisime kuskil 25-30 minutit hiljem. Taaskord oli rajale ootel mitmeid (täpsemalt 10) lennukeid. Taaskord istusime vahekäidupoolsel kohal ja sain ühe noormehega kohad ära vahetatud ning istusin tartlaste kõrvale. Vaatasin filmi "Wild", mis mulle erilist muljet ei jätnud. Hiljem vaatasin veel "Still Alice", mis oli kurb, aga elust enesest... Kõrvaklapid olid nööbid ehk veidi kehvad, kuidagi ragises see hääl, mul endal on ka nööbid ja kasutasin hoopis neid (ei ragisenud) aga nii oli heli vaid ühes kõrvas. 

Toit ei olnud nii hea kui minnes. Raamatut lugeda ei jõudnud. Üritasin suikuda rohkem, et peaks ka laupäeva Eestis vastu. 

Helsingi -> Tallinn - tekkis juba üsna kodune ja hea tunne. Kodu oli nii lähedal, aga samas nii kaugel. Lend oli taaskord väga lühike ja siis lõpuks tuli mul uni. Aga kuna lend oli õhku tõussmine, 10-15min õhus, laskumine, siis oli see uni väga lühike. 

Tallinnas sai kohvi kenasti kätte (üks läks seltskonna peale kaduma). Ja juba oligi sõbranna vastas. Nimelt oli veidi asjatamist ehk edasi tulin rongiga. 

Rongis üritasin väga üleval olla - lugesin Naistelehest artiklit sõbranna kohta, lugesin blogisid, aga lõpuks andsin alla ja sulgesin silmad. Tukastasin vaid Tapalt Tamsaluni, aga see andis piisavalt jõudu. 

Sellised muljed ja mõtted transpordist täna. 

Kodu sarnast ei ole...

Taksojuht küsis, kuidas meile USAs meeldib, kas tahaksime seal elada. Vastan üsna kiiresti ja puhtast südamest, et vesi on neil halb ja nad söövad ainult saia... (ja selgitasime musta leiva omapära)
Taksojuht oli kohkunud ja küsis, kas vee ja leiva pärast ei taha siis siin elada.. Leiaks ju ka head leiba.


Aga nii on. Selle klooorise veega mina ei harjuks. Ei ole seal rohi rohelisem ega taevas sinisem (kuigi oli puhta suvi ja päike lõõskas). Kodu on seal, kus on süsa, kodus on kõige parem.
(Aga tore, et käidud sai.)

Trennipäevik 18.05.-24.05.2015

Jõusaal: 70min
Tõuks: 15km (61min)
Jooks/sörk: 15km
Tööpäevade hommikul selg ja plank 50sek.

Esmaspäev - jalad ei olnud Kevadjooksust väsinud ega kanged, kuid ometi väsitas jõusaalis kerge alakeha treening piisavalt ära. Nimelt oli jõusaalis puhkenädal ehk raskused 40-50% maksimumist ja ainult 2 seeriat. Sellist trenni oli vaja!

Teisipäev - puhkasin. Härral oli sünnipäev - õhtul käisid külalised. 

Kolmapäev - selle nädala teine kerge jõusaali treening, seekord siis ülakehale ja põhimõte oli sama (40-50% maksimumist ja ainult 2 seeriat). Treener oli ka reisilt tagasi ja sai mu tehnikat hinnata ja lihvida.

Neljapäev - läksin õhtul kella 9 paiku jooksma, jalad tundusid alguses väga kerged. Tegin ka lühikesi, 20 sekundilisi, lõike 6 (2., 3. ja 4. kilomeetril). Kokku jooks 5km 35min30sek. Keskmine pulss 160x', maksimaalne 180, aga tegin ka lõpuspurdi. Lõpuks ei olnud jalad nii kerged.

Reede - aeroone: läksin tõuksiga tööle (5km 21min) ja pikema ringiga koju (10km 40min). Sõidsin Emajõe lähedal, kõik oli nii ilusaks läinud, lopsakas ja roheline, ilm oli imeline, päike paistis ja tuult oli parasjagu.
Õhtul käisime veel teatris ehk tuli ka 2km kontsadel jalutamist.

Laupäev - pärast tiiru linnas (jalutamine 3,5k, mida tabelis pole) mõtlesin, et lähen tõuksiga sõitma. Aga selleks ajaks kui ma koju jõudsin, oli ilm end pahupidi keerand, pilves, vihmane, tuuline. Seetõttu läksin hoopis õhtul sörkima: 5km 37min (avg 155, max 168).

