Thursday, July 30, 2015

Jopskid liikluses


Vaba tänav ristub Võru tänavaga ja edasi läheb Kastani tänav. Kui juht tahab otse sõita ning esimese fooriga läbi jõuda, aga vasakul on liiga palju autosid, siis minnakse aeg-ajalt otse ka paremalt. Märk lubab seda kenasti, aga kuna Kastani tänaval on ühe suunaline ja autod on pargitud just paremale poole teeserva, siis paremat rida on veidi tänava alguses ja enne seda, kui Kastan ristub Riiaga.
Need, kes paremalt tahavad otse sõita, lisavad tavaliselt korraliku gaasi, et Kastani tänaval ruttu vasakule reastuda.
Aga minu meelest on juht täielik jopski, kui ta on paremal pool ja foori roheliseks muutumisel sõidab mulle, kes ma olin vasakul ja tahtasin otse sõita, lihtsalt diagonaalis ette.
Jopski.



Läksin täna autoga poodi. Pildil ristub Kastani tänav Riia tänavaga Vaksali linnaosa poolt. Mina olin taaskord paremal, et veidi kesklinna poole sõita. Minu kõrval oli ka üks sõiduk. Märkide järgi peaks sõitma vasakule, ma ei pööranud tähelepanu, kas tal suunatuli oli sees, aga see ei olegi oluline.
Kui ma keset pööret nägin, et temagi pöörab vasakule, siis ma olin nii hämmastunud, et ei vajutanud isegi signaali (seda oleks võinud ju ometi teha!).
Küll on tore, et ma pööret rahulikult võtsin, muidu oleks meie sõidukite küljed pöördel kokku saanud..
Jopski.

Wednesday, July 29, 2015

Hommikul helises äratus kell 06:00, panin selle kinni, mõtlesin, et olen veel korraks pikali. Vaatasin kella 30 minutit hiljem ja kargasin voodist püsti. 07:15 olin valmis, et tõuksiga tööle minna, vaatasin aknast välja, vihma tibas. Vahetasin jope, hakkasin välja minema ja tuli ikka korraliku paduvihma. Seisin mõned hetked trepikojaukse juures, ohkasin, viisin tõuksi tagasi tuppa, jõudsin juba ise välja tulla ja ukse lukustada, kui meenus, et autovõtmeid on ka vaja.
Eile hommikul jäi Tige mulle vahele. Tundub, et ta külastab kõiki majaelanikke, kes palkoneti ust lahti hoidavad. Kui ma eile tööle läksin, siis hüppas just ühest uksest sisse. Esmaspäeva õhtul tegi ringkäigu siin korteris - vaatasime Härraga sarja, uks oli lahti, ühel hetkel tuleb kardina alt üks pea; ta tegi korterile tiiru peale ja läks ise välja (ehk ei saanudki tigedaks).
Mõtlesin tööl korduvalt, et lähen õhtul poest läbi, sest tahaks marineeritud kurki. Mõtlesin mitmeid kordi ja jõudsin järeldusele, et tegelikult on mul kogu toidukraam kodus olemas. Homme (kui ma taaskord kavatsen õhtul 3 tassi kohvi juua!! - mis mul viga on?) pean minema kohvikoort ja vahu- ostma, võib-olla ka peekonit. Aga praegu ei taha ma mõeldagi, et peaksin homme poodi minema, tahan pärast tööd koju tulla ja kodus olla.

Ma olen igaks õhtuks väsinud, tüdinud. Tahaks lihtsalt kodus olla. Mitte kuskile minna. Eile õhtul kutsus üks töökaaslane enda juurde vaarikaid korjama. Läksime kabinetikaaslasega. Tore oli. Aga vaikselt mõtlesin, et saaks vaid koju. Saaks vaid võtta selle ühe tassi head kohvi, panna selga hommikumantli ja lihtsalt olla. Ilmselt ons ee stress. Ma väsin õhtuks ära. Eriti inimestest. Ja suhtelmisest. "Sõnade arv saab täis." Ma ei taha, et keegi kogu aeg küsiks või tahaks midagi. Tahaks asjaga, millega alustan, jõuda lõpuni nii, et keegi vahele ei segaks, eriti tööl, aga see on võimatu. Ma teadsin, et kabinetikaaslane läheb kohe uuesti puhkama, aga ma ei teadnud olin unustanud, et tema järgmine puhkus on 3 nädalat.

Kui sõprade-tuttavatega midagi teha, siis ma tahaksin reaalselt midagi teha. Aga on ikka need, kellele see "midagi teha" tähendab "joome alkoholi". Ma ei taha. Ma tahaks näiteks lauamänge mängida. Või minna bowlingut/piljardit mängima. Läheks käiks kuskil looduses, jalutaks mõnel matkarajal, kiiguks külakiigel... Ma ei taha (ja ma ei jõua) istuda üleval poole ööni. Minu jaoks on öö magamiseks. Ma tahan, et oleks tore ja lõbus ilma alkoholita, aga tundub, et igasse seltskonda ma nii ei sobi. Ma tahaks rääkida ka lihtsalt elust, tõsiselt. Teine osa sõpruskonnast on see, kes on hetkel lapse/lastega kodused/kellega kohtumegi kohvikus/käime jalutamas ja räägimegi elust. Ja meil on tore.

Ilmselt oleks meeleolu rõõmsam, kui puhkusegraafikut oleks Härraga rohkem sobinud. Iseenesest oligi ju nii planeeritud, aga läks teisiti. Aeg tõttab nii kiiresti eest ja mina lihtsalt mõtlen, et kas ma jõuame ka üks kord seda või teist teha. Mitmel aastal oleme mõelnud, et peaks ka ilusat Eestimaad vaatama (ma pole näiteks Hiiumal käinud) ja seda rohkem kui üks päev, aga reaalselt me tegudeni ei jõuagi. Ilm on selline nagu on. Ma tean, et on juuli lõpp, aga vaadates tööd ja tihedaid graafikuid nädalavahetustel, on tunne, et suvi on läbi. Kuskil võiks olla väike puhkusreisi ärevus, mis meid augusti lõpus ootab, aga seda pole ollagi. Pigem käib läbi peast mõte, kas jõuame kõik teised asjad enne tehtud, kas Härra ikka puhkama saab? Iseenesest tundub, et Eestist eemal olek on ainus reaalne võimalus, kui on tunne, et saab ka puhata, sest kodumaal olles tormad ühest kohast teise.

Täna tuli palgaleht. Mul on avaldus, et tahan puhkuserahasid koos palgaga. Kevadel oli mul sellega üks suuuur jama. Ma ei mäleta, kas ma kirjutasin sellest, aga rahad kanti üle puhkust ja mu päevatasu oli umbes 6 eurot (võtsin tol ajal kaks lisapuhkusepäeva välja). Arvutusviga tuli seal, et umbes alates märtsist olen ma 1.0 kohaga, enne oli 0,5+0,5 ehk olin "kahel real", seejärel kaotati üks number ära, aga puhkuserahasid vaadati ka vaid selle ühe numbri järgi. Vaatasin täna seda palgalehte ja mõtlesin, et see ei ole võimalik. Kui viimase kuue kuu keskmist arvutada, siis kindlasti tuleb puhkuserahadega kuupalk veidi väiksem, aga ei ole ju võimalik, et kaotan palgas üle 200 euro??!! Pikemalt mõtlemata kirjutasin kohe tädile vastu. Temagi vastas kiiresti. Viga oli tõesti sees. Taaskord oli arvestamata see, et aasta alguses (ja möödunud aastal ka) olin ma kahe erineva "numbri all". Summa muutus palju ilusamaks. Aga vot, kui ise näpuga järge ei aja, siis tehaksegi sulle tünga. MA ei hakanud ka kohe ütlema, et arvutuskäik on vale, esimeses kirjas palusin lihtsalt, et ta kirjutaks mulle puhkuserahade arvutuskäigu.

Nädalavahetus sain õe juurde hoiule viia mõned marjad sügavkülmast. See oli nii tore, sest mul olid sahtlid taas täis, aga külmkapis olid veel pühapäeval korjatud mustikad. Ja nüüd lisandusid veel vaarikad. Õnneks jäi sinna õe juurde ühte sahtlisse veel veidi ruumi, et saan midagi veel sinna viia. No mul ei ole seda väikest sügavkülma siin korteris mitte kuskile panna! Köögis on laua all üks koht, kus oleks hea ja mugav, aga vot ei mahu, kõik pisikesed on laiuselt laiemad. Muidu ma ostaks selle ühe väikese ära. Ja siis koputab miski pähe, mis samas ütleb, et pole mõtet raha raisata, kulutusi on piisavalt ja küll see tuleb... kõik omal ajal. Korter on kõik: kodune, ilus, mugava asukohaga. Aga süda ja hing ihakavad ikkagi majja. Tahan oma väikest aiamaad. Tahan aeda, kus paljajalu käia. Tahan privaatsust. Tahan rohkem loodust. Tahan ruumi ja õhku. Ja äkki võiks õue aeda ühe kassimaja ehitada ja me saaks endale isegi ühe õuekassi võtta. Seda viimast just Härra ei usu... ilmselt ta ei usu, et ma suudaks kassi õues hoida, ma vist ise ka 100% ei usu.

Tuesday, July 28, 2015

Trennipäevik 20.07.-26.07.2015





Jõusaal: 2x kokku u 90min (+ soojendused)
Tõuks: 13x, 5kmx10 (tööle minek/tulek)+2km+3km+8km (sprint) = 63km
Jalutamine: 11,32+ km


Esmaspäev - hommikul 5km (19min) tõuksiga tööle, õhtul rahulikumalt koju (5km 23min). Pärast tööpäeva läksin jõusaali ja tegin wattbike'iga soojendust 5km (10min20sek) ning natukene soojendusharjutusi. Selleks ajaks oli treener ka kohal, sest aeg oli alustada uue kavaga ning treener oli juhendamiseks kohal. Treening oli jalgadele ja alaseljale. Mulle meeldis. Kindlasti andis juurde see, et treener kohal oli, viilida ei saanud ja ei tahtnudki, kuigi minns oli küll selline tunne, et kohe üldse ei taha midagi teha (ehk oli esimene päev tööl pärast puhkust).

