Tööl on põhimõtteliselt juba puhkusehõng. See ei tähenda seda, et tööd oleks vähem hoopis vastupidi. Kõike on tohutult teha, tähtajad kukuvad, samas on jooksvad asjad... Järgmisel nädalal asendan ühte töökaaslast, siis lähen ise nädalaks ära, nädala jagu teeme siis hoolega tööd ja siis läheb minu kabinetikaaslane puhkama...siis on jaanipäev, siis puhkan mina... jne. Varsti on sügis. Ja kuigi suvi on mõnus, siis tööl on tegelikult hulga raskem.
Aga hommikuti tuleb ikka külaline akna taha. Täna olin vaevu kardinad eest võtnud ning juba oli ta platsis. Lõpuks hakkas kiisukesest kahju (väljas hakkas sadama ja tuul oli samuti tugev) ja lasin ta trepikotta-koridori. Õues on endiselt suur sõber, aga kohe kui majja pääseb, siis paneb käpaga!
Kas ma mainisin, et meil elab trepikojas üks imearmas väike kolli? Ta on selline väike numpsik karvapall, elab koos ühe lühikarvalise väikese taksiga. Üldse on kuidagi loomi juurde tekkinud (või ma märkan neid rohkem).
Kui pühapäeval läbi Karlova Prismasse sõitsime, siis oli kased vaid veidi lehes. Nüüd aga vaatad välja ja pea kõik on roheline! Nii ilus ja värske! Toomingas õitseb. See värskelt niidetud muru lõhn. See hommikune värskus, kui kaste on veel maas. Oh, ilus on! Aga see aeg läheb nii ruttu. Tahaks kodus olla ja seda nautida. Tahaks päevasel ajal tundide viisi väljas jalutada. Puudel on nii armsad väikesed lehekesed.
Kuigi talveööd on läbi, siis küünlad on endiselt väga mõnusad ja teevad olemise hubaseks. Isegi kui kardinad tuleb ette tõmmata alles poole 10 paiku. Üleeile hakkasin lõpuks uuesti tikkima. Enne juulit võiks ju möödunud suvel alustatud projekti lõpuni teha. Aga ometi on nii hea lihtsalt kodus olla. Eriti pärast tööpäeva. Nädalavahetustel on vaja niikuinii askeldada ja toimetada.
Need nunnud sinilille lehed. Aga oleks vaid seda ilma. Väljas on selline tuul, et tahab minema viia. Kuidagi ei oska end riietada - kord palav, siis jälle külm. Hommikul sadas aga värskendavat vihma.
Kui aprillis maal käisin, siis oli see kõik sinine. Nüüd aga olid nurmenukud. Korjasin neid emale ja vanaemale.
Ja oja juures oli ka värviline.Virumaal veel kirsid/õunapuud ei õitsenud.
See kiisuke ei kasvagi suuremaks. Ta on väike ja nii armas. Ja väga teravate küüntega. Kui lähedale minna, siis hakkab kohe nurruma ja kui hästi läheb, siis annab kätte ka, aga sülekiisu ta ei ole ja pigem käib ringi omapäi.
Ometi olen mina nii suur kassisõber, et ikka tahan ta sülle võtta ja teda veidi nunnutada.
Nunnu tuustik ju?
Härral on järgmisel nädalal sünnipäev. Ikka keset töönädalat. Esmaspäeva õhtul hakkan temale meelepärast Napoleoni kooki meisterdama (nagu ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal). Inimesed, kes on selle koogi suhtes väga kindlal arvamusel nimetavad seda vale-Napoleoni koogiks, aga minu arvates teeb iga pere nii nagu neile maitseb. Ehk mina panen ka 2 kihti pohlamoosi. Ja taigent ma ise ei tee, vaid sai tellitud Pagaripoistelt lehttaigen, see on juba sügavkülmas olemas. Ja kook tuleb imehea. Endale püüan ka mingi alternatiivi välja mõelda, aga pikemalt mõtlen sellele alles nädalavahetusel.
Ja sellest järgmisel nädalavahetusel peab enda reisile mõtlema ja mõned asjad kaasa pakkima, bussipiletid varakult ostma ja mõtlema üldise plaani välja. See ajavahe asi on veidi hirmutav ja seetõttu jätan ka rattaralli ära. Ei hakka ennast piinama (lisaks ei ole ma jalgrattaga üldse sõitnud). Tagasi jõudes tahaks päeva veel Tallinnas veeta, sest on asju ajada, aga õhtuks tahaks ikka oma koju.
--
Vahepeal oli kohvimasinal mingi jama. Ilmselt katlakivi ummistus, kuigi me kasutame filtrit. Kui masina ostsime, siis öeldi (ja lugesime), et kui on filter, siis ei tohiks katlakiviga probleeme tulla ja pole vaja ka katlakivi pesu teha (kui regulaarselt puhastust teha nagu masin nõuab). Nii oleme ka käitunud, aga näe ikka - ju siis vesi selline. Nüüd siis kasutame filtrit, aga mõne kuu tagant püüame ka katlakivipesu teha, samas sellesk tuleb enne filter välja võtta ja seadistada aparaat nii, et pesu saaks teha. Oeh. Aga masin töötab ja kohv on hea. Kui masinat ei olnud, siis käisime kaks õhtut Statoili kohvi joomas.
--
Reedel pean väikese loengu pidama ja ma ei ole selleks veel valmis. Nädala alguses korjasin statistika kokku ja panin ka selle slaididele, aga jahm. Uue kuu alguses on ka üks loeng, mis mul veel kokku panemata. Muidu on seda mu kabinetikaaslane teinud, aga tema puhkab ja mina asendan. Seda ma nii väga ei pelga, sest sa ma olen ikka omaala spetsialist... reede koha peal pole ma nii kindel.
--
No comments:
Post a Comment