Pühapäev - hommikul viisin Härra Elistvere Loomaparki, me kumbki polnud seal käinud. Jalutasime seal ringi, vaatasime loomi, käisime järve ääres.
Ja nüüd õhtul tegin jooksu 5km sh 6x20sek lõigud. Lõigud ei olnud väga kiired, sääred olid väsinud, aga vähemalt olid lõigud. Aega läks 34min20sek avg 157, max 184 (lõpuspurt).


Ma ei oska öelda, kas mul järgmisel pühapäeval ka midagi kirjutada on. Mul on treeningriided ja jalanõud juba kohvris, aga kas mul on aega ja jõudu käia hotelli jõusaalis - seda ma ei tea. Kui päeval on vaba aega, siis olen ma kindlasti kuskil linnas. Ehk kui trenni teha, siis selle aja pean näpistama uneajast. Eks selgub.

Checklist

• pass ja koopiad
• kohalik valuuta
• lennupiletid
• bussipilet lennujaama
• reisikindlustus
• muud dokumendid
• kohalik metrookaart
• snäkid (st pähklid) lennukisse
• panga teavitamine (et turvalisuse huvides mu kontosid kinni ei pandaks)
• raamatud lugemiseks
• tehnikavidinad
• kohvri ja käekoti pakkimine

mis veel?

Täna on Härral sünnipäev!

Trennipäevik 11.05.-17.05.15 ja Tartu Kevadjooks 10km

Jõusaal: 2h15min
Jooks/sörk: 21,95km
Tõuks: 20km

Esmaspäev - jõusaalis alakeha päev. Kuigi raskused olid endiselt 65-70% maksimumist, siis plaan nägi ette, et ringe tuleb 4-5. Võimalik, et esimesi harjutusi tegingi 5 seeriat, aga mul läks lugemine sassi. Trenni teises pooles olid kindlasti seeriaid 4, sest ma ei olnud võimeline rohkem tegema. Trenn võttis täiesti läbi, aga sain hakkama.
Lisaks läksin tõuksiga tööle ja koju (kokku 49min 10km). Koju minek oli tigusammul...
Jõusaali soojendus oli crosstraineril + harjutused.

Teisipäev - lõunaajal toimus meel mälumäng, niisiis sai füüsilise trenni asemel ajusid ragistatud. Õhtul oli hea plaan minna vaiksele jooksutiirule ja teha veidi kiiremaid lõike. Aga ei olnud minu päev. Sörkisin tasakesi, aga Tammele jõudes sain aru, et mu jalad on ikka väga väsinud, sääred kuidagi hellad ja tuimad. Polnud tahtmist ka Tammel olla, niisiis tegin tiiru Tammelinnas ja läksin ringiga koju. Kokku tuli ikka 4x20sek lõiku. Sörkisin 4.3km (32min). Kodus tegin plankingut 4x45 sek kõik "küljed".

Kolmapäev - pärast tööpäeva vahetasin kodus riided ja sörkisin linna (1,3km), sest toimus Alma Linnasprindi Tartu II etapp. Jalad olid endiselt väga väsinud. Aga kaardilugemine tuleb juba palju paremini välja ja metsa ei jooksnudki. Ühe punkti võtsime rohkem ja jooksu kilometraaž oli kuskil 3km ja aega läks tegelikult u 21minutit. Pulss oli laes (see on see Toomest üles-alla jooksmine).
Hiljem jalutasin koju 1,4km.

Neljapäev - jõusalis ülakeha päev. Olin seal ihuüksi. Nagu ka alakeha päev, siis ka ülakehal oli seeriaid mõeldud 4-5. Mõtlesin, et teen kõike 4 ära ja vaatan, kas jõuan siis ka 5. ringi teha, aga ei jõudnud, ei hakanud üle ka pingutama. Kuigi trenn ei kestnud mul tavalisest kauem, siis oli väga intensiivne. Õnneks oli tööle autoga läinud. Soojenduse tegin crosstraineril + harjutused.

Reede - mul oli väga hea mõte, et teen Tammel oma jooksu ja siis lippan sealt kohe autole töökotta järgi. Aga taaskord selgus, et ma lihtsalt ei jõua joosta. Jalad olid väsinud ja nagu palgid. Tahtsin lõike teha, aga sellest ei tulnud kohe mitte midagi. Tegi üsna õnnetuks. Vahepeal tegin isegi kõndi. Kokku sellist sörki ikka 3,25km tuli ja auto sain ka kätte.

Laupäev - otsustasin lihtsalt puhata! Linnas jalutamist tuli kuskil 4km.

