Jõusaal: 2x, kokku 2h40min
Tõuks: kerge-mõõdukas 6x5km; raske 1x28km
Sörkimas/jooksmas ei käinud.
Puhkepäevad: 3
Esmaspäev: tõuksiga tööle ja koju ehk ikka 5kmx2, aga põhitrenniks oli jõusaal, kus oli alakeha päev ja 5 seeriat. See oli raskealguses oli tempo hea, aga aina aeglasemaks vajus... aga sai tehtud. Ja midagi ei jäänud valusaks!
Teisipäev: tõuskiga tööle ja koju (5km +5,9km), koju sõitsin veidi teist kaudu, sest ei tahtnud mõeldagi, et pean Sepa tänavalt taas üles ronima (seal on tuul alati vastu ja tee on halb). Lõuna ajal polnud aega trenni minna, õhtul polnud jõudu.
Kolmapäev: natukene vaevaliselt, aga läksin siiski tõuksiga tööle ja õhtul koju (2x5km). Pärast tööpäeva oli jõusaal ja ülekeha. Hoidsin head tempot, sest muidu oleks terveks õhtuks sinna jäänud. Esimene pool läks üsna kergelt, teine pool tuli ikka vaevaliselt. Lugemine läks ka sassi ja swungimist tegin äkki hoopis 6 ringi? Peaks hakkame linnukesi tõmbama, kui nii palju ringe tuleb teha. Võtsin 2-3 harjutust ette ja tegin nende ringid ära, siis võtsin järgmised. Eriti raskeks osutusid kõhulihased.
Neljapäev: puhkasin.
Reede: puhkasin. Esialgu mõtlesin õhtul sörkima minna, aga mul on hea meel, et ma seda ei teinud. Kopp oli ees, tööst sel hetkel villand, kodus oli hea olla, midagi teha ei tahtnud... vaatasime sarja ja jäin korduvalt magama, aga Härra isegi ei pahandanud. :)
Laupäev: ärkasin juba kella 7 ajal, et käia hommikul vara turul ning hiljem suundusime siis IV Pärlijõe Tõukerattamaratonile, millest juba veidi kirjutasin. Aga kirjutan veel.
Minu ametlik aeg oli siis 1h42min39sek, kirjas oli küll rada 30km, aga tegelikult oli kuskil 28km (ja ega see nii oluline polegi). Mu uus maksimumpulss oleks laupäeva järgi üle 200x', aga ma veidi ikka arvan, et äkki kell sellega pani pange.. keskmise pulsiga pange ei pannud, seda ma tundsin. Lisan siia "väljavõtted" endomondost.
Kohe esimesel kilomeetril oli see killer tõus. Teine killer tõus oli 27.km. Aga miks on kõige aeglasem kilomeeter 17.?- see oli see metsatee, mis oli väga mülkane, porine, vesine. Kõige kiiremaks tuli viimane kilomeeter, kui tuhisesin mäest alla...
Õhtul jutustasin veidi esikolmikuga, kes kõik on väga suured tõukeratta fännid ja tõukajad. Uurisin neilt, kui kaua nad Rattralli pikka distantsi on sõitnud. Miks? Sest mul ikka on väike mõte, et ühel ilusal aastal tahaksin lühikesi distantsi tõukekal läbida ja see pole üldse võimatu, aga väga palju oleneb ilmast (tuul!) ja teest... Täna Tartu poole sõites mõtlesin, et ei tea, mis tunne oleks siit Tatraorust üles vurada... või mis kiirus tuleks sealt alla sõites? Nad uurisid siis veidi, mis ajaga ma täna sõitnud olin ja ütlesid, et naisterahva kohta oli mu aeg tõesti hea ning ma ei peaks pelgama rallit või rattamaratoni. Nagu ma hiljem aru sain, siis üks korraldajatest (naisterahvas) on tõukekal rattamaratoni läbinud (lühema distantsi, u 40km). Aga sealgi oleneks palju ilmast - kui pikalt on enne lödistanud, siis on tee väga vesine (ja enne sind on sealt sadu rattureid läbi sõitnud), et korralik pingutus, aga ei midagi võimatut.
Ja ma ikka ei väsi imestamast, et ma võrreldes möödunud aastaga ikka nii palju kiirem olin!
Pühapäev: puhkan. parem säär on veidi valulik, seda pole varem tõuksimisel juhtunud, vasakul jalal on korralik hematoom, mis on valulik.
No comments:
Post a Comment