Teisipäev - tõuksiga tööle 5km (18min) ja koju 5km (24min). Õhtul lisaks jalutamine u 3km. Õhtuks jäid ka jalad (ka käed?? jalatrennist :D) kangeks, aga see oli selline "hea" kangus ja ei teinud haiget.

Kolmapäev - tõuksiga tööle 5km (20min) ja koju 5km (24min).
Õhtul jõusaalis ülakeha treening uue kavaga, treener oli kohal. Soojendusega alustasin wattbike'il ( 4km 8,5min), tegin soojendusharjutus ja veidi crosstrainerit. Soojendus oli üsna pikka, sest treener jõudis alles veidi enne kella viit jõusaali.

Neljapäev - tõuksiga tööle 5km (20min) ja koju 5km (21min). Õhtul puhkasin.

Reede - tõuksiga tööle 5km (18min) ja koju 5km (23min). Õhtul puhkasin ja jõin liiga palju kohvi.

Laupäev - käisin hommikul linnas ehk jalustasin kuskil 4,3km, ülejäänud päeva lõin lulli ehk puhkasin.

Pühapäev - eesmärk oli minna Sangastesse tõukerattasprindile. Autot mul polnud, niisiis pidin bussiga sõitma Võru kanti ning sealt autoga edasi minema.
Esimene soojendus oli bussijaama minek, lendasin toast välja umbes 09.45, buss pidi väljuma kell 10. Just enne seda sadas korralikku padukat, olin keebi selga pannud, vihm jäi järgi, võtsin jälle keebi ära. Bussijaama jõudsin hästi (2km), aga suurem probleem oli bussijuhiga asju ajada, et ma tõuksi ka peale saaksin. Esialgu ma üldse ei kuulnud, mis ta ütles (tema oli bussis, mina väljas), tuli välja ja ütles, et ratas peab kotis olema... mina vaikselt ütlen, et aga alati olen nii saanud... tegin kurva näo pähe.. pomises veidi, aga lõpuks oli nõus mu ratta ikka alla panema, sest seal õnneks teiste kohvreid/kotte polnud, mida ratas võiks määrida. Kui bussist väljusin, siis ikka väga tänasin teda, lubasin, et jätan meelde, et järgmine kord on kott kaasas. Bussijaamast oli Härra vanemate juurde 3km kruusateed.
Sprint algas kell 14 Sangaste Rukkimaja ja lossi vahelisel kergliiklusteel edasi-tagasi, kokku 8km. Lastesõidud olid varem, minu arvates oli lapsi süna palju. Mehi oli äkki 10+, naisi oli 7.
Naistest võitsin minna, olin ka ainuke, kes sellega rohkem tegelenud (mõni oli aasta varem samal üritusel käinud või hoopis matkal). Mul oli väga hea meel, et läksin enda rattaga. Minek oli hea. Tee üldiselt hea, aga tagasiteel tuli üks auto kuskilt kõrvalteelt ja jäi mind lihtsalt vaatama, selle asemel, et kohe edasi sõita ja mind läbi lasta, pidin hoogu pidurdama, sest olin just langusel. Sain ajaks 21min16sek, olen rahul, keskmine kiirus 22km/h, maksimaalne oli veidi üle 30km/h (kõrgeid künkaid ei olnud). Meestesõidu võitja keskmine kiirus oli 27km/h, nii et arenguruumi veel on. Pulss oli kõrge (nagu ikka) keskmine 180, maksimaalne 193.
Auhinnaks sain kanuumatka neljale, sponsoritelt Heleni helbeid ja Tartu Milli pasta. Kanuumatk peab otimuma sel hooajal, mõtlemegi, millal meil on see vaba nädalavahetus minna ja et kellegi kaasa ka saab. Hooaeg kestab oktoobrini.

Tervise poole pealt ei kaeba, aga kimbutab peavalu ning kui metsas olen käinud, siis alaseljavalu.

Ning reklaamin ühte järgmist VÄGA ägedat üritust!


 Pole vaja vist küsida, kas ma lähen? Ürituse FB leht on SIIN.



Saturday, July 25, 2015

Töönädal läks kiiresti, kuid oli küllakti väsitav (mida oligi arvata). Teisipäeval sain läbimärjaks, muidu läks ilmaga üsna hästi (oli tuuline nagu ikka). Vihma hakkas sadama alles 800m enne kodu ja tuli ikka korralikku padukat. Ühel õhtul sain kursaõega kohvikus kokku ja jalutasin veidi linnas. Neljapäeval käis sõbranna tütre ja pojaga külas. Tütar oli teatanud, et kui nad külla tulevad, siis tahab tema ka tädiga rääkida, sest möödunud korral eriti ei saanudki. Ja ta oli tõesti jutukas.
Aga muidu veetsin ma õhtud kodus. Kui koju jõudsin, siis vahetasin pärast pesus käiku riided hommikumantli vastu ning alustasin sarja vaatamisega. Igal õhtul vaatasin ära "Kirgede tormi" osa ning seejärel alustasin "Pretty Little Liars'iga". Ja hetkel alustasin just 3. hooaja esimese osaga ehk olen hästi edenenud.. ehk liigagi. Ma ei osanud ka arvata, et selline sari võib olla, et väga raske on pooleli jätta, sest iga osa lõppeb huvitavalt ja kuna mul on viis tervet hooaega arvutis olemas, siis ei olegi mingit probleemi seda muudkui vaadata ja vaadata.
Puhkus ajas mu kohvi joomise veidi segi. Tähendab seda, et kohv on nii hea, et ma joon seda liiga palju. Tööl endiselt ei joo. Hommikuti joon ühe tassi, aga on õhtuid, kui olen joonud kolm tassi. Hkm. Ma tean, et seda on palju. Ja mõnel õhtul võttis see une ka.
Täna on täiesti lebotamise päev. Hommikul tegin tiiru turul, siis oli ilus päikseline, hiljem hakkas pilvitama. Ja seejärel olen olnud lihtsalt kodus. Vaadanud sarja. Koristanud. Tegin süüa. Koristasin veel. Triikisin pesu. Härra tuleb homme. Meil on omavahel ikka selline kord, et kui üks meist ära on, siis koju tulles on elamine ikka korras, sh köök ning nõud ka pestud. Aga sellest ei peagi omavahel rääkima, see tuleb iseenesest. Olen ikka näinud paarikesi/elukaaslasi, kus üks pool üldse ei korista... ja ikka naine juhtub see olema, kes muudkui koristab, see süüa, korjab mehe järelt asjad üles, teeb kõik ette ja taha. Mina sellest aru ei saa. Ja mina nii ei saaks. Jah, mulle meeldib koristada, aga lihtsalt koristada, ikka tahan ju, et kodu oleks korras. Ja üldjuhul koristan ma siis üksi (ehk saadan Härra kodunt ära) ja ma naudin seda. Aga kohe kindlasti ei taha ma kuskil ära olla, koju tulla ning avastada, et kraanikauss on nõusid täis. Ja seda ei juhtugi. :) Tubli Härra. Tubli minna. Asi toimib.



Wednesday, July 22, 2015

Aeg-ajalt meenuvad kooli psühhiaatria loengud ja seminarid, mis olid väga huvitavad. Õppejõud oskas tuua palju häid näiteid, mis oli päris elus enesest. Käisin just materjale otsimas, aga ei leidnuki, ilmselt olen need kuskile kindlasse kohta ära pannud või õe juurde hoiule saatnud (korteris ruumi vähe). 
Kui hästi uurida, saaks pea igale inimesele mõni sellelaadi diagnoosi panna. Tööl puutun ma kõige rohkem kokku F70-F79 diagnoosidega ehk vaimne alaareng
F70 Kerge vaimne alaareng - debiilik
F71 Mõõdukas vaimne alaareng - imbetsill
F72 Raske vaimne alaareng
F73 Sügav vaimne alaareng  - idioot
Minu jaoks tundub ikka kummaline, et debiilik on targem kui idioot. Debiilik saab igapäevaeluga hakkama, idioodi kohta seda öelda ei saa. 

Kaks fakti antidepressantide kohta:
- esiteks nad ei tekita sõltuvust (kuigi inimene võib psüühikaga selle ise teha endale ... aga see on pikem jutt)
- ja teiseks nad ei ole mürgised isegi üleannustamisel

Aga tegelikult meenub mulle õppejõu juttudest see, kus mitmed psühhiaatrilised probleemid (ärevushäired, paanikahood, obsessiiv-kompulsiivne häire). Ja just see viimane võib olla põhjustatud mingist "pisiasjast": näiteks inimene viskas üks kord kogemata mingi väga tähtsa paberi ära ja sellest ajast saati ta kontrollib ja sorteerib kõiki paberilehti rohkem kui paar korda või üks kord kodust lahkudes jäi pliit/triikraud/vms sisse ja kas midagi juhtus või mitte, aga pärast seda ühte korda võibki kodunt lahkumine minna väga pikaks, sest kõik on vaja korduvalt ja korduvalt üle kontrollida..

Sagedasemad sundteod on: puhastamisrituaalid; kontrollirituaalid; loendamine; korralikkusega seotud rituaalid (näit. kindlasse järjekorda panek, hügieenitoimingute tegemine kindlas järjekorras ja kindel arv kordi); primaarne obsessiivne aeglus.

Ma mäletan, kuidas õppejõud rääkis, et kerget laadi häirele viitab ka see, kui pannakse riided näiteks värvide järgi kappi, pesu nöörile pannes valitakse pesupulk riidevärvi järgi, rahatähtede panek raha kotti suuruse järgi (!). See viimane tundub nii absurdne, sest on ju praktiline panna rahatähed suuruse järgi. 