Pühapäev - ehk täna oli mul sel hooaja teine rahvaspordiüritus: Tartu Kevadjooks 10km. 
Möödunud nädalal olin üsna õnnetu ja polnud kindel, kas tahan üldse osalema minna. Aga ma olen seda tüüpi, et kui olen end kirja pannud, siis ma ikka lähen ka (kui mingi traumat ei olnud). Möödunud aastal ma ei saanud osaleda, sest jalg oli paistes ja väga valus (oli vist selle kukkumise järgselt, mis juhtus, kui olin rattaga vastu posti sõitnud). Eile ma küll puhakasin, aga läksin tavatust hiljem magama ja tänasele eriti ei mõelnudki. Hommikul ütlesin veel Härrale, et pelgan tänast jooksu rohkem kui sügisel poolmaratoni.
Aga ilm läks paremaks, päike tuli välja, inimesed olid rõõmsad ja endalgi oli hea enesetunne. Me olime võistkondlikult registreerinud (aasta lõpus oli mingi soodus). Ja mina ei seagi endal teise eesmärke kui seda, et distants joostes läbida (kui tervisega probleeme, sisi on ka kõnd lubatud). Ma teen seda ju endale. Ma käin nendel üritustel, sest mulle meeldib, ma võistlen vaid iseendaga ja ikka on hea, kui tuleb mõni isiklikrekord, aga selle poole ei pea alati püüdlema.
10km lõpetasin ajaga 1h09min29sek. Ja olen sellega väga rahul. Mul oli terve jooks väga hea enesetunne (ehk ilmselt oleks ka kiiremini saanud :D). Okei, mul olid pikad püksid ja üsna palav hakkas, aga tunne oli hea, üldjuhul kuskilt ei valutanud (7. kilomeetril kõht veidi jalutas), pulss oli kõrge, aga stabiilne, tegin pikemat sammu kui tavaliselt.
Niisiis minu kilomeetrid jäidki sinna 7 minuti kanti - mõni kiirem mõni aeglasem. Joogipunktides tegin mõned kõnnisammud, et juua, sest minul on hoo pealt topsist võimatu juua. Võtsin spordijooki ja vett. Ja ilmselt sain ma spordijoogist korraliku suhkru doosi ja pärast 7. kilomeetriposti läks hopsti pulss 20 pügalat allapoole. Ehk sinnani olin jooksnud sellise 172x' pulsiga või kiiremaga ja siis oli lihtsalt 152x', kuigi tegin sammu veidi pikemaks. Ma olen täiesti kindel, et see oli sellest suhkust, keha sai kiiremini energia kätte. Umbes 1,5km püsis pulss siis 152x', seejärel tõusis 158x'i ja lõpusirgel oli ehk ka 160+, aga kõrgemale ei läinud. Keskmiseks pulsiks tuli siis hoopis 165x' ja maksimaalselt 180x'.
Nii hea tunne on. See hea tunne, et ma ise olen rahul. Ja ma tahaks joosta 10km alla 1h ja ühel päeval jooksengi, aga keha võtab selleks oma aja. :)
Mul on üle väga pika aja JÄLLE tunne, et ma tahan joosta ja ma jõuan joosta ja keha hakkab uue eluga harjuma. Ja see tunne on niii hea.

Armas endine töökaaslane, kes on nüüdseks u aasta jooksmas käinud kavade järgi tegi isikliku rekordi. Pärast jooksu nägin ka Margitit, kes tegi ka uue isiklikurekordi. Ja kaks, kellega mina koos läksin, tegin ka uued rekordid. Ja meie Liisukesega olime tublid ja jooksime läbi. :)

Tehnika vol4

Esialgne plaan oli täna tõuksiga tööle minna, aga see tuli meelde siis, kui mitte-sportlikud riided olid juba seljas ja väljas sadas vihma. Sõitsin tööle nagu ikka, aga kella kuue ajal (pärast trenni) hakkasin parkimiskohast välja pöörama ja kuulsin mingit kolksu ja veel kolksu ja veel .. sõitsin paar meetrit ja jätsin auto seisma, vaatasin ühte esiratas, teist, vaatasin kapoti alla, aga ei leidnud midagi. Mõtlesin, et koju peab ikka minema ja hakkasin tasakesi sõitma, rooli keerates käis ikka kolks ... sirgelt polnud sõidul viga (ehk ebanormaalseid hääli ei olnud). 

