Minna blogi: Lühidalt reisimuljetest

NB: pildid on muidugi nutitelefoni ja seebikaga tehtud. Lisaks ei kippunud teised väga pilte tegema ja nii saigi need käigu pealt tehtud.

Lühikesele USA reisile Washington Dc-sse viis meid HIV ja hepatiidi teemaline konverents. Tegelikult peatusime Washingtoni kõrval olevas Alexandria linnas. Hotell asus ilusas vanalinnas. Paar korda käisime metrooga Washingtonis, kui selleks aega oli, konverents võttis oma aja ning reis oli tegelikult väga lühike - jõudsime ju esmaspäeva hilisõhtul ja lahkusime hotellist reede keskpäeval.

Algasid kohe korraldamise poolsete jamadega. Hotelli broneeringut oli korduvalt muudetud ja sellega oli paras segadus. Osadele oli tuba, teistele ei olnud. Küll olid üksikud toad, pidi olema kahekohalised. Kesköö paiku, kui ärkvel oli oldud juba 24h, ei olnud see väga vahva. Lõouks näiteks tuli välja, et ühed meist sattusid kaheinimese tuppa, kus oli vaid üks suur voodi. Ma ei tea, kuidas üks hotell saab lasta sel ka nii juhtuda, korralik 4* hotell ja Tripadvisoris ning Booking.com lehel väga hästi hinnatud. Lisaks selgus, et järgmisel hommikul me süüa ei saagi, sest see ei ole hinnas. See oli vist pigem meie korraldaja poolne viga. Tegelikult ei olnud seal hotellis mingit hommikusööki hinnas.

Teisipäeval tegime Washingtoni tiiru, sest konverents algas alles kell 16. Kusjuures uni läks juba kell 6 aeg ehk oli täielik üleväsimus ning magada ka ei saanud. Washingtonis käisime kuskil muuseumis ka söömas. Aga küll see kohv maitseb seal kummaliselt ja süüa ka midagi ei pakuta. Ehk vaid kiirtoit või siis muffinid või sõõrikud või imelikud salatid.

Ilm oli palav, vähemalt 30C või rohkem. Päike lõõskas, taevas oli sinine. Vaatasime mõned vaatamisväärsused üle, sh näiteks Valge Maja. Hiljem otsisi tasuta wifit, et otsida, kas kuskil ka mõni kaubamaja ja toidupood on. Aga nagu suurlinnades (kasjust Washington just nii suurlinn on, aga Eesti linnadega võrreldes ikka on ka) ikka, siis kesklinnas suurt midagi ei asugi. Niisiis sõitsin metrooga poolele teele Alexandriasse, Pentagon Citysse, kus pidi olema kaubanduskeskus. Üks keskus oli tõesti, aga sealt ei olnud midagi osta, kogu rahvas oli ka 1. korrusel, kus olid kiirsöögi toidukohad. Ühtegi normaalset poodi ma ei leidnud. Käisin ka ületee, kus oli üks outlet ja spordipood. Esimesest oleks ehk midagi osta olnud, aga see otsimine ja sobramine... oeh. Võttis igasuguse isu ära. Lisaks olid jalad endiselt paistes, kõndimisest väga valulikud.

Pärast konverentsi läksin veel ühte toidupoodi, mis asus 3km kaugusel, mõistagi ma jalutasin sinna, aga see oli nagu meie väike miniRimi. Ega sealt suurt midagi ka osta ei ole, kui tahad midagi, mida saaks kohe süüa, aga kiirtoitu ei taha. Tagasi kõndides oli väljas juba pime (kell 9 läks pimedaks).

Valge Maja.

Wifi oli tasuta muuseumites. Ja konverentsi ajal sai ka parooliga sisse. Tubades oli tasuline. Esialgu olevat räägitud, et meil on tasuta, aga mina sellel hetkel seal polnud ja asjast aru ei saanud, sest sisselogimiseks pidi ikkagi midagi valima. Küsisin järgmine päev üle, kinnitati, et meile kui grupile on tasuta. Aga ma olin ikka kahtlev. Kolmapäeval läksin uuesti küsima ja siis öeldi, et ei-ei, tasuta kindlasti ei ole. Aga et all fuajees on ju tasuta, ma kasutagu seal. Vahepeal tahtsin kirju vaadata, siis kiiresti käisingi mõne minuti kaupa. Ja kui neljapäeva õhtul tahtsin veel minna (siis kui konverents läbi oli ja nende paroolidega enam sisse ei saanud), siis lõi ka fujees ette, et üks tund on tasuta wifi, aga edasi maksad... Ja siis tekkiski mul küsimus, kas juba varem salvestas see minu seadme kuskileja võttis see 1h juba algusest peale ja nüüd logides läheb kohe tasuliseks? Keeruline värk.

Kolmapäeva hommikul pidi meil enda teada olema tasuta hommikusöök hotellis. Läksimegi restorani. Oli tavaline menüü. Kõik valisime midagi - sealt ei olnud suurt midagi valida. Lõpuks esitati muidugi arved ja ei olnud tasuta midagi. Meie korralda pööras seda nähes otsa ümber ja ütles hiljem, et ei pidanudki tasuta olema, me saime ju täispäevaraha! Mina olin tagasihoidlik - kohvi ja mahla ka ei tahtnud, nii läks mul kuskil 10 eurot mingi müsli. Teised võtsid toidu ja lisaks kohvi, mahla. Kohv juba ise maksis 5 dollarit, väike tass ja mitte kõige maitsvam. Nelja pöeale oli toiduarve umbes 84 dollarit ja kogu arve 104 dollarit ehk koos maksu ja tipiga. Pärast hommikusööki läksime konverentsi saali (toimus samas hotellis) ja seal oli kontinentaalne hommikusöök ehk kohv/tee, puuviljad, magusad keeksid ja sai.