Mina näiteks kontrollin, kas uks sai lukku. Kui ma kodunt lahkun, siis on vaja mul see hetk, kui ma linki katsun ja see kinni on, endale meelde jätta. Aeg-ajalt (üsna tihti) on see nii automaatne tegevus, et see justkui ei jää mulle meelde ja sellisel juhul jalutan ma tagasi ja kontrollin selle üle (töölt pole tagasi koju tulnud, üle mõne saja meetri tagasi jalutama ei pea). Aga kui koos Härraga välja minna (tema lukustab siis üldjuhul ukse), siis ma ei kontrolli. 
Pärast seda, kui üks tüüp meie trepikoja ukseklaasi ära lõhkus (see oli ikka väga hirmus), ei meeldi mulle ösel üksi kodus olla. See tüüp oli ju tegelikult kõrvaltrepikojast, aga oli omadega nii sassis, et ei teadnud, kus ta elab ja otsustas ukse ära lõhkuda. Ja tegelikult enam ma ju rahulikus linnaosas. Võib-olla tundub hoopis esimene korrus hirmus? Ma ei taha ööseks elutoas "rõdu" ust ülevalt lahti jätta, magamitoaust ei taha päris kinni panna, aga lahti ka ei taha jätta. Ja üldse on imelik.. kuni ma magama jään. Väike ärevus on sees. Aga see tuleb lihtsalt sellest, et mingi hull lõhkus trepikojas. Ärevus- või paanikahoogusid see siiski ei tekita


Tuesday, July 21, 2015

Puhkuse viimased päevad ja esimaspäev

Reede hommikul saatsin sõpsi peaaegu bussile ning ise läksin tõuksima, millest kirjutasin trennipäevikus. Hiljem käisin linnas, astusin läbi raamatukogust ja võtsin uued raamatud. Alustasin raamatu "Valelikud võrgutajad" (Sara Shepard) lugemist ja ei viinud seda üldse sarjaga kokku. Õhtul vaatasin veel sarja "Dominion". Härra on selle esimese hooaja ära vaadanud (ainult 8 osa!) ning mina püüan talle järgi jõuda...

Laupäeval lõin lulli. Hommikul lugesin raamatut, käisin taas turul, triikisin neli masinatäit pesu, käisin tõuksimas. Lugesin raamatu lõpuni ja otsustasin, et tahan seda sarja ka vaatama hakata. Muidugi olen varem kuulnud sarjast "Pretty little liars" ning kuigi seda on üsna hästi hinnatud, siis see ei ole meie tüüpi sari. Kunagi ammu vaatasin näiteks "Gosspi Girl'i", kui see Kanal2-st jooksis ja hiljem sai tõmmatud (raamatud on ka loetud), aga mingil hetkel see mulle enam ei sobinud. Eks see "PLL" ole ka selline ... omamoodi, aga kui raamat sai läbi ja sain aru, et järgmist osa raamatukogus justkui ei olegi, siis mõtlesin sarja proovida. Ja nüüd ma vaatan ja vaatan ja vaatan seda... Käesolevalt jookseb 6. hooaeg, mina vaatan hetkel I hooaja 12. osa (hooajas umbes 22 osa).

Pühapäeva hommikul sõitsin Võrumaale. Autol hoolduse aeg ning vaja mõned jupid ära vahetada (tagumised pidurikettad, mida peab kahjuks vahetama koos rattalaagriga.. see teeb asja veidi kulukamaks, aga natukene tuttavama juures asi odavam kui Tartus). Esialgu jalutasin metsas ja sõin metsmaasikaid, hiljem korjasin neid ja sain veel mõned karbid külma. Kuigi ma muidu olen LCHF, siis juba talvel otsustasin, et suvel söön ma Eesti marju (väike kogus marju veel sobib LCHF). Ja seetõttu panen ma neid ka külma. Lõunaks sõime suitsetatud kanakoiba, mis oli värske ja ülihea. Seejärel läksin teise metsa mustikaid otsima. Esialgu otsisin puhmaid, kus oleks mustikaid, kui leidsin mõne, siis oli marju ka küljes. Hiljem leidsin koha, kus oli veidi rohkem ja olid ka suuremad. Korjasin umbes 3 liitrit ja mõtlen, et sinna metsa võiks tagasi minna. Paraku selgus, et kuigi maal on 3 sügavkülma, siis ruumi ei ole. Nii et mul pole aimugi, kuhu ma panen vaarikad, astelpaju...
Esialgu pidin õhtul bussiga Tartusse tulema, aga armas Härra tõi mu linna ära, saime koos hommikust süüa...

Esmaspäeval algas töönädal, 5,5 nädalat puhkuseni! Sel nädalal on periood, kui püüan teha kolme inimese tööd, sellele järgneb 4 nädalat kahe inimese tööd (kui Liisuke oma puhkust ümber ei muuda). Esialgu vaatad tööl niimoodi ringi, et ei tea kust peaks alustama ja siis hakkadki igalt poolt natukene tegema kuni tuleb miski, mis vahele segab. Oh, ma ei taha sellele väga mõeldagi.
Aga kuna auto jäi Võrumaale, siis olen ma sel nädalal puhtalt tõuksiga. Muidugi võiksin ma mingi õhtu bussiga sinna sõita ja autoga tagasi tulla, aga nädalavahetuseks lähen ka sinna ja seetõttu leian, et pole mõtet autoga edasi-tagasi sõita. Mul oli selline tore blond hetk ka, et sel nädalal peaks ju hambaarstile minema, aga minu arst on Lähtel. Alles esmaspäeva hommikul meenus mulle, et ma ei saa minna, sest mul ei ole autot! Tõuksiga vist hästi ei jõua keset tööpäeva. Sõps oleks valmis hädast välja aitama, aga selgub, et hambaarstid puhkavad ka. Ja kuna vist nii-nii kiire sellega ei ole, siis ootan.

Monday, July 20, 2015

Trennipäevik 13.07.-19.07.2015


Jõutreening: 1x, 45min
Sörk/jooks: 1x 7,8km
Tõuks: 2x, koku u 33,2km
Jalutamine: 18,8+ km

Esmaspäev: olin Virumaal ja läksin õhtul metsa sörkima. Tavaliselt olen jooksnud kindlasse kohta ja siis tagasi, sest siis tuleb kokku 10km, sel korral tegin ringi ja kokku tuli siis 7,8km 1h3min. Mul oli eesmärgiks hoida keskmine pulss alla 150x'. Keskmiseks pulsiks saingi 147x', maksimaalseks 161x'. Kuskil keskel oli üks pikem (lauge) tõus ja pärast seda oli pulssi üsna raske alla saada ja seetõttu tegin viimastel kilomeetritel ka kõnnipause (kui pulss läks üle 150, siis hakkasin kõndima).

Teisipäev: puhkepäev :)

Kolmapäev: põhimõtteliselt puhkepäev, aga jalutamas (5,6km) ikka käisin.

Neljapäev: kodune treening umbes 45minutit. See tuli väga raskelt, sest ma lihtsalt ei viiiitsinud midagi teha. Lisaks jalutasin umbes 5km.

Reede: plaanis oli teha tõuksiga selline lühike kiirem ring, selleks sõitsin autoga linnapiirile ja tõuksisin Jõgeva poole mööda kergliiklusteed. Minek oli hea, tuul oli veidi tagant, tagasi tulles oli tuul muidugi vastu ja tempo veidi aeglasem. Kokku tuli 12,8km ja 43minutit (km oli umbes 26minutit). Pulsivöö oli mul maale jäänud ja pulssi ei tea.
Lisaks jalutamine umbes 4km.

Laupäev - hommikul jalutamine ja pärastlõunal aeroobne treening tõuksiga. Õde saatis pulsivöö ka, niisiis saan öelda keskmine pulss 138x', maksimaalne 164x', kokku tuli 20,36km 1h15minutit.



Nädala kokkuvõttes on näha, et minu teine kodunetreening jäi ära... olin juba laupäeval peaaegu valmis seda tegema, riided olid seljas, matt oli põrandal, aga ma lihtsalt ei tahtnud. Niisiis ma ei teinudki. Puhkasin.
Aga panen harjutused siia siiski kirja:

  • Väljaasted taha risti + küljele 12+12
  • Thruster (hantliga raskus ees kükist üles surumine käed sirgeks) 24-30x
  • Väljaasted etted (raskus küljele + kerepööre) 12+12
  • Väljaastehüpped 30-40x
  • Superman plank (plank, vastas-käsi jalg üles, hoida 3ni)
  • Istumine seina ääres (nn naba vastu seina) hantli ette üles viimine


Friday, July 17, 2015

Ikka reede õhtul tuleb hambast 1/4 ära. Oeh. 

Eesti suvi

Kindlasti on olnud veel vihmaseid ja jahedamaid suvesid, aga mina neid hetkel ei mäleta. Seda ehk ka seepärast, et need viimased aastad, kui olen tööinimene olnud, siis puhkepäevad olid ikka jahedamad, aga tööpäevadel säras päike sinises taevas.
Täna on puhkuse viimane päev. Nende päevade jooksul on sellist tõsiselt ilusat suveilma olnud 3 päeva, mis olid kõik järjest juuli alguses. Viimasel nädalal tundub ka +20C ja enam-vähem päike ilusa suveilmana.

Mõtlesin linnas ära käia, aga enne kui välja jõudsin, hakkas kallama... Eks ma siis ootan veidi veel. 

Vahepealsed puhkuse päevad

XII
Asjad olid pakitud. Hommikul saatsin Härra tööle, tegin enda trenni ära ning alustasin sõitu Põlva suunas. Ilm oli kahtlane, kohati sadas vihma. Aga sihtpunkti jõudes enam ei sadanud. Olin taaskord töökaaslase maakodu juures, kus korjasin Virumaale maasikaid. Kuigi vihm oli teinud omatöö, siis maasikad olid endiselt suured ja ilusad, marju pidi lihtsalt hoolikamalt valima. Seejärel sõitsin tagasi Tartu poole ning kuna Härra oli kodus, siis jõin kohvi kodus (mitte ei ostnud Statoilist). Edasi sõitsin Virumaa suunas, tegin vahepeatuse Rakveres. Õhtul käisin Viitnal kohvitamas (sinna läksin tõuksiga).