Maja juurde jõudes helistasin muidugi Härrale ja palusin tal ka vaatama tulla. Ühiselt leidsime, et parema esiratta juures on mingi jama, miski justkui käib aeg-ajalt vastu. Tore, et koju jõudsin... Härra pidas sõbraga aru, kes arvas, et see võib vedru olla. Egas midagi - tuli auto aeda ajada, ratas alt ära võtta ja vaadata, mis seal on. Seda tegi Härra, mina jõin samal ajal kohvi. Küsis veel mingit nääri, sidus seda vedru kuidagi kinni, et see rehvi vastu ei käiks (oht, et rehv ka katki läheb). Mina helistasin vahepeal töökotta, kus auto viimasel ajal ikka käinud on. Kõne suunati teisele numbrile, aga kui tutvustasin end kui "Olen tüdruk Peugeot'iga", siis oli asi taaskord selge. Noormees ütles, et homme õnnestus ära vahetada ja täna on ta vähemalt kella 11ni seal. Mõni aeg hiljem viisimegi auto sinna. 

Aga seal elab üks väga armas, värviline kiisu. Ikka punast ja valget ja musta on tema karvkattel ja ta on umbes 15aastane. Nii nunnuke. 

Noormees naeris, et no ikka juhtub, vedru ikka läheb katki, vahepeal vahetas 5 vedru päevas ...

Jah, ikka juhtub. :)

13052015

Tööl on põhimõtteliselt juba puhkusehõng. See ei tähenda seda, et tööd oleks vähem hoopis vastupidi. Kõike on tohutult teha, tähtajad kukuvad, samas on jooksvad asjad... Järgmisel nädalal asendan ühte töökaaslast, siis lähen ise nädalaks ära, nädala jagu teeme siis hoolega tööd ja siis läheb minu kabinetikaaslane puhkama...siis on jaanipäev, siis puhkan mina... jne. Varsti on sügis. Ja kuigi suvi on mõnus, siis tööl on tegelikult hulga raskem. 

Aga hommikuti tuleb ikka külaline akna taha. Täna olin vaevu kardinad eest võtnud ning juba oli ta platsis. Lõpuks hakkas kiisukesest kahju (väljas hakkas sadama ja tuul oli samuti tugev) ja lasin ta trepikotta-koridori. Õues on endiselt suur sõber, aga kohe kui majja pääseb, siis paneb käpaga!

Kas ma mainisin, et meil elab trepikojas üks imearmas väike kolli? Ta on selline väike numpsik karvapall, elab koos ühe lühikarvalise väikese taksiga. Üldse on kuidagi loomi juurde tekkinud (või ma märkan neid rohkem). 

Kui pühapäeval läbi Karlova Prismasse sõitsime, siis oli kased vaid veidi lehes. Nüüd aga vaatad välja ja pea kõik on roheline! Nii ilus ja värske! Toomingas õitseb. See värskelt niidetud muru lõhn. See hommikune värskus, kui kaste on veel maas. Oh, ilus on! Aga see aeg läheb nii ruttu. Tahaks kodus olla ja seda nautida. Tahaks päevasel ajal tundide viisi väljas jalutada. Puudel on nii armsad väikesed lehekesed.

 Kuigi talveööd on läbi, siis küünlad on endiselt väga mõnusad ja teevad olemise hubaseks. Isegi kui kardinad tuleb ette tõmmata alles poole 10 paiku. Üleeile hakkasin lõpuks uuesti tikkima. Enne juulit võiks ju möödunud suvel alustatud projekti lõpuni teha. Aga ometi on nii hea lihtsalt kodus olla. Eriti pärast tööpäeva. Nädalavahetustel on vaja niikuinii askeldada ja toimetada. 

Need nunnud sinilille lehed. Aga oleks vaid seda ilma. Väljas on selline tuul, et tahab minema viia. Kuidagi ei oska end riietada - kord palav, siis jälle külm. Hommikul sadas aga värskendavat vihma. 

Kui aprillis maal käisin, siis oli see kõik sinine. Nüüd aga olid nurmenukud. Korjasin neid emale ja vanaemale. 

Ja oja juures oli ka värviline.Virumaal veel kirsid/õunapuud ei õitsenud. 

See kiisuke ei kasvagi suuremaks. Ta on väike ja nii armas. Ja väga teravate küüntega. Kui lähedale minna, siis hakkab kohe nurruma ja kui hästi läheb, siis annab kätte ka, aga sülekiisu ta ei ole ja pigem käib ringi omapäi. 

Ometi olen mina nii suur kassisõber, et ikka tahan ta sülle võtta ja teda veidi nunnutada. 

Nunnu tuustik ju?

Härral on järgmisel nädalal sünnipäev. Ikka keset töönädalat. Esmaspäeva õhtul hakkan temale meelepärast Napoleoni kooki meisterdama (nagu ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal). Inimesed, kes on selle koogi suhtes väga kindlal arvamusel nimetavad seda vale-Napoleoni koogiks, aga minu arvates teeb iga pere nii nagu neile maitseb. Ehk mina panen ka 2 kihti pohlamoosi. Ja taigent ma ise ei tee, vaid sai tellitud Pagaripoistelt lehttaigen, see on juba sügavkülmas olemas. Ja kook tuleb imehea. Endale püüan ka mingi alternatiivi välja mõelda, aga pikemalt mõtlen sellele alles nädalavahetusel. 