Hiljem sõitsime taksoga outlettide juurde (metroo sinna ei läinud). Oli küll rohkem poode, suured poed, aga midagi osta ikka ei olnud. Seal oli ka üks korralik toidupood, sealt saime sooja toitu ja kõht sai täis. Tagasitulekuga oli rohkem probleeme - taksot kuskil ei ole, numbrit ka ei tea, aga üks vanem proua, kes oli ratastoolis, nägi meie muret, pakkus ise oma abi ja tellis meile takso.

Päris õhtul käisime veel kuskil kaubanduskeskuses (sõitsime jälle taksoga), seal olid veidi paremad poed, aga ikka ei midagi. Vahepeal mõtlesin, et kui mujalt ma midagi ei leia, siis H&M ikka leian .... eiiii, see pood oli juba nii segamine, et kadus igasugune tahtmine seal üldse ringi vaadata. Lõpuks ma leidsin ühe kleidi (põlveni), ühe seeliku (põlveni, saab tööl ka käia), mingi õhukese pusa ja ühed trennipüksid. Proovisin ka jooksutosse, aga päris õigeid ei leidnud ja jäidki ostmata. Sellist pudipadi ostsin ka, natukene ka küpsist ja šokolaadi.

Kolmapäeva õhtul tegin jõusaalis väikese tiiru. Aga see oli lastest pungil, niisiis ma eriti pikaks ajaks sinna ei jäänud.

osa jõusaalist

pardid... seisid pikalt paigal ja arvasin, et need on kujud.

Neljapäeval jõudsime veel korra Washingtonis käia. tahtsime rohkem muuseumites käia. Aga juhtus selline päev, et lapsed olid linnas ja neid oli väga palju! Ilmselt olid koolilõpu puhul ekskursioonid. Neid oli kõikjal!

Hiljem sattusime veel Alexandrias Kings tänavale. Seal sõitis troll ühest tänava otsats teise. Tegelikult oli see ikkagi buss. Istusime veidi jõe ääres. Käisime kohvikus kohvi/õlut joomas ning saime ka head vett.

Nimelt oli seal vesi kloorina. Kõikjal. Pärast duši all käiku oli tunne, et oleks basseinist tulnud. Ja seda vett joodi ka. Konverentsi ajal olid laudadel suured klaaskannud jääga. Mõtlesin, et lõpuks ometi korralik vesi ja valasin seda enda klaasi. Jahm, see oli seesama kloorine vesi, mis tuli kraanist, lisaks oli ka jää sellest veest (hotelli koridoris oli jäämasin). Kergelt öeldes pettusin. Niisiis ostsin vett korduvalt poest, aga ka pudelivesi maitses väga kummaliselt. Niisiis jõin ma enda tavalise 2,5-3liitri asemel päeva jooksul umbes 0,5l vett ja veidi kohvi.

kaktused

nii nunnud

äge muuseumihoone

Botaanikaaias ... ja taga paistab Kapitoolium.

Koju jalutades jäime äikesevihma kätte. Vihm jäi muidugi järgi siis, kui olime hotelli jõudnud. Olime läbimärjad.

Õhtul käisin veel poes, sest tahtsime hommikuks midagi süüa - mida muud kui saia! Üks taksojuht oli soovitanud 7-elevenit, ütles, et see soodsam pood. Leidsin üles, aga see oli nagu R-kiosk ehk nii väike. Ma ei hakanud isegi sisse minema, pöörasin otsa ringi ja läksin teise poodi, kus müüdi rohkem ökotoodangut.

See rataste süsteem mulle meeldib (nagu Londonis).

Reede hommikul pakkisime asjad, sõime hommikust, kutsusime naabrid ka saia sööma ja kell 12 hakkasime ära liikuma. Vahepeal jõudsime veel väikese uinaku teha.

Minul oli tõesti imelik, et inimesed nii palju kiirtoite söövad. Tänavatel olidki autoputkad ja muudkui osteti. No ja paljud inimesed olid ikka tõesti ... suured. Koolibussid olidki kollased. Oli kõiksugu kummalisi liiklusmärke - no on kummaline, kui märgi asemel on kõikjal ka tekst juures.

Muid muljeid ei oskagi öelda. Konverents oli üsna.. teaduslik. Uut ja huvitavat infot muidugi sai. Aga mina olen selline lihtne inimene ja ei tea nendest asjadest midagi molekulaartasandil, niisiis oli keeruline. Aga tore ikka, et sai minna ja käia.

Kuskil teises linnas oleks ilmselt teisiti olnud. Selle lühikese ajaga mingit erilist pilti ei jää. Mingist Ameerika fenomenist ma ka aru ei saa, miks inimesed sinna kipuvad, mida nad sealt otsivad, seal ei ole rohi rohelisem, taevas sinisem. Mina ei kipu.