XIII
Toimus Võsul Südasuve Maraton. Maratoonlased startisid juba kell 9, mina sõin sel ajal alles hommikust. Ilm oli jahedapoolsem. Mina jõudsin Võsule veidi enne kella 10. Stardimaterjali sain kätte, jalutasin mõne kilomeetri asula vahel. tuttavaid ei näinud. Distantsi läbisin rahulikult, lõpuspurdi siiski tegin. Luurasin, et turul müüdi kukeseeni 10 eurot liiter (õde aeg-ajalt korjab ja müüb neid kohalikus kaubanduses, talle pakuti 10 eurot kilogramm, teate palju ühes liitris seeni on?). Kodus sain sauna. Seejärel käisin Palmses Savikojas kruuse tegemas. Ja õhtul läksin juba 9 aeg voodisse (magama jäin ilmselt enne õepoega).

Palmses.

Palmses.

XIV
Hommikul käisin õe ja emaga soos murakal. Murakaid sain umbes kaks liitrit, mustikaid ka veidi. Mustikaid oli vähe, ütleks, et murakaid ka. Mustikaid otsin edaspidi Lõuna-Eestist. Hiljem käisin taaskord Savikojas (ikka tõuksiga, et jalgadelt see kangus ära saada). Lisaks jalustasin klassiõega, kes väga lähedal elab. Õdedega käisime kohalikus kaubamajas (kaltsukas).

Murakad.

XV
Kohe ei teadnud, mida peale hakata. Uurisin välja ühe numbri, helistasin ning üsna varsti sõitsin autoga Kadrina suunas. Juttu jätkus kauemaks... oleks veel väga kauaks jätkunud, aga õhtul oli plaanis veel sõbrannadega kohvitada, niisiis hakkasin end ikka kodu poole sättima. Koju läksin Vohnja ja Loobu kaudu ning lankidel tegin peatust, et korjata metsmaasikaid. Suurem korje oli kõik juba ära tehtud, aga ma ikka korjasin. Vahepeal selgus, et kohvitamisest ei tule enam midagi välja, niisiis läksin järgmise langi juurde ja korjasin edasi. Maal on sügavkülmas mul enda riiul, kuhu ma siis kõik panin (ikka ilma suhkruta, toormoosi ei hakanud ka tegema). Õhtul käisin veel sörkimas.

Metsmaasikad.
XVI
Hommikul käisin Haljalas värsket kartulit ostmas ning siis läksin Härrale rongi vastu (Tapale). Taaskord korjasime veidi metsmaasikaid. Seejärel läksime Arturi šašlõkibaari sööma - olen nii kaua seal lähedal elanud, aga söömas polnud seal kordagi käinud. Šašlõkk oli maitsev. Kõrvalolevalt langilt korjasime taaskord maasikaid (riigimets).
Maal oli projekt nimega "kassimaja". Koertele väga meeldivad kassid, eriti neid taga ajada. Niisiis oli vaja ehitada kassidele koht, kuhu koer ei pääse, aga et nad ise ikka päikesevalgust näeksid. Taaskasutus ehk materjalideks olid euroalused.
Pärastlõunal pidasime õepoja sünnipäeva. Suur poiss juba. Õhtul sõitsime tagasi Tartusse.

Talle väga meeldib tiigis (mudases) ujuda.

Aiamaalt võttis toika ära.



Pisikesed kiisud.

XVII
Hommikul käisin juuksuris ja seejärel läksime Viljandisse. Ilus plaan oli jalutada, süüa ja veidi järve ääres olla.  Esimene osa läks hästi, aga siis tulid pilved ja hakkas sadama. Lõunasöögiks oli meil taaskord šašlõkk.

Viljandis.

Viljandis.

XVIII
Härra läks maale. Mina jäin linna. Lõuna ajal tuli sõbranna külla. Jalutasime veidi. Pärast söömist läksime järve äärde (saime seal umbes 30 min olla, siis pilvitas), käisime Vasulas, olime kodus.

Monday, July 13, 2015

Trennipäevik 06.07.-12.07.2015


Jõutrenn: 2x, kokku u 90min.
Sörk-jooks: 2x, kokku 16,7km
Tõuks: 6x, kokku u 26,6km
Jalutamine: u 19,2km


Esmaspäev - pärast hommikukohvi läksin sörkima ja mõtlesin, et millal ma viimati jooksu-sörgi ringi tegin. Jäin endale vastuse võlgu, see oli kindlasti üsna mitme nädala eest. Kokku tuli ikka 5km, ja pulsi osas ei olnud midagi uut (avg 154, max 175).
Hiljem jalutuskäik 4km.

Teisipäev - tegin trenni ennelõunasel ajal kodus, tunne oli kuidagi halb, polnud seda õiget tunnet.
Koduse treeningu harjutused:

  • külg küünarvarstoenglamang, käes veepudel ja vaba käsi üleval -> kõhu alt läbi. 24-30x mõlemal küljel
  • lendamine kergete hantlitega (rasketega ma lihtsalt ei jõua) eest üles ja küljelt ringiga alla 16-20x
  • väljaaste taha + üks käsi hantliga ette, teine hantliga küljele (kui parem jalg ees, siis vasak käsi ette, parem käsi küljele) 12+12
  • pääsuke, käed ülal hoie 45-60sek
  • kõhule enda valikul - sõudmine, ratas, "tavalised" kõhulihased 45kraadi
  • plank süvalihastele
  • lisaks tegin veidi triitsepsit
Kolmapäev - polnud tuju ega tahtmist midagi teha, jalustasin veidi üle 6km. 

Neljapäev - sörk 4km 31min (avg 150, max 165). Sörkima läksin kell 8 hommikul. Raske oli. Polnud ka kohvi joonud. Polnud tuju. Tuul oli tugev (hiljem oli kurk valus). Ei olnud seda õiget tunnet. See tunne ei tulnud ka pärast esimest, teist või kolmandat kilomeetrit ja seetõttu suundusin ruttu koju. Esialgne plaan oli õhtul jõutreening ära teha, aga see plaan läks vett vedama.

 Reede - hommikul tegin koduse jõutrenni umbes 45minutit. TRenn oli väsitav ja tundus väga raske, aga kõht oli tühi, kohv oli joomata. Harjutused lisan järgmisel nädalal, sest mul ei ole paberit kaasas.
Veetsin mitu tundi autoroolis, vahepeal korjasin maasikaid, olid taas roolis, õhtuks jõudsin Virumaale. Õhtul tegin veel tõuksiga sõidu  (minu suuuuureks ja rõõmsaks üllatuseks mahub tõuks mu auto peale nii, et isegi esirehvi ei pea ära võtma!!). Sõitsin 2x9,3km. Läksin 35minutit avg 152, max 171, tulin veidi tempokamalt 31minutit avg 157, max 176.
Õhtul tundusin, et jalad on kuidagi kanged ja hakkavad valusaks jääma.

Laupäev - hommikul andsid jalad ja tuhar ikka korralkult tunda, omatöö tegi ilmselt reede hommikune trenn ning õhtuke tõuks. Jõudsin enne kella 10 Võsule ja jalutasin seal veidi ringi (2,5km). Kell 11 oli start - jooksin 7,7km rahulikus tempos, aeg oli umbes 53minutit (ma ei ole veel ametlike aegadega tutvunud). Avg 167, max 193, viimased 700m jooksin muidugi ilusate pikkade sammudega... võiks kogu aeg niimoodi joosta.
Hiljem tegin tõuksiga väikese tiiru - 4km, jalad ikka kanged ja veel kangemad, ühtegi pääsukest ei tulnud.
Veel hiljem käisin koeraga metsas müttamas.

Pühapäev - jalad hakkasid paremaks muutuma, aga tõuksiga ikka pääsukesi veel ei tulnud, tõuksisin umbes 4km. Jalutasin 5,5km päratslõunal ja 4km hommikul soos (millest 2km oli korralikku jalutamist ja 2km marjade otsimist).



Thursday, July 9, 2015

Puhkuse X ja XI päev

Kolmapäeval oli taevas pilvine. Saatsin Härra tööle, jäin telerist vaatama sarja "Twisted" (palusin Härral selle endale ka tõmmata), lugesin raamatut. Keskpäeval ajasin end toast välja, et veidi tuulutada. Ilm oli endiselt kahtlane ja seetõttu läksin linna. Leidsin Promod'ast uued viigipüksid, olin neid varem vaatamas käinud, aga ootasin, et ehk läheb hind veel odavamaks - läkski. Rademaris jäid silma ühed jooksutossud, aga proovima neid ei hakanud. Mango's proovisin veel ühte kleiti, mis jäi veidi kummitama. Avastasin, et Grossi poes on parapähklid küllaltki hea hinnaga (kg hind veidi alla 14 euro). Koju jalutasin veidi pikema ringiga, nautisin Emajõge. Õhtul käis sõbranna külas. Päeval jõudsin läbi lugeda raamatu "Suhkrust ja jahust" (Reeli Reinaus), nii et lugemisega läheb hästi.
Täna, neljapäeval, hommikul ajasin end kell 8 välja sörkima. Ei läinud väga hästi. Hommikusöögi sõin juba kella 9 ajal ja enne kella 10 läksin kodust välja. Need jooksutossud olid kummitama jäänud, hind oli hea! Käisin läbi Lõunakeskusest, aga seal ei olnud, niisiis sõitsin linna (pidin niikuinii turul käima). Proosivin kolme paari, otsustasin Asicsi kasuks, olid jalad kõige mugavad. Turult ostsin külakostiks maasikaid ja läksingi (taaskord) sõbranna poole. Aeg lendas ruttu ja koju jõudsin kella 16ks. Vaatasin "Kirgede tormi" (üliselt vaatan seda Internetist järgi, aga täna jõudsin peaaegu õigeks ajaks koju). Tegin süüa ja Härrale panin veel ahju šokolaadimuffinid (kiitis!) Alustasime uue sarjaga - "Dark matter", mina veel erilises vaimustuses pole. (Kusjuures ma vahel täitsa mõtlen, et kui kaua me neid sarju nõnda vaatame? Kui me elaks majas, siis oleks kindlasti teisi tegemisi ja mõtlemisi...)