Ja sellest järgmisel nädalavahetusel peab enda reisile mõtlema ja mõned asjad kaasa pakkima, bussipiletid varakult ostma ja mõtlema üldise plaani välja. See ajavahe asi on veidi hirmutav ja seetõttu jätan ka rattaralli ära. Ei hakka ennast piinama (lisaks ei ole ma jalgrattaga üldse sõitnud). Tagasi jõudes tahaks päeva veel Tallinnas veeta, sest on asju ajada, aga õhtuks tahaks ikka oma koju. 

--

Vahepeal oli kohvimasinal mingi jama. Ilmselt katlakivi ummistus, kuigi me kasutame filtrit. Kui masina ostsime, siis öeldi (ja lugesime), et kui on filter, siis ei tohiks katlakiviga probleeme tulla ja pole vaja ka katlakivi pesu teha (kui regulaarselt puhastust teha nagu masin nõuab). Nii oleme ka käitunud, aga näe ikka - ju siis vesi selline. Nüüd siis kasutame filtrit, aga mõne kuu tagant püüame ka katlakivipesu teha, samas sellesk tuleb enne filter välja võtta ja seadistada aparaat nii, et pesu saaks teha. Oeh. Aga masin töötab ja kohv on hea. Kui masinat ei olnud, siis käisime kaks õhtut Statoili kohvi joomas. 

-- 

Reedel pean väikese loengu pidama ja  ma ei ole selleks veel valmis. Nädala alguses korjasin statistika kokku ja panin ka selle slaididele, aga jahm. Uue kuu alguses on ka üks loeng, mis mul veel kokku panemata. Muidu on seda mu kabinetikaaslane teinud, aga tema puhkab ja mina asendan. Seda ma nii väga ei pelga, sest sa ma olen ikka omaala spetsialist... reede koha peal pole ma nii kindel.

--

Trennipäevik 04.05.-10.05.2015

Jälle pühapäev, jälle aeg teha kokkuvõte.
Jõusaal: 2h
Tõukeratas: 20km
Jooks/sörk: 12km
Muu treening: 45min

Esmaspäev - hommik oli hea ilm, niisiis läksin tõuksiga tööle ja sain üllatavalt kiiresti kohale - 19minutit (5km), mis linnaliikluses on väga hea. Palav hakkas. Pärast tööpäeva suundusin kohe jõusaali. Soojendus crosstraineril ja harjutused. Treener oli ka, vaatas mu tehnika üle, kiitis heaks. Sel korral oli juba lihtsam. Organism oli ka paremas seisus. Venitusi tegema ei jäänud, sets läksin ka tõuksiga koju (5km), aga aega läks ikka kauem - tervelt 24minutit.

Teisipäev - tõuksiga tööle (21min) ja koju (27min) ehk kokku 10km, Lõunapausi ajal oli intensiivne treening saalis. (selgitused on nii nagu ise, ise saan vähemalt aru :D) Õhtul venis koju sõit eriti pikaks, tuul oli ka vist vastu. Mul on tunne, et tegin kodus ka plankingut, aga ma pole enam 100% kindel.

05.05.2015

iga blokk 4 minutit

vaheldumisi: 50x hüpet hüppenööriga; 30 käärhüppega jalavahetust

vaheldumisi: ussitamine 4 otsa matil; ühel jalal kükid 5+5

vaheldumisi: sügavas sumo kükis astumine kollase jooneni ja tagasi; küünartoengus põlvede toomine õla juurde 20x (?)

vaheldumisi: hüpe üles, kätega plank põlvedele (kuidas seda hüpet ka ei nimetata) 10x; sujuvalt kükist üles pall (u5kg?) üles vastu seina 10x.

5kg ketas üleval (käed sirgelt) väljaaste ette musta jooneni ja tagasi väljaaste taha (käed ikka üleval)

20sek tööd 10sek pausi vaheldumisi mlemat 4x: täheke; küünartoengus jalgade toomine küünarnuki juurde/kokkulahku hüpe vms

Kolmapäev - hommikul külastasin hambaarsti (ehk pidin autoga hiljem tööle kiirustama) ja pärast tööd läksin jõusaali, oli ülakeha päev. Jõusaalis olin ihuüksi, aga mind see ei seganud. Soojendus endiselt crosstraineril (kilomeetrid tulevad seal väga aeglaselt) + harjutused. Seegi trenn tundus lihtsam kui möödunud nädalal ja jäin endaga väga rahule. 

Neljapäev - puhkasin.

Reede - puhkasin ja sõitsin Virumaale.

Laupäev - müttasin koertega veidi metsas (selg läks päris märjaks), korjasin nurmenukke, juurisin aiamaal võililli välja ja aitasin emal peenraid teha ja siis veel käisin metsas jooksmas, aga jooksuga ma rahule ei jäänud. Keskmine pulss tuli 160x', kuigi tempo oli aeglane. Ilm oli ilus, aga tuuline. Vahepeal istusin paisjärve kaldal ja lasin päikesel nägu paitada. Vaatasin karjääri, kus sai vanasti ringi tuuseldatud. Kokku tuli 7km peaaegu 58min. 

Õhtul oli nii väsinud, et ei jõudnud isegi sauna minna.

Püahpäev - ilm veel ilusam kui eile. Sõitsin tagasi Tartusse ja kella 7 aeg läksin Tammele jooksutiirule. Tegin pikemaid samme ja üritasin mitte pulsile tähelepanu pöörata. Lisaks tegin Tammel igal kilomeetril 2 20sek lõiku ehk kokku 6x20sek lõiku. Jooksin 5km 33,5minutiga, keskmine pulss (hkm) 171x', max 188x'. Koju jõudes olin nagu peet.

Tegelikult on vasak puus kange ja valus. Alaselg on paremaks läinud. Pärast trenni on puus ka parem, aga juhataja ütles selle peale, et siis on mul organism lihtsalt häid hormoone täis ja ma sellepärast ei tunne, et midagi valesti on. 

Koer sai enne autosse, kuhu mina autost välja...

No ei püsinud nad paigal.

Vähemalt nurmenukke saab temaga korjamas käia, sest kui marju korjata, siis sööb ta marjad eest ära.

0,5m jäi ikka puudu, et oleksin peale astunud ja seda 2x, sest mõlemal korral läksin rästikut otsima ning läksin suurema ringiga, et mitte liiga lähedale sattuda, aga mõlemal korral oli see rästik piisavalt asukohta vahetanud, et ma piisavalt ehmataks ja hüppaks seal heinamaal. 

Paisjärv.

Vanasti seal neid puid polnud. Karjäär.

Kodu.

Trennipäevik 27.04.-03.05.2015

Sel nädalal oli lõpuks tunda, et väljas on kevad, sest lõpuks on rohi roheline ning iga päevaga aina rohelisemad ka puud ja põõsad. Mõnus.
Nädala märksõnadeks on vaid 3 tööpäeva (sp ka seljaharjutusi ja planku vähe) ja tagasi jõusaalis.

Esmaspäev - rahulik sörk Tammel 5km 39min, pulss oli kõrge (165x', aga tegu oli ka homikuga ning olin joonud kohvi (mis mu vererõhku ei tõsta)). Kodus tegin planku ka (ikka 4x45sek).

Teisipäev - pärast tööpäeva läksin uut jõusaali avastama. Kuna ülakeha päev oli täiesti välistatud, siis tegin alakeha trenni jõusaalis 60minutit. Lisaks minule oli seal veel üks inimene. Soojenduse tegin corsstraineril 5 minutit + soojendusharjutused. Treener oli paraku just möödunud nädalal õppepuhkusel, muidu oleks temagi saalis olnud, aga olin temaga enne veel kava läbi rääkinud ja küsinud nõu raskuste kohta. Paraku selgus, et need raskused, mis tundusid paar tundi tagasi täiesti normaalsed, olid igat pidi ülejõu käivad ja vähendasin neid hoogsalt (pidin mõtlema ka sellele, et kava näeb ette, et mõne nädala pärast teen samade raskustega 4-5 ringi mitte 3).
Harjutustest räägin ehk teinekord, aga kuna masinaid hetkel eriti pole, siis ma neid ka ei kasutanud, vaid ikka hantlid, kangid...
Lõppu muidugi venitasin. Trenn võttis täiesti läbi.

Kolmapäev - arvata oli, et jalad annavad tunda, seda ka oli, mitte üleliia, liikuda-istuda sai hästi, aga reie-kakspealihas olid teistest hellem. Aga käed olid juba paremad ja läksin pärast tööd taas 60minutiks jõusaali ülakeha trenn. Soojenduseks tegin sõudmist 1km (4min50sek) ning soojendusharjutusi/-venitusi.
Ja trenn võttis täitsa läbi nagu ka möödunud päeval.  Õlavarrekakspealihas andis veel reedelgi tunda. Õlad jäid kangeks. Eks see tuleneb uutest harjutustest ja sellest pausist, mis on sisse jäänud. Õhtul kodus Härra mudis õlapiirkonda üsna pikalt ja hommikul oli tunduvalt parem.