Tuesday, July 7, 2015

Puhkuse VIII ja IX päev

Kuigi esmaspäeval oli veel küllaltki soe, sis tundus, et suvi oli selleks korraks läbi. Taevas pilvitas, tuul oli tõusnud.
Kui Härra oli tööle läinud ja hommikune sport oli tehtud, venna juures ja poes käidud, siis alustasin pesu triikimisega. Vahepeal mitu nädalat pesumasin ei töötanud ja siis tuli neid masinatäisi kahe inimese kohta üsna palju. Kõike ma ei triigi, aga suuremalt jaolt ikkagi triigin. Triigiks ehk vähem, kui pesu kuivaks väljas ja selle saaks nöörile eriti sirgelt riputada. Samal ajal kui triikisin, siis käis masin juba uuesti (ja tegelikult saaks veel peaaegu kaks masinatäit, aga ma siiski ootan veidi, sest valgeid asju on vähe). Ma ja endiselt naudin seda, kui saan süüa hilist hommikusööki. Enne LCHF ei saanud ma seda endale lubada, sest kõht oli hommikul lihtsalt liiga tühi, hetkel mul seda muret ei ole. Joon kohvi. Mõned tunnid hiljem teen teise (rasva)kohvi ja kõrvale olen teinud ikka peekonit ja muna. Mmmm, krõbe peekon.
Kella 14ks oli plaanis sõbrannaga kohtumine (kohvitasime Pierre's), aga enne seda viisin veel teisele sõbrannale raamatu ära, mida möödunud nädalal temalt laenasin. Raamatuks oli "Sõnumitooja" (Markus Zusak), alustasin lugemist küll suvepäevadel, veidi lugesin laupäeva õhtul, aga käest ei suutnud sedapanna pühapäeval järve ääres olles. Viimasel ajal olengi hakanud lugema taas noortele mõeldud raamatuid ja eks ma ise tunnen ka end noorena. Ma ikka aeg-ajalt mõtlen, et ma olen endiselt 17, ma vähemalt tunnen end nii, kuidagi vahepeal on kõrgkool läbi saanud, töötanud juba mitmendat aastat, õppelaen ammu tagasi makstud... hing on ikka noor. Ja raamatukogust võtsin kolm uut noortekat.
Tegin blogi juurde "lisalehe"; kuhu panen kirja sel aastal loetud raamatud. Ma ei suuda meenutada, mida ma enne maikuud lugesin.. ma tahaks uskuda, et ma vähemalt ühe raamatu ikka lugesin läbi, aga ma ei ole selles kindel.
Ja õhtu möödus koduselt. Või siiski... kella 18 paiku käisime Härraga Kaubamajas ja spordipoodides, otsisime talle teksaseid, jalanõusid, spordipükse. Ei leidnud midagi. Lootsime, et ehk Kaubamaja allahindluste ajal midagi ikka on, aga eksisime... väga veidraid pükse tehakse, mõni paar võiks olla ka selline, mis inimesele ikka jalga ka läheb, kõik ei taha kanda liibuvaid ja tihedalt ümber jalgade olevaid pükse või tahavad? Meesterahvastele võiks olla ikka normaalseid pükse ka... (aga võib-olla oleme meie liiga valivad :D aga no kui ikka säärest on nii ümber, et pigistab, siis ei saa ju tunda end mugavalt?!). Jalanõusid me samuti ei leidnud. Spordipükse sai isegi proovitud (käisime ka Taskus ja Zeppelinis), aga ei olnud ka sobivad. Niisiis - jaht läks untsu.
Täna on puhkuse üheksas päev. Hommikul triikisin taas ja seejärel sai toa ära koristada. Sorteerisin veidi oma spordiriideid ja panin osad kõrvale, mida ammu kandnud ei ole. Vahepeal käisin poes. Tegin koduse treeningu ära. Pärast kella 12 sõin hommikust. Ja kella 14ks läksin Ahjale sõbrannale külla. Oh seda sõitu linnas, kui pole kursis, kus mingid teetööd on. Esiteks oli Ekraani juures oleva ristmikul foorid rivist väljas, ma ei saanud põhjusest aru, aga politseiauto oli ka kohal, õnneks oli reguleerija, muidu oleks kõrvaltänavalt tulnud autod ootama jäänudki. Sain sealt üle ja jõudsin Karlovasse, kus ootas mind tupik, millega ma ei olnud arvestanud. Sama teed tagasi minna ei saanud, sest olin Võru tänavalt tulnud mööda ühesuunalist teed... ega's midagi, pöörasin otsa ringi ja läksin uuesti Riia tänava suunas. Aga peaaegu igal pool on mingid torude panemised, tänavad on korrast ära, aukus, täis killustikku ja kruusa (mis suurema vihmaga sealt kohe ära lendab), väga halb on sõita. Ja muidugi see ring Eedeni juures. No mina ei oska seal sõita. Tähendab ma oskan, kui ma rida ei pea vahetama, aga kui tuleb reavahetus, siis ma teen seal mingit nalja.. ise ka ei saa aru, kuigi isegi jooned olid maas. Õnneks ma satun sinan väga harva ja kui ka satun, siis ma proovin ikka nii sõita, et ma tean ka, mis ma seal ringil teen, paraku see alati ei õnnestu. Peaks välja otsima liiklusõpetaja antud paberid, kus ta seda ringi mulle selgitas, õppesõitude ajal sai seal käidud korduvalt ja korduvalt... aga igapäevaselt (iganädalaselt või igakuiselt) ma sinna ei satu, siis ei jäänud ilmselt meelde ka. Aga pole viga. Tipptunnil ma sinna ei lähe. Ja paljud juhid sõidavad seal valesti, mina pole ainus.
Sõbrannaga sai lobiseda nagu ikka. Ta on vanemate maasikapõllul ametis. Saatis veidi maasikaid ka minuga kaasa ja nüüd Härra maiustab rumbaga.

Monday, July 6, 2015

Puhkuse IV-VII päev

Neljapäeva hommikul pakkisime oma asjad kokku, võtsime sõbrad auto peale ja alustasime sõitu Narva-Jõesuu poole. Ilm oli päikseline, aga tuuline. Meil oli mõttes ka veidi Eestimaad uudistada ja seetõttu oligi esimene peatus Iisakul, kus käisime vaatetornist, ning teine peatus mõned kilomeetrid eemal - Iisaku karjääris, kus A. ka ujumas käis. Muud väga teele ei jäänudki, kuhu oleks soovinud minna, sest Jõhvist Tallinna poole me sõita ei tahtnud (tegelikult läksime Jõugu kaudu ja Jõhvist läbi ei sõitnudki).
Suvepäevad toimusid Noorus Spa Hotel territooriumi. Esialgu pidi sinna väga palju kolleege tulema, aga kuna tubadega läks nagu läks, siis jätsid paljud tulemata, kes telkida ei tahtnud. Kuigi koht oli suur, siis 4 suure asutuse peale oli tubade arv ikka väga piiratud. Meiegi tahtsime tuppa, aga kui selgusid probleemid, siis hoidsime oma suu kinni ja olime valmis ka telkima (Härra sellest just vaimustuses polnud, aga noh...). Lõpuks lahenes kõik nii, et me saime neljakesti endale üha toa, kus oli küll üks suur voodi ja kaks lisavoodit (tugitoolidest), super ikkagi (kuna kohti vabanes loobujate arvelt, kes esitasid oma nõudmisi (ala mina ei ole nõus tuba jagama; meie ei tule, kui ei saa neljakesti ühes toas olla jne, siis meie juhtaja ei pakkunud tuba neile, sest meie olime leplikud ja tahtsime ikkagi minna). Telkimisala oli tegelikult veidi eemal ja sinna me ei jõudnudki.
Narva-Jõesuu on selline suvitamispaik. Eesti keelega on raske. Parkimine tänavatel on tasuline. Mina sinna ise niisama suvitama ei läheks, sest ei oskaks seal midagi teha.
Neljapäeval oli rannas üsna tuuline ja isegi jahe, pärastlõunal peesitasime veidi ka päikese käes, aga päevitamiseks seda ei nimetaks. Üldiselt tutvusime ümbrusega, käisime kohalikus Maximas, A. tegi sporti ja ronis mööda ronimisseina, lebotasime rõdul, vaatasime võistlusi, suhtlesime kolleegidega, sõime... lihtsalt puhkasime. Õhtul oli mustkunstnik, esines 2 Quick Start. Päikeseloojangut vaatasime rannas. Oli täiesti tuulevaikne. Männid ei kohisenud. Vesi oli sile.
Reede hommikul oli plaan minna spaasse, võimalus oli seda külastada kella 7st 10ni. Üritasime küll pool 8 voodidest välja saada, aga hästi ei õnnestunud. Veidi pärast kella 8 olime siiski kohal. Käisime erinevates saunades, istusime mullivannides ja basseinides. Vahva oli. Oli ka selliseid temperatuure, mis mulle sobisid (ma ei hakanud sinna 80+ saunadesse sisse astuma). Aga väsitas ikka üsna ära. Pärast rikkalikku hommikusööki (kuigi kohv ei sobinud üldse) läksime auoga Narva. Eesmärk oli käia ära Narvas ja osta poest joogivett (hotellis oli veel mingi väga imelik kõrvalmaitse juures ja mina seda juua ei suutnud, olen joogivee osas ikka üsna pirts ja põhjusega, hommikusöögi ajal sai mahlade kõrvalt ka vett, võtsin seda kohe suure klaasi, aga sain pettumuse osaliseks - sama kraanivesi, tuli lihtsalt masinast).
Narva jõudes ei osanudki nagu midagi teha. Parkimise auto ja jalutasime veidi linnuse ümbruses ja vaatasime Venemaad. Seiklesime sellel ringil seal kesklinnas ja ei saanud sellest suurt midagi aru... märke oli vähe, mõned märgid ütlesid, et tuleb ikka teed anda neile, kes ringil on (nagu Euroopas ikka), igal pool märke ei olnud ja meile anti korduvalt teed, kuigi sõitsime alles ringile (sattusime ringile rohkem kui kaks korda). Statoilist saime Härraga ühed kohvid ja korra astusime ka kuskile kaubamajja, aga käisime vaid sealasuvas Selveris. Ja oligi Narvas käidud.
Ilm oli muutunud väga päikseliseks ja palavaks. Kõhud olid ikka veel täis. Võtsime oma asjad ja kolisime randa puhkama. Päike kõrvetas. Rannas oli tuul. Lained olid Eesti kohta kõrged. Lebotasime, puhkasime, lahendasime ristsõnu. Mina käisin vahepeal kiikingut tegemas, millest trennipäevikus rääkisin. Ja kohe pärast seda läksin siis teise järjekorda. Ilmselt nende järjekordade pärast pääsesin ka mina päikesest - õlad sain küll punaseks, näo ka, aga muidu poleks nagu päikest näinudki. Mehe härrad aga ... oeh. Kuna meil oli kaasas vaid Liisukese sädelev päikesekreem siis minu Härra keeldus sellest. Jahm, ta oli õhtuks tomat... on siiani. Eriti hellaks läksid põlveõndlad. Aga käisime Härraga ka kaks korda lainetes hullamas. Tõesti olid kõrged lained. Muidu oli vesi normaalne, hea kui nabani, tuli laine, mis läks korralikult üle pea ja viis su veidi eemale... Vahva oli, aga oma oskusi ja võimeid peab oskama hinnata...
Pärast õhtusööki jätkasime lebotamisega. Käisime veel rannas, tuul oli endiselt tugev. Edasi pidi olema basseinipidu terassil, aga sinna me ei jõudnudki, väisime enne ära. Hiljem selgus, et õhtul sai alates kella 9st varahommikul kella 4ni veel spaas mõnuleda, aga meie magasime õndsat und.
Laupäeva hommikul härrad ikka vedasid end spaasse, et päikesepõletust leevendada.
Pärast hommikusööki asusime tagasiteele Tartu suunas. Küll oli hea ikka Tartuse jõuda, kuigi pidime ringiga tulema.
Veidi hiljem startisime Liisukese ja minu õega Põlva suunas, et töökaaslase juurde maasikaid korjama minna. Oh! Küll on vahva, kui sulle öeldakse, et korja ainult ilusaid maasikaid. Tegime siis hea hinnaga isekorjamist.
Eile, pühapäeval, oli Härra sugulaste juures abis, mina olin neli tundi Rahinge ääres. Esimene tund pilvitas, mõtlesin juba koju minna, aga raamat oli huvitav ja maadligi olles ei olnud väga külm ka. Siis tuli päike. Käisin vahepeal lugemas. Mõtlesin, et loen veel veidi... veel veidi. Siis sai raamat läbi. Ja mina olin natukene liiga punane. Oleme nüüd Härraga ühtekad.