Neljapäev - olin ennast registreerinud kevadaeroobikale, sörkisin kodunt sinna, olin seal 7 minutit, avastasin, et see tantsuline pool pole minule, sörkisin koju tagasi. Kokku 4km 34minutit rahulikku sörki, keskmine pulss 150x'.

Reede - lubas nädala kõige ilusamat ilma ja juba ennelõunat läksin tegema aeroobset trenni tõukerattaga. Mõtlesin pikalt teekonna üle ja lõpuks otsustasin möödunud korra ringi tagurpidi ette võtta. Suhteliselt alguses avastasin, et esirehv tahaks veidi pumpast ja tegin põike kesklinna Statoili juurde, kus ma ise rehvi hoopis tühjaks lasin, aga üks meesterahvas aitas mind. Pärast seda liikusin taas kiiremini ning olin teinud veidi vale otsuse - kesklinnast Ihaste poole liikudes oli tuul muidugi vastu. Trenn ei olnud enam nii lihtne. Aga sõitsin ikka üle Ihaste silla siis Ringtee tänava algusesse, sealt üles, Võru tänavat pidi Aardla risti, siis Soinaste kaudu Riia tänavale ja sedapidi juba koju.
Kokku tul 18.08km 1h28min46sek keskmine pulss 138x', maks 170x'.
Hiljem käisin linna tiirus ehk jalutasin 5,7km.

Laupäev - tõeline puhkepäev.

Pühapäev - hommikul jalustasin linna ja koju (3,5km). Õhtupoolikul jooks 6,35km, millest 4km tegin oli rahulik sörk (pulss 148-153) ja ülejäänud veidi kiirem ja pikema sammuga. Keskmiseks pulsiks tuli 156x' ja maks 177x'.

Fotode sorteerimisest

Sorteerisin täna fotosid ja osutus oodatust hoopis raskemaks. Varasemalt olime 100 pilti välja valinud, mis käsitööna valminud albumisse panna, eile üritasin neid ajaliselt järjekorda seada (polnud eriti lihtne). Aga samas tahtsin ka teised fotod ära paigutada, et oleks ka endal ilus vaadata. Esialgne plaan oli, et küll ma mäletan, millal mõni foto tehtud on. Kukkus läbi, mäletasin ehk 2014 aastat, isegi 2013 eksisin juba väga kõvasti ja üldiselt on lihtsalt ajaarvamine veidi sassis. Lõin küll seoseid, et 2010 suvel töötasin kodukandis külapoes ja käisime Härraga Rootsis, 2013 käisime Rhodosel, 2014 käisime Londonis, 2012 lõpetasin kõrgkooli.. aga kõik need teised fotod? need pardid ja lambad ja koogid ja lilled ja koerad ja kassid.. Teine mõte oli, et fotod, kus mina olen, panen aasta paika juuste järgi. Sellel juhul läks kergelt aasta 2009 ja 2013-2014. 2010 läks segamini 2011 ja 2011 läks segamini 2012... 

Ma usun, et peaaegu kõik fotod on mul ka arvutis olemas, kenasti sorteeritud ja kõik õiges kaustas. Kui ma eile teisi fotosid järjekorda panin, siis ikka lappasin neid, aga oli veidi tüütu ja teise tuppa jõudes olin ka aastad segamini ajanud. Täna pidin ka palju otsima, aga tuli meelde picasa! Nimelt olen ma bloggeris ju juba aastast 2006 (kuigi vahepeal oli 1 aastane paus), samuti on mul picasa konto ning omal ajal lisasin blogisse üsna palju pilte. Otsisin picasast kõik kaustad välja ja muudkui lappasin neid. Peaaegu kõik fotod sain selle abiga õigesse aastasse! Kindlasti on kuskil ka midagi valesti, aga kui neid nüüd albumisse hakkan laduma (ilmselt homme), siis püüan need ka õigesse järjestusse saada ja loodan, et vead tulevad välja. Kiiremas korras pean siis juurde ka kirjutama, muidu unustan sellegi, mida hetkel mäletan. 