Sunday, July 5, 2015

Trennipäevik 29.06.-05.07.2015


Kui ma veel nädal tagasi kujutasin ette, et puhkuse ajal ma muutkui liigun ringi, teen tõuksiga pikki tiire, siis oli möödunud nädalal kolm puhkepäeva ja need olid veel järjest.

Tõuks: 4x6,38km, u 1h 40min
Sörk-jooks: -
Jõud: 2x, 1h33min
Jalutamine: u 20,76 (endomondo järgi.. sinna juurde kõik lühemad otsad, mida endomondoga ei mõõtnud).
Lisaks oli tantsu, tralli, suplust, ronimist, turnimist...

Esmaspäev - ilm oli Eesti moodi suviselt soe (u + 20 C), niisiis otsustasin minna järve äärde, aga et sinna ka sport sisse tuua, siis läksin tõuksiga. Suutsin korvi kõik vajaliku ära mahutada, liikumise tegi see veidi aeglasemaks, aga sportimiseks oli hea. Kokku oli tõuksimist peaaegu 13km ja aega läks umbes 50 minutit.
Midagi muud ei meenugi.

Teisipäev - pärastlõunal tegin kodus jõusaali harjutusi ülakehale. Jalad olid kuidagi väsinud. Võtsin oma tavapärase plaani ette ka tegin kõike, mis sain, mõned lisaks. Tegemata jäid rihmad ja kumm, neid lihtsalt pole. Lisaks kõhulihased ja plank.
Lisaks sai küllaltki palju jalutatud. Jalutamine on üks asi, mida ma käesoleva töö juures igatsen (või siis seda, et õhtuti ma ei jõua eriti jalutama minna... aga kui nädalas oli 4-5 vaba päeva, siis sai nädala jooksul ikka üsna palju jalutatud). Õhtul jalutasin Härraga.

Kolmapäev - hommikul kiire jalutuskäik linna ja koju, pärastlõunal kodune jõusaal alakehale. Tegema jäi jalapress, aga kükid olid kavas olemas. Lisaks tegin kõhule ja väike plank otsa. Võttis ikka üsna läbi ja sääred andsid järgmisel päeval kergelt tunda (soojendus oli kesine).
Hiljem jalutasin veel.

Neljapäev - puhkasin, müttasime liivas, käisime treppidest korduvalt ja korduvalt üles-alla.

Reede - puhkasin, jalutasime Narvas ja Narva-Jõesuus, käisime meres ujumas (loe: lainetega võitlemas). Lisaks proovisin kiikingut, aga kahjuks jäid veidi puudu, et ma üle oleks saanud... Esialgu oli kõik hästi, aga mida suuremaks läks hoog, seda kiiremaks ka läks, kui tagant tulles oli kükk-ja-püsti õigel ajal, siis eest taha minnes läks see rütm segi, lisaks hoidsin keha vahepeal liiga kaugel... ja nii saigi jõud otsa enne kui oleksin üle võlli saanud. instruktor-noormehe sõnul sain naistest kõige lähemale. Oleksin soovinud hiljem tagasi minna, aga aeg sai otsa (ja seal oli kogu aeg järjekord, see turvaline sidumine võttis hoopis kauem aega kui kiiking ise). Lisaks olid mul käed väga ebamugavalt, randmete juurest pidi ju tugevalt kinni olema, aga randmed on mul teadagi tugevad, aga hellad, esialgu soonis parema käe täitsa kinni ja liigutada pea ei saanudki (aga kinni oli vaja ikkagi hoida), võtsime selle uuetsi lahti, sain randmele pehmenduse ja saime turvasõlme ka kuidagi peale, aga oli üsna ebamugav (mul on käelabad ikka üsna suured võrreldes keskmise naisega). Järgmine probleem tekkis siis, kui oli vaja mind sealt alla saada... siis ei saanud vasaku kätt ikka väga pikalt sealt kätte.
Pärast kiikumist läksin ma väiksele ronimisrajale, mis oli 5m kõrgusel mändide küljes. Ühtegi tühja pilti mul sellest paraku pole. Algas ronimisega (nagu Batman ühe viimaste piltide peal), seejärel laudadelt minek (palud läksid püsti ja hoidsin kätega turvatrossist kinni, tegelikult pidi minema neljakäpukil), siis oli vaja ühelt puult teisele saada (nööridest oli X), seejärel oli väike tasakaaluharjutus nööriga teisele puule (ühele astud, teisest hoiad kinni), seejärel rippusid pulgad ja pidi mööda neid minema, lõppes väikese õhusõiduga. See oli vahva.
Aga laupäev ja pühapäev nii vahva ei ole. Kõik käelihased on valusad, lisaks õlapiirkond, lihased abaluude juurde. Ma isa kahtlustan pigem kiikingut, aga võib-olla kogu puhkus kokku?

Laupäev - valutasin lihaseid, puhkasin, korjasin maasikaid.

Pühapäev - täna käisin sarnaselt esmaspäevaga Rahingel ujumas ning läksin sinna ikka tõuksiga. Kilometraaž taaskord peaaegu 13km ja kokku pea 50 minutit.
Mõttes oli õhtul sörkima minna, aga ma olen selleks liiga punane.


Reede õhtul panime treeneriga õhtusöögilauas ka mõne nädala treeningkava paika. Tegi selle ümber, et saaksin seda kodus teha (loodan, et kui alustan, siis on mul lisaks kriipsujukudele paberil ka kõik veel meeles.. muidu pean veel youtube's surfama hakkama). Lisaks sain hoiatavad sõnad, et neljandal kuul läheb korralikult jõutrenniks (hetkel siis 3. kuu). Ta ise läheb augustist puhkama, niisiis on plaan vaja veel juuli lõpus paika panna, kui ma ise tagasi tööl olen.

Vaatame, mida toob uus nädal. Tahaks ikka mõnele hommikujooksule minna, aga möödunud nädalal ei jõudnud (üks hommik pesin ju hoopis aknaid ja neljap hommikul oli mul ka äratus kella 7 ajal, et sörkima minna, aga ma valisin une).


Suvepäevad Batman'i piltides

Batman on meie kilpkonn (karvapall).

Iisaku vaatetornis.
Iisaku karjäär.
Neljapäevane õhtupäike.

Narva jõgi.

Tükike Venemaad.


Varbad liivas.

Reedene lainetus Narva-Jõesuus.



Õhtupäike.


Päike loojus 22.23.


Liblikaga latte.

Rõdul chillimas.

Padjal chillimas.

Väsis ära...

Reede õhtu rannas, kui päike ei kõrvetanud enam.


Vahepeal reisis kotis.

Käis ronimas.

Luges ja lahendas ristsõnu.

Jahutas end vannitoas.

Sõitis tagasi Tartusse.

Wednesday, July 1, 2015

Puhkuse III päev

Hommikul jõin koos Härraga kohvi. Ma naudin puhkuse ajal seda, et ma ei pea kohe hommikust sööma. Minu üldine reegel on see, et söömata ma kodust välja ei lähe, üldiselt nii ongi, aga LCHF muudab seda vahel. Kõht ei ole kohe hommikul nii tühi, et süüa tahaks. Pärast hommikukohvi panin aknapesuvahendid ja muud asjad valmis ning Härra pani redeli üles. Ilm oli aknapesuks ideaalne - pilvitas, sooja kuskil 16 C. Kui ma toas saan hakkama äädikalahusega ja vee ning Norwexi lappidega, siis väljas nendest ei piisa. Siiski esimene korrus, parkla ja tänavapoolsed aknad, lähevad ikka üsna mustaks. Nii kasutasin ka Amway puhastusainet. Turnisin väljas umbes tunnikese (magamistoa akne ja elutoa suur aken), ma ei tea, kas ma tulemusega ka rahul olen, sest pole näinud veel päikest päris peale paistmas, aga vähemalt välja näeb ja seest vaadates on ilus.
Enne kella 10 sõin veidi hommikust (sel korral siis sõin rasvast liha), jõin veel ühe vahukoore kohvi. Ja jalutasin linna - viisin raamatukokku raamatud tagasi (just meenus, et tahtsin need ülespildistada, et ei unustaks nimekirja lisada) ja sain sõpsilt ühe teise raamatu lugemiseks. Jalutasin koju tagasi.
Kodus pesin aknad ka seest ära. Ja uimerdasin niisama ringi. Hiljem sõin veidi salatit, aga porru osutus väga kibedaks. Pärastlõunal jalutasin veel Puusepa tänavale, et sõbrannaga kesklinna jalutada, kesklinnast jalutasin ise koju. See oli hea soojendus trennile.
Varsti tuli Härra. Kui trenn läbi, siis tegime talle tortillasid (täisteratortilla, merevaik, suitsukana, veidi juustu, pärast soojendamist peale kurk, salatilehed, punane sibul). Ise sõin veidi suitsukana (homemade), mõned marineeritud kurgid, jõin kohvi, sõin mõned parapähklid, jõin vett... ja kõht saigi justkui täis.
Lõikasin Härra juukseid. Mõni aeg tagasi ostis ta uue aparaadi. Eelmine oli väga vana ja aeglaseks jäänud ning kuigi tera oli vahetatud, siis eriti terav see ka ei olnud. Nüüd ei ole mingi Philips ega sony, vaid hoopis Moser, mis sai ostetud Tradehouse'st. Natukene teistmoodi masin on, aga harjub ära. Möödunud korral lõikasin Härrale kõrva.. hkm.
Lisaks pakkisime suvepäevadeks asjad ja tegime plaani. Tore oli vaadata AK ilmateadet, et tõesti lubab ilusat ilma. Meile sobib! Nüüd ootame, et saaks Bones'i vaadata, arvasin, et hakkab juba pool 22, aga vot ei hakanudki.

Minu LCHF toitumine

Kuigi ma seda siin veel otse välja kirjutanud ei ole, siis inimesed, kes midagi erinevatest toitumissuundadest teavad, on ilmsetl aru saanud, et mina toitun LCHF järgi. Minul on tunne, et selles lühendis jääb tihti inimestele kõlama vaid "high fat" ja kujutatakse ette, kuidas selle järgi toitujad endale palju rasva suust sisse ajavad. Ehk on see mõte veidi ülepaisutatud, aga kui ma sellest 2-2,5 aastat tagasi esmakordselt lugesin, siis mina mõtlesin, et inimesed on ikka kummalised... 
Minu kirjutaks selle toitumise lahti nii: low carb, moderate protein, high fat. Tegemist ei ole no carb toitumisega või high protein toitumisega. 

Ma olen mõelnud sellest kirjutada juba kuus kuud, viimastel nädalatel eriti, aga ma ei oska sõnu õigesti seada, et ennast hetkel selles vallas piisavalt hästi väljendada. Aga ma proovin. Tahan selle kirja panna. 

Toitusin üsna pikalt toitumiskava järgi, mis mulle meeldis. See ei muutunud üksluiseks ega tüütavaks, seda ei olnud raske jälgida, aga ühel hetkel tahtsin ma midagi muud. Nagu ma juba kirjutasin, siis LCHF olin kuulnud ka varem, aga ei ma ei teadnud sellest midagi (ja ei uurinud ka) ja olin eelarvamustega. Jõudsin aga Kadi blogini ja lugesin korduvalt ja korduvalt läbi LCHF algajate materjali. Lisaks lugesin tema teisi blogipositusi, retsepte, mida rohkem ma lugesin, seda loogilisem ja lihtsam mulle kõik tundus. Aga ma ei olnud nüüd ja kohe, homne päev, valmis alustama, küll aga tegin selleks väikeseid plaane. Ma täpselt ei mäleta, aga see oli kuskil detsembri esimeses pooles. Jõulude ajal sõin praadi ikka kartuliga, sõin ka piparkooke. Põhjus, miks ma ei tahtnud ka kohe alustada, oli see, et 17. detsembril osalesin Pekist Priiks 2014 üritusel, ma ei kujutanud ette, et võiksin sellega toime tulla, kui keha on alles üleminekufaasis (ja tagant järgi tean, et ma ei oleks ka toime tulnud). Pärast seda üritust andsin kehale taastumiseks mõned päevad ning 1. jaanuaril algaski süsivesikuvaesem, kuid rasvarikkam toitumine. 

Algus oli raske. Ma olen magusahoolik. Kui ma avasin kommipaki, siis sõin selle pea alati lõpuni.. kui oli kaks pakki, siis sõin mõlemad ära. Samas poest ma mingit jama endale kokku ei ostnud, aga kui tühja kõhuga sai poodi mindud, siis see kiire, mida sai ampsatud, oli muidugi suhkrurikas. Lihtsalt öeldes mulle maitses magus. Õnneks ma tegin ka trenni, muidu oleks ma vist üsna ümaraks muutunud. Kindlasti on palju suuremaid suhkrusõltlasi, kes ostavad poest endale ka kõike kokku, iga inimene on erinev. Aga mind häiris see. Häiris see, et kui tööl oli mingi pidulaud, siis sai ikka sealt proovitud üht ja test, kuigi kõht oli ju ometi täis. Magusat mahtus alati...  Ja raske oli öelda ei. Isegi kui see vahepeal mõnda aega väga hästi õnnestus, siis ühel hetkel oli jälle libastumine, kasvõi selle pärast, et teised käisid väga peale sõnadega, et võta ikka see üks tükike, see ei tee sulle midagi, proovi ometi... Nüüd olen ma sellest prii ja see tunne on imeline

Nagu ma ütlesin, siis algus oli raske. Sõin seda, mis oli lubatud: muna, peekon, või, kookusõli, liha, kana, kala, maapealsed köögiviljad ja muu roheline, pähklid, vahukoor, kodujuust... jne. Kõht oli täis, aga ometi oli kogu aeg tunne, et midagi, kasvõi natukene, tahaks veel. Esimstel päevadel esines nõrkust, peavalu, keskendumishäireid. Trennis, mida ma ikka tegin, kuigi võtsin kergemalt, oli raske. Magusaisu oli selline, et roni mööda seina üles. Olek natukene ärev ja närviline. Aga iga päevaga läks olemine paremaks ja kergemaks. 

Esialgu olid mu söögikorrad üsna pirakad. Mul oli lihtsalt tunne, et ma ei saa kõhtu täis. Hommikuti jõin kohvi vahukoorega, sõin kõrvale 3 muna ja peekonit, lisaks veel vahukoort marjadega (marju just igapäev süüa ei tohi.. range LCHF jälgijad ei söö üldse). Aga umbes kell 10 oli ikka kõht tühi, täpselt sel ajal, kui ma muidu vahepeala sõin. Võtsin selle tõttu kaasa veidi juustu või pähkleid. Lõunat sõin kell 12, kõht oli tõesti tühi, toidukorraks oli mingi rasvane liha (või kana) ning salat (või hautatud köögiviljad õliga). Vahel sõin peale veel kreeka jogurtit. Kui ma pärast tööd trenni läksin, siis enne seda sõin ka veidi jogurtit (vahel marjadega). Ja õhtul sõin kodus jälle sarnaselt lõunaga. Õhtusse mahtusid veel kindlasti pähklid või juustutükid, kohv ka muidugi. Ma sõin ja sõin. Ja kaal langes. Ma arvasin, et mu isu ei muutugi väiksemaks, aga tasa ja targu läks väiksemaks. Üsna varsti jätsin menüüst selle vahukoore (marjadega) ja kreeka jogurti välja. Õhtusöögid muutusid väiksemaks. Ma ei vajanud ampsu kell 10 ja kell 15. 

Hommikusöök oli mul pikalt praemunad (pigem isegi munavalged, sest ma ei ole eriti suur munakollaste sõber) peekoniga, kõrvale kohv. Vahel panin pannile ka juustu. Kui seda vahepeal ei tahtnud, siis tegin keedumuma ja sõin seda või ja majoneesiga. Kõrvale ikka kohv. Pärast väikest munapaastu viskas muna üle ja vahukoore kohvi asemel hakkasin jooma rasvakohvi (kohv + u 30g võid + kookusõli + vahukoor) ja juurde keefir seemnete ja kaneeliga. Praeguseks olen jälle vahukoore kohvi ning muna ja peekoni peal (kujutate ette, kui palju meil nädalas kanamune läheb? Härra sööb ka hommikuti omletti kolmest kanamunast), mingis suve värk vist.
Lõunasöögid on samad, mis olid jaanuaris. Kogused on muutunud väiksemaks. Ei, ma ei tüdine ära. Pealegi mulle meeldib süüa ikka sooja toitu (kuigi ma soojendan seda mikrolaineahjus). Minu lemmik on lihtsalt praetud sealiha.. nii nagu lapsepõlves, ikka pekise äärega. Küll teen kõrvale rohelisi aedubasid võis (põldoad oleks väga kehv variant, aga neid ma ei söö, rohelised oad on parem variant), brokkoli-lillkapsas (püree või hautatud, ikka võiga), toorsalat. Või täidetud paprika (majonnes, hakkliha, juust). Suitsukana. Lillakpsapõhjaga pitsa. Harva söön kala ka. Mingit muud moodi sealiha. 
Õhtusöögid on muutunud pisemaks. Reegeliks on see, et koju jõudes joov kohvi. Rasvakohvi ajal tegi see jälle kõhu paariks tunniks täis, vahukoore kohv annab lihtsalt mõtlemisaega juurde. Õhtusöögi püüame ikka Härraga koos teha - tema sööb lihtsalt selle kartuli/pasta/riisi/leiva kõrvale, aga mina ei söö. Samas tuleb tihti ette ka seda, et mul ei olegi kõht nii tühi ning minu õhtusöök läheb lõunakarpi. 
Pähklite vaimustus on muutunud veidi väiksemaks, aga tundub, et see ei kao kuskile. Hetkel on mul isu täis kreekapähklist, küll aga olen avastanud parapähkli ja makadaamiapähkli (aitäh sõps, et neid mulle ikka tood Gemoss'ast), pekaanipähkli samuti. Küll aga ei söö ma neid enam igal õhtul või ei jookse poodi, kui need otsas on. Tavapoodidest vaatan neid ikka siis, kui on soodushinnaga. 

Mis siis muutunud on? Kõik? Kui kaalus rääkida, siis esimesed kolm kilo kadus väga kiirelt. Astusid hommikul kaalule ja kaal näitas jälle vähem. Seejärel tuli pikem kaaluseisak. Mina ei saagi oodata, et minul nüüd kaal müdinal langeks, sest mul ei ole neid lisakilosid väga palju. Olin aasta alguses KMI järgi normkaalus (selle väga ülemises otsas, aga ikkagi), olen praegu ka. Lisaks teen ma jõutrenni - ehk kaotan küll hetkel väga vaikselt veel kaalu, aga lihaseid ma kaotada ei taha. Niisiis on täiesti normaalne, et mu kaalulangus on nüüd väga aeglane ja ilmselt on organism ise vahepeal väga rahul ja ei taha enam midagi kaotada. Aga sellega mul aega on, kiiret ei ole, ideaalis tahaks veel 3-4kg alla võtta, aga ma võtan asja mõistusega. Kõhulihased võiksid ka end paremini ilumatama hakata (ma ei taha olla lihastes naine, ma tahan toonuses olla).
Muutunud on enesetunne, tervis. Mul puuduvad isud! See on tohutult hea, vaba tunne. Mind ei isuta absoluutselt mingid magusad asjad, on selleks siis šokolaad, kommid, tordid, saiakesed.. isegi puuviljad mitte. Ma arvasin, et see ei ole võimalik, aga see on! Mind jätab täiesti külmaks, kui inimesed minu juuresolekul midagi söövad, mu käsi ei sirutu selle poole. Mul ei ole pidavat tunnet, et ma tahaks veel midagi. Kui kõht on tühi, siis ma ei haara käega kiirete süsivesikute poole. Mul puudub suur või pidev näljatunne, sest mu veresuhkur ei kõigu (ja tõesti ei kõigu, mul on kodus glükomeeter, olen katseid teinud). Mul ei ole tööl pärastlõunasel ajal seda meeletut väsimustunnet, uimasust, keskendumisraskusi. Mul on energia ja tahe! Ma olen õhtuti energilisem. Mul on hea uni (ma püüan magada 7-8h korraga). Ma ei ela selleks, et süüa, ma vahepeal söön selleks, et elada. Toit ei valitse mind. Ma söön siis, kui mul on kõht tühi, mitte siis, kui mul on tunne, et peaks sööma või kui inimesed pakuvad midagi või kui mul on igav või kui teised söövad või... Kui varasemalt jäi toidukordade vahe liiga pikaks, siis oli kohe kohal nõrkus. Praegu võivad ka toidukorra vahed olla 5-6h, joon vett ja elan edasi, kui kõht hakkab tühjaks minema, siis ei teki tunnet, et ma nüüd sööks ükskõik mida, kui seda saaks vaid kohe. Paljude inimeste arvates on need toidukordade vahed siis liiga pikad ja see on organismile ebasoodne, aga kui olla rasvkütusel, siis ei pane see organismi mingit põntsu. 
Mu nahk on parem, üksikud punnid tekivad vaid see üks kord kuus, rääkimata seljast, mis on mul aaaaastaid probleemiks olnud. Trennis on energiat. Jõudu on. Jah, alguses oli raske, kirjutasin ka treeningpäevikutes sellest, aga see on möödas. Ainus tagasilangus ongi see kõrge pulss. Organismil on raskem energiat kätte saada, see viib pulsi kõrgeks (minu loogika, aga peaks ju tõele vastama?). See on ka põhjus, miks jooksmine ei ole sel hooajal mu nr.1 olnud (aga trenni ja spordi prioriteetidest kirjutan eraldi). Kui ma pidevalt jooksmas käiksin, siis tuleks ka pulss alla tagasi, aga hetkel on mul teised eesmärgid... sellest teine kord. 
Tervis. Mu tervis on parem. Eks see oleneb ka teistest faktoritest ja nende koosmõjudest, aga ma tunnen ja tean, et on parem. Tegin aprilli alguses sünnipäevalauas erandeid sünnipäevalaste rõõmuks ja seejärel olin mitu päeva valudes (lisaks siis juurde suhkrupohmakas, mis ka eriti meeldiv ei olnud). Niisiis olen mina leidnud otsese seoses ja minu jaoks on oluline, et tervis on parem. Lisaks sain aru, et teiste pärast ei ole mõtet mingeid erandeid teha ja kui keegi solvub, siis on see tema probleem, aga mitte minu. 

Härra on mul väga toetav, aga ise ta nii toituda ei taha Natukene keerulisem on mõne teise inimesega. Mõned arvavad, et ju see mingi hoog mul peal on ja läheb mööda ja kohe ei taha aru saada sellest ei'st, mis ma ütlen kookidele, kartulile, pitsale... Ja solvuvad. Aga mis teha. Minu pärast ei pea keegi  oma toitumisplaane ümber tegema. Ja keegi ei pea solvuma. Tegu on minu elu ja minu otsusega. Ja ma tahan, et inimesed austaksid seda (samamoodi nagu austatakse taimetoitlasi või inimesed, kes ei talu laktoosi...). Samas on ka väga toredaid ja toetavaid, kes teavad minu kiiksu ja mõtlevad lauale midagi, mis ka mulle sobib. See ei ole vajalik, aga see on nende poolt väga armas. Kui me õhtul kuskile külla lähme, siis ma söön enne kõhu täis ja külapeal joon teed-kohvi. 

Ei, ma ei tunne puudust magusast. Mul ei ole vaja ennast millegagi premeerida. Eile olin sõbrannal külas, kes paraku on võtnud endale väga kindla mõtlemisviisi ja teinud sellest omad järeldused. Ma võisin kümme korda öelda, et mul ei isuta magusa järele, ma ei vaja seda, mul ei ole vaja end premeerida või midagi nautida, mul ei ole seda vajadust. Sain alles lause ära lõpetatud, kuid tema alustas jälle uuesti ja ütles, et tahtejõud peab ikka väga suur olema. See jätab mulje nagu ma kogu aeg keelaksid endale midagi ja rääkisin mõtetes, et ei tohi üht ja teist süüa, aga see ei ole nii. Ma ei söö magusat, sest ma ei taha. Kui toituda low carb, siis isud kaovad. Igal juhul loobusin sellest lõpuks ja temale jäi ikka arusaam, et tahtejõu küsimus ja ma söön pea ainult liha. 

Ma ei ole range LCHF jälgija. Piimatoodetega, eriti vahukoore ja juustuga, võib paljudel juhtuda ületarbimine ja kui eesmärgiks on ikka kaalu alandamine ja see ühel hetkel enam ei toimi, siis tulebki toidulaud veidi kriitilisema pilguga üle vaadata. Mina olen veidi liberaalsem - söön vahel keefiri marjadega ja kavatsen ka sellel suvel palju marju sügavkülma panna, piimatoodetest loobumise peale ma ei mõtlegi (ma ei tarbi neid mingi ülipalju ja juustu söömised käivad hooti). Ja kui tahan porrusalatit süüa, siis panen sinna selle tüki õuna ja elan ka edasi (hoian samas teised süsivesikud madalad, et asi ikka tasakaalus oleks). Ja ma luban endale vahuveini (mitte igapäevaselt või ülepäeva või üle kahe päeva.. aga kui tahan, siis luban). Ehk ma vahel harva teen mõnda LCHF magustoitu, ma tarbin piimatooteid (va piim), söön pähkleid ja süsivesikud hoian ikka seal u 20gr päevas, kuigi ma toite kuskile kirja ei pane ja täpselt seda ei teagi. Magustoitudest olen teinud toorjuustukooki, mis oli vist mandlijahu põhjal, bounty'sid, sidrunikooki (ka vist toorjuustuga) ja tegin ka lchf browniet, aga kuna ma sinna panin steviat (tilkadena), siis mina seda süüa ei saanud (Härra ka mitte) ja jagasin ära. Mõnes poes on saadaval ka peaaegu sobivad jäätised - Coppa Maga, mida olen proovinud ja hetkelgi külmkapis, hind on üsna krõbe. Ma ei ole väga suur jäätisesõber. Odavam (ja parem?) on teha ise jäätist. Igasuguseid rasvapallikesi ja ketoosipallikesi olen ka üsna palju teinud, need on hea võimalus saada piisav kogus rasva kätte, kui on tunne, et päeva jooksul on kuidagi väheks jäänud. Lisaks maitsevad hästi, saab kõiksugu trikke teha!

Ma võin inimestega vaikselt arutelda nendel toitumisteemadel, aga ma ei aja igapäevaselt mööda Interneti erinevaid uuringuid ja uudiseid taga. Jälgin aktiivselt Kadi blogi ja LCHF Eesti fb gruppi, kus kogu vajalik info läbi jookseb. Ma olen selle toitumisega rahul ja õnnelik. Ma ei tule siin väitma, et ma nüüd eluaeg toitungi nii, ma ei tea, mis on kuue kuu pärast või kümne aasta pärast, aga hetkel ma tean, et see sobib mulle ja ma olen sellega õnnelik. Ja vot see ongi minu jaoks oluline. 

Elu on ilus. Enesetunne on hea.

Seda tahtsingi täna öelda.