Sarjad ja ikaldus

Nii tore on vahepeal kellegi teise blogist sarjade kohta lugeda, sest siis ma löön kõik võõrad nimed imdb.com'i ja vaatan, kas see sari ka meile huvi pakuks. Põhjus lihtne - tuleb suvi ja sarjaikaldus on juba käes. Kõik komöödiad on kohe välistatud, ilmselt ka haiglaga seotud lood, sest Härrale see huvi ei paku, aga ise mõtlesin, et vaatan näiteks paar osa Saving Hope ja kui meeldib, siis hakkan üksi vaatama.
Üldiselt, kui vaadata meie nimekirjasid, siis üks osa on seotud kuritegude lahendamisega ning teine pool on midagi üleloomulikku või (super)kangelaste laadset. Üldiselt ei vaata draamat, komöödiat, ulmet, kuigi seda viimast ikka mõnes sarjas on.
Nimekiri on tegelikult üsna pikk, aga välja tulevad sarjad tavaliselt nii, et õhtu jooksul saame vaid ühe vaadata. Kuidas Härra oma nimekirjaga järjepeal on, seda ma küll ei tea. Eks tema vaatab neid ka siis, kui mina trennis olen. Mina vaatan oma kahte sarja siis, kui olen üksi kodus, näiteks eile vaatasin 4 osa järjest.

Forever - 1. hooaeg. 2. hooaega ei tulegi?? 
The Flash - 1. hooaeg, 2.tulemas sügisel

Supernatural – 10. hooaeg, tuleb ka 11.hooaeg.
Arrow – 3. hooaeg ; 4. on tulemas, alguses meeldis rohkem
The Vampire Diaries – 6. hooaeg; vaatame pigem harjumusest, 7. hooaeg ka tulemas.
Grimm – 4. hooaeg, 5. ka tulemas.

Gotham  - 1. hooaeg, 2. tulemas sügisel
DareDevil - 1. hooaeg
The Blacklist - 2. hooaeg, kergelt öeldes lemmik

Ootame:

The 100 - ootame 3. hooaeg, üks minu lemmikuid.

Falling Skies – ootame 5.hooaega juuni lõpus
Under the Dome – ootame 3. hooaega juuni lõpus

Penny Dreadful - 2. hooaeg algas.

Constantine - 1. hooaeg läbi, kändseldatud?

Ootel:

Bones - oleme paari hooajaga maas...

Elementary - ?? avastasin, et Härra on esimese hooaja tõmmanud

iZombie - ??

House of Cards - peame nõu

True Detective - 

Mina vaatan veel:
Switched at Birth – algselt pidi ainult 1 hooaeg olema, mina ootan 3.

Chasing life - ootel, ootab aega. 

Härra vaatab:

Game of Thrones –  6. hooaega
Vikings – ootab 4. hooaega
The Walking Dead – 5. hooaeg, ootab 6. hooaega
The Originals – 2. hooaeg., 3. tulemas
Sleepy Hollow – ootab 3. hooaega
Agents of S.H.I.E.L.D – 2. hooaeg

Salem - 2. hooaeg

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Pooleli jäid:

Resurrection - 2. hooaeg algas, katkestasime hetkel vaatamise

The Musketeers - vaatasime veidi, 

Las Vegas
Buffy the Vampire Slayer
Gossp Girl

Waterloo Road School – ETV-s hakkasin kunagi vaatama... ja peaks rohkem aega leidma, et see lõpuni ära vaadata. Hetkel 10.hooaeg!

Kodus ja Võõrsil - hakkas uuesti kanal 11 pealt jooksma, püüan vaadata.

Minevikus:

The Mentalist – 7. ja viimane hooaeg; üks minu lemmikuid

Misfits – 5. hooaega vaatame, kõige jaburam sari üldse, vaatame, sest muud pole.  Lõpetasime reedel sellega. järgmist hooaega ei tulnud - kändseldati. 

Defiance – kändseldatud pärast 2. hooaega

Believe - kändseldati lihtsalt pärast 1. hooaega

Almost Human  - kändseldati pärast 1. hooaega

Revolution – kändseldati pärast 2. hooaega

Sons of Anarchy – mina viimast hooaega ei vaadanud.

Beauty and the Beast – ?? kändseldatud?

Heroes – 4. hooaega, siis kändseldati ära.
Robin Hood – 3 hooaega
Lost – 6 hooaega, läks jaburaks ära…
Legend of Seeker - ainult 2 hooaega oli?!
Stargate Atlantis - 5 hooaega; tunduvalt ägedam, kui lihtsalt Stargate
Privileged – 1 hooaeg ja lihtsalt kändseldati ära.
The Event – 1 hooaeg ja lihtsalt kändseldati ära.
Knight Rider – oli ka ainult 1 hooaeg?!
90210 – 5 hooaega; lõpuni vaatasime, sest hakkasime kunagi vaatama.

Üritasime vaadata, aga pole meie teema
Dexter
